KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7462 Tsi

) § 116 lg 1 järgi on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on

§ 97alusel kohustatud talle ülalpidamist andma.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega hagejalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati hagejat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

§ 102

lg-st 2 lähtuvalt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Riigikohus on sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11).

1. Tartu Maakohtu 28.01.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-48892 on hagejalt välja mõistetud igakuine elatis M. R.u ülalpidamiseks summas 139,01 eurot.
2. Hageja palub vähendada Tartu Maakohtu 28.01.2011 kohtuotsusega M. R.u ülalpidamiseks väljamõistetud elatise summat kuni 0 euroni, sest M. R. elab alates 17.04.2021 hageja juures. Kostja võttis hagi õigeks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Maakohtu 28.01.2011 kohtuotsuse aluseks olnud asjaolud on käesolevaks ajaks sedavõrd muutunud, et hageja nõue elatise vähendamiseks on põhjendatud. Sellest tulenevalt vähendab kohus Tartu Maakohtu 28.01.2011 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-48892 K R.u kasuks M. R.u ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 0 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest 10.05.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata 2 või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses.
4. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja esitas kohtule hagi, kuna kostja elab alates 17.04.2021 hageja juures, kuid kostja seaduslik esindaja ei ole nõustunud elatise vähendamisega poolte kokkuleppel. Kuigi kostja võttis 01.06.2021 vastuses hagi õigeks, on kohus seisukohal, et kostja on oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Hageja ei ole 17.05.2021 hagiavalduse täpsustuses taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist, vaid on soovinud, et menetluskulud jääksid kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole oma menetluskulude kostja kanda jätmist taotlenud, siis tuleb kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3