← Eesti

2-16-9661/42

Obsah (12)§ 163§ 162§ 168§ 193§ 65§ 651§ 66§ 165§ 171§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 20.07.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-9661 Tsiviilasi R. S. V.i (V

) § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt

§ 163

lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 23.04.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. 25.06.2021 on väljaandes Ametlikud Teadaanded täiendavalt avaldatud võlausaldajate üldkoosoleku teade lõpparuande, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks ning usaldusisiku määramiseks, samuti menetluse lõpetamise otsustamiseks. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Võlausaldajad on pärast 31.05.2017 määrusega jaotusettepaneku kinnitamist oma nõudeid vähendanud. Pankrotihaldur käsitab nõuete vähendamist lõpparuandes ega koosta uut jaotusettepanekut. 28.08.2018 sõlmis võlgniku pankrotihaldur võlausaldaja P. R.iga kompromissi, mille kohaselt ei ole P. R. enam pankrotivara võlausaldaja. Võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded vähenesid 56 754,36 euro võrra. 14.04.2021 seisuga on xxxx toimunud õigusvaidluste tulemusel Xxxx nõude jääk 1 071 963,13 eurot. Kokku on lõpparuande esitamise seisuga tunnustatud nõudeid summas 1 123 470,57 eurot. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgniku kontol 154,58 eurot. Menetluse jooksul on pankrotivarasse laekunud võlgniku töötasu summas 600 eurot B OÜ-lt ja pangaintresse summas 54,65 eurot. Halduri töö tulemusena on pankrotivara hulka laekunud 280 654,65 eurot. Kokku on pankrotipesas rahalisi vahendeid 280 809,23 eurot. Kõik vara tagasivõitmise vaidlused on lõppenud, laekunud raha arvelt saab rahuldada võlausaldajate nõudeid ja teha pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Andmed veel müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara ning menetluste kohta puuduvad. 2 Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äritegevus Soome Vabariigis, sh maksudest kõrvale hoidumine. Andmed pankrotiga seotud võimaliku kuriteo osas puuduvad. Kooskõlas halduri seisukohaga peab kohus maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
  6. aasta
  7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt

§ 65

lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 3 kohaselt määrab kohus halduri taotlusel pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetlusega seotud kulud kokku 32 991,70 eurot, mis moodustub pankrotihalduri lõplikust tasust summas 20 518,15 eurot (lisandub käibemaks 4 103,63 eurot) ja kuludest 8 369,92 eurot. Pankrotihaldur palub lõplikuks tasu suuruseks määrata 24 621,78 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tasaarvestada haldurile määratud esialgse tasuga 20 779,15 (sisaldab käibemaksu). Pankrotivara, millelt saab pankrotihalduri tasu arvestada, on 280 654,65 eurot.

§ 651

lg 1 kohaselt on tasu alammäär on 12 334 eurot, millele lisandub 3,5% pankrotivara alammäära ületavalt osalt. Lõike 2 kohaselt on tasu ülemmäär 14 412 eurot + 4% pankrotivara alammäära ületavalt osalt. Kohus nõustub halduri tasu suurusega ja tasu määramisega ülemmääras. Kohtu hinnangul on haldur läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, mille tulemusena on pankrotivara märkimisväärselt suurenenud. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole pankrotihaldurile tasu ülemmääras määramise osas vastuväiteid esitanud. Halduri tasu suurus on mõistlik ja vastab tehtud toimingute mahule.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. 3. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuande kohaselt on R. S. V.i (pankrotis) pankrotimenetluse vajalikud kulud 8 369,92 eurot (pangakulud 8,60 eurot, pankrotimenetluse bürookulud 3 600 3 eurot, ajutise halduri kulud 300 eurot ja ajutise halduri teenus 1 036,80 eurot, tõlketeenus 82,80 eurot, raamatupidamisteenus 360 eurot, maamaks 41,72 eurot, P. R.i menetluskulud tsiviilasjas 216-9661 2 949 eurot). Kuna ajutise halduri tasu ja kulud on kinnitatud 04.11.2016 pankroti väljakuulutamise määrusega ja 28.04.2017 seisuga tekkinud kulud kinnitas kohus 06.12.2017 määrusega, siis on lõpparuande kohaselt seniseni kinnitamata kuludeks 3 073,12 eurot (pangakulud, tõlketeenuse kulud, maamaks ja võlausaldaja menetluskulud pankrotiavalduselt). Puudub vajadus juba kinnitatud kulude uuesti kinnitamiseks. Seni kinnitamata kulusid peab kohus vajalikuks ja põhjendatud kuluks ning kinnitab need. Kohus määrab pankrotihalduri lõplikuks tasuks 24 621,78 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kinnitab põhjendatud ning seni kinnitamata kuluna 3 073,12 eurot. Pankrotihalduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Terje Eipre R. S. V.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohus leiab, et tuleb algatada R. S. V.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni

§ 171lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata.

R. S. V.i (pankrotis) esitas menetluse algatamiseks avalduse 27.11.2016 ja täiendavalt 15.07.2021 (mõlemad avaldused kohtule edastatud 15.07.2021). Võlausaldajate üldkoosolek ei ole esitanud vastuväiteid kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Üldkoosolek on otsustanud anda nõusoleku võlgniku kohustamiseks täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 01.07.2021 andnud nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral tuleb kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (

§ 173): 1.

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

  1. teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
  2. mitte varjata saadud tulusid ning vara;
  3. anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;
  4. pidada arvestust võlausaldajatele maksmisele kuuluvate summade üle ja teha kord aastas võlausaldajatele väljamaksed vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses märgitud jaotistele. Väljamakseid ei pea tegema sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75% kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 688 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot.

§ 172

lg 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 4

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 173

nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (

§ 175lg 2, 5).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.