← Eesti

3-21-1578/7

Obsah (6)§ 71§ 47§ 121§ 152§ 43§ 249

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1578 Haldusasi X kaebus Tallinna Vangla04

) § 47 lg 2 kohaselt võib kohustusliku kohtueelse menetluse korral esitada kaebuse 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Nimetatud tähtaega on

§ 71

alusel võimalik küll menetlusosalise avalduse alusel ennistada, kuid seda juhul, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (lg 1). Mõjuva põhjusena

§ 71

lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16-17; 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, punkt 12; 11.05.2016 määrus asjas nr 3-3-1-18-16, punkt 13). 2.1. Kaebaja toob mõjuva põhjusena asjaolu, et vangla eksitas teda jooga ja meditatsiooni läbiviimisest ning 07.07.2021 sai talle teatavaks, et tegelikult sellist huvitegevust vanglas ei toimu. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

§ 71

tähenduses mõjuva põhjusega ning kaebaja välja toodud asjaolu ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja väited, et vangla eksitas teda ei ole asjakohased, kuna kaebetähtaja kulgemine on vaideotsuses selgelt välja toonud. Kaebetähtaja kulgemine on seotud sellega, millal isikule kohustuslikku kohtueelset menetlust lõpetav lahend teatavaks tehti (

§ 47lg 2).

Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. 2.

  1. Täiendavalt märgib kohus, et vangla ei ole eksitanud kaebajat ka jooga ja meditatsiooni läbiviimisest, kuna Tallinna Vangla 26.10.2020 ja 23.10.2020 kirjadest kaebajale ning vaideotsusest nähtub, et joogakursused toimuvad vastavalt võimalustele, kuid koroonaviirusest tingitult on kursuse korraldamine problemaatiline. Seega ei nähtu vangla vastustest, et Tallinna Vangla igal juhul vastavaid kursuseid korraldab ning et kaebajal on võimalik nendes osaleda. 2.
  2. Ent isegi kui kaebetähtaeg tuleks ennistada, siis esineksid kaebuse tagastamiseks muud

§ 121sätestatud alused.

Kohus ei pea praegusel juhul põhjendatuks analüüsida seda, kas kaebajal oleks kaebuse esitamiseks läbitud kohustuslik kohtuleene menetlus või mitte, kuid vaidlust ei ole, et kaebaja vaie tagastati talle. Küll aga tuleks kohtul kaebus igal juhul tagastada

§ 121

lg 2 punkti 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Halduskohus ei saa kohustada Tallinna Vanglat läbi viima joogat või meditatsiooni, kuivõrd otsus selle kohta, millist huvitegevust Tallinna Vanglas võimaldatakse ning kas kaebaja saab selles osaleda on vangla otsustada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vangla viiks läbi justnimelt temale meelepäraseid huvitegevusi ning korraldaks vastavaid rühmatreeninguid. Nii jooga kui ka meditatsioon on mõlemad tegevused, millega on võimalik tegeleda individuaalselt kambrist lahkumata. 3.

§ 152

lg 1 punktist 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 punkt 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. 2

  1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutava riigilõivu tasumise kohustusest tuleb aga kaebaja vabastada. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt olid taotleja taotluse esitamisele eelnenud 4 kuu sissetulekud 132,16 eurot, millest tuleb arvestada maha kulu vabanemisfondi (6 eurot), kinnipidamised vahekontole1 (15 eurot), täiteasjas nr 2-14-52417 tehtud väljamaksed (102,16 eurot) ning kooskõlas Riigikohtu 12.04.2016 otsuse nr 3-3-1-35-15 punktiga 51 ka kulutused poes (9,41 eurot)
  2. Taotleja konto lõppjääk 12.07.2021 seisuga oli 1,08 eurot. Seega rahuldab kohus menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivu puudutavas osas ja vabastab ta selle tasumise kohustusest.
  3. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jääb samuti rahuldamata. Nagu kohus juba oma 01.12.2020 määruses nr 3-20-2286 välja tõi, siis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal esmalt olema esialgse õiguskaitse vajadus (

§ 249lg 1).

Arvestades asjaolu, et kohus jättis kaebetähtaja ennistamata ning lisaks esinevad ka kaebuse tagastamise alused, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Meditatsioon ja jooga on sedalaadi tegevused, millega on soovi korral võimalik tegeleda ka individuaalselt kambrist lahkumata ning selleks on taotlejal võimalus laenutada raamatukogust jooga- ja hingamisraamatuid. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. 2 Kokku 132,57 eurot 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.