← Eesti

4-21-1609/22

Obsah (4)§ 66§ 15§ 18§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-1609 (2330,20,005637) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekret

§ 66

lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 200 eurot tasumine osade kaupa 5 (viie) kuu jooksul 40 (neljakümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB Pank AS), arveldusarvele nr EE932200221023778606 (Swedbank AS), arveldusarvele nr EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või arveldusarvele nr EE777700771003813400 (LHV Pank AS). Maksekorraldusele märkida viitenumber

  1. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edastada käesolev kohtuotsus menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav e-toimikus ja Viru Maakohtu kantseleis 04.06.
  2. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 09.04.2021.a saabus Viru Maakohtule Valeri Smirnovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse 24.03.2021 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,20,
  3. 24.03.2021.a tegi Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse uurija Julia Pimenova väärteoasjas nr 2330,20,005637 otsuse, millega karistas Valeri Smirnovi Liiklusseaduse § 224 lg 2 rikkumise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600.00 eurot, selle eest, et tema, 28.12.2020.a kella 07.40 paiku, Narva linnas Ida-Viru maakonnas, Kangelaste prospekt 34 juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis, reg. märgiga XXX, juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,39±0,05 mg/l seega alkoholipiirmäära ületamisega mitte vähem kui 0.34 mg/l. Valeri Smirnov palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse otsus väärteoasjas nr 2330,20,005637 ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja seletab, et 27.12.2020 ja 28.12.
  4. a ta alkoholi ei tarvitanud. Valeri Smirnov tundis ennast 28.12.
  5. a kella 7:00 paiku seoses kõrge vererõhuga halvasti ning võttis ühekordse doosi südamerohu tinktuuri, et oma tervislikku seisundit parandada, kuna tal on vererõhuga probleeme ja ta võtab südamerohu tinktuuri, kui ta ennast halvasti tunneb. Ta sõitis haiglasse. Ta ei oletanud, et tal võib alkoholi sisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus ületada lubatud piiri, mille ületamisel on keelatud transpordivahendit juhtida. Tema autojuhi staaž 2

(2)on vähemalt 30 aastat ja kogu selle aja jooksul pole tal olnud ühtegi liiklusega seotud rikkumist. Kaebuse esitaja kaitsja leiab, et tuleb tühistada politseiasutuse otsus väärteoasjas ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Valeri Smirnov ei tarvitanud alkoholi 27.12.2020 ja 28.12.
  1. a. Valeri Smirnov tarvitas südamerohu tilkasid 28.12.2020.a hommikul, mis oma ühes doosis sisalda umbes 65 - 100% piiritust, aga seal oli vähemalt kaks doosi. Ühes doosis sisaldub 521 mg etanooli. Kaebaja võis külastada arsti enne kella 8 ja peale seda tulemuste järgi teavitada oma juhatajat. Nagu märkis oma ütlustes Valeri Smirnov seoses pandeemiaga, tema autos oli olemas käte desinfitseerimise vahend. Samuti Valeri Smirnov kinnitas, et temale on see vastu võetav, kasutab suulahust. Juhul, kui tema teostas käte desinfitseerimist ja kasutas suulahust pärast seda ja umbes 40 sekundi pärast temale esitati indikaatorvahend kontrollimiseks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 § 4 määrab nõuded kontrollimaks etanooli sisaldust väljahingatavas õhus. See nõue kehtib nii indikaatorvahendi kui ka tõendusliku alkomeetri kasutamise osas. Selle paragrahvi esimeses lõigus on märgitud, et puhumisele allutatud isik tol momendil kui ta puhub või vahetult enne seda kui ta puhub ei ole söönud ega tarvitanud närimiskumme või midagi sarnast, ei joonud, ei tarvitaks tubakatooteid ega ravimeid, või puhumisvärskendajaid. Indikaatorvahendi kasutamise ja tõendusliku alkomeetri kasutamist peavad läbi viima need ametiisikud, kes on läbinud vastava koolituse. Nagu selgitas tunnistaja A V tema seda kursust ei läbinud. Indikaatorvahendi protokoll ei olnud koostatud kohapeal. Nagu järeldub mõlema tunnistaja ütlustest, et nendel oli mikrobuss, milles oli ka täiesti võimalik koostada protokolli. Politseijaoskonna ruumides oli teostatud tõendusliku alkomeetriga kontroll. Kaebaja liiklusstaaž on vähemalt 30 aastat ja kogu selle aja jooksul ei olnud mitte ühtegi rikkumist, mis on seotud liiklusseadusega. Kaebuse esitaja on politseiametnik ja teab hästi Liiklusseaduse nõudeid. Tuleb arvestada, et alates tema teenistusülesannete täitmisele pööramisest
  2. a kuni tema teenistusest vabastamiseni
  3. a aprillis, temal ei olnud mitte ühtegi noomitust, vaid ainult kiitused. Kui kohus tunnistab rikkumist kaebaja poolt, siis mitte karistada rangelt. Kohtuväline menetleja palub jätta 24.03.2021.a otsus nr 2330,20,005637 muutmata ning Valeri Smirnovi kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele täies ulatuses ja menetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud Valeri Smirnovi kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja, tunnistajad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse 24.03.2021 otsus väärteoasjas nr 2330,20,005637 tuleb tühistada osaliselt. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Valeri Smirnov palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse otsus väärteoasjas nr 2330,20,
  4. Kaitsja leiab, et tuleb tühistada politseiasutuse otsus väärteoasjas ja lõpetada menetlus või kui kohus tunnistab rikkumist kaebaja poolt, siis mitte karistada rangelt. Kohtuistungi käigus toetas Valeri Smirnov kaebust ja selgitas, et ta ei tunnista oma süüd, kuna ta ei tarvitanud alkoholi. Tal oli probleem seoses tõusnud vererõhuga 28.12.2020.a. Ema soovitas juua tinktuuri. Valeri Smirnov võttis tinktuuri ja sõitis haiglasse. Peale selle ta kasutas suulahust, mis 3
(2)sisaldab alkoholi. Ta desinfitseeris käed autos ja sõitis haiglasse. Oli möödunud 40 sekundit ja teda peatasid piirivalvurid. Tal tuvastati alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,39 mg. Pärast ta läks oma arsti juurde, kus tal fikseeriti 220/120 vererõhku. Tunnistaja A V andis ütlusi, et tema töökoht on Narva piiripunkt, Ida prefektuur. Ta osales politseireidil „Kõik puhuvad“ 28.12.2020 a. Ta oli reidil leitnant A S . Reidi käigus kontrollides juhtide joovet Kangelaste prospektil Põhja keskuse vastas peatati Valeri Smirnov. Ta väitis, et ta kiirustab tööle. Ta ütles, et tal on väga kiire tööle minekuga. Indikaatorvahend näitas positiivset tulemust. Valeri Smirnov ütles, et see võib olla ainult lõhnaveest, mis ta peale habeme ajamist endale peale pani. Isikut kontrolliti kahe erineva indikaatorvahendiga ja mõlemad näitasid ühte ja sama näitu. Sõnaline vastus oli "alkohol". Tunnistaja ei mäleta, et Valeri Smirnov kaebas oma tervise seisundi peale või rääkis sellest, et ta kiirustab haiglasse. Seda ei olnud. Tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi. Tema töökoht on PPA. Ta on juhtiv dokumendiekspert Narva piiripunktis. 28.12.2020 oli politseireid Narva linnas "Kõik puhuvad". Põhja keskuse vastas oli bussipeatus, kus võib sõidukit kontrollida ohutult. Umbes poole kaheksa aeg teatas kolleeg A V , et Toyota roolis oleva isiku indikaatorvahendi alkomeetrinäit näitas, et on alkohol. A S ja A V kontrollisid teistkordselt indikaatorvahendinäiduga, kuna Valeri Smirnov väitis, et alkoholi ei saa tal olla või ei ole tarbinud. Kui Valeri Smirnov indikaatorvahendisse aktiivsel režiimil puhus, ei olnud ta võimeline lõpuni puhkuma. Politseibussis aktiivsesse režiimi proovis ta mitu korda puhkuda. Tunnistajal tekkis mulje nagu Valeri Smirnov spetsiaalselt ei taha puhkuda. A S ja A V toimetasid isiku Narva politseijaoskonda. See sõit võttis aega 5-10 minutit ja politseijaoskonna ruumides oli teostatud kontroll tõendusliku alkomeetriga. Valeri Smirnov ei taotlenud ekspertiisi läbiviimist, ei kaebanud tervise peale, ei esitanud pretensioone või vastuväiteid seoses tulemusega. Kohtuistungil on avaldatud: - väärteoprotokoll (tl 31-33), - VtM menetlusaluse isiku Smirnovi ülekuulamise protokoll 12.02.2021 (tl 25-26), - VtM tunnistaja A S ülekuulamise protokoll 12.02.2021(tl 22-23), -HM indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 16), -VtM tunnistaja A V ülekuulamise protokoll 28.12.2020 (tl 20-21), -HM sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 17), -HM tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 18), -Karistusregistri väljatrükk (tl 30), - Valeri Smirnovi taotlus (tl 34-37), -Taatlustunnistus (tl 69). Kohus arvab, et 24.03.2021.a üldmenetluse otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele. Kohus on seisukohal, et otsuses on kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Valeri Smirnov ei tunnistanud oma süüd, kuna ta ei tarvitanud alkoholi. Tal oli probleem 28.12.2020.a hommikul seoses tõusnud vererõhuga. Valeri Smirnov võttis tinktuuri ja sõitis haiglasse. Peale selle ta kasutas kodus suulahust, mis sisaldab alkoholi. Ta desinfitseeris käed oma autos ja 40 sekundit pärast teda peatasid piirivalvurid. Valeri Smirnovi ütluste analüüsi kokku võttes, tuvastas kohus järgmised vastuolud tema ütlustes: 1. Valeri Smirnov pakkus kohtule versiooni, et võttis tinktuuri ja kasutas suulahust, aga Valeri Smirnov oma ülekuulamisel 11.02.2021 ühtegi väidet südametilkade tarvitamise kohta ja 4
(2)suulahuse kasutamisest ei avaldanud.
  1. Valeri Smirnov väitis kohtuistungil, et tema tarvitas südamerohu tilkasid ja seal oli vähemalt kaks doosi. Kuid ta kinnitas oma taotluses (tl 34-37), et võttis ainult ühekordse doosi südamerohu tinktuuri /20-30 tilka/.
  2. Valeri Smirnovi sõnul ta sõitis just haiglasse seoses tõusnud vererõhuga. Kuid tunnistaja A V ei mäleta, et Valeri Smirnov kaebas oma terviseseisundi peale või rääkis sellest, et ta kiirustab haiglasse. Seda ei olnud. Valeri Smirnov väitis, et ta kiirustab tööle. Tunnistaja A S kinnitas ka, et Valeri Smirnov ei kaebanud tervise peale.
  3. A V ütles, et kui indikaatorvahend näitas positiivset tulemust, siis Valeri Smirnov väitis, et see võib olla ainult lõhnaveest, mis ta peale habeme ajamist endale peale pani. Kohtuistungil Valeri Smirnov pakkus kohtule teised versioonid: et võttis tinktuuri, kasutas suulahust, desinfitseeris käed autos, kuid mitte seda versiooni mille ta esitas enda kinnipidamise ajal. Peale selle avaldas ta kohtus, et ei teadnud, et südametilkades sisaldub etanool ja et suu loputusvahend sisaldab samuti alkoholi. Arvestades tema elukogemust /50 aastat/ ja pikaajalist politseis töötamist /30 aastat/, peab kohus antud kaebuse esitaja väiteid ebaloogilisteks ja eluliselt mitteusutavateks. Sellisel moel on Valeri Smirnovi ütlused segased, vastuolulised, ebaloogilised ning kuuluvad tõendite hulgast väljaarvamisele. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate A S ja A V ütlustega, väärteoprotokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, taatlustunnistusega. Kohus võtab arvesse A S ja A V ütlused. Kohtul ei ole põhjuseid kahelda nende ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele, samuti ei ole nad vastuolulised ja on kooskõlas videosalvestisega ja väärteoasja materjalidega. Tunnistajate ütlused on järjepidevad ja alused neid mitte uskuda puuduvad. Kohus usaldab tunnistajate ütlusi. Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Valeri Smirnovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb: mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Oli tuvastatud, et Valeri Smirnov 28.12.2020.a kella 07.40 paiku Narva linnas IdaViru maakonnas, Kangelaste prospekt 34 juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg. märgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,39±0,05 mg/l, seega alkoholipiirmäära ületamine mitte vähem, kui 0.34 mg/l. Seega esinevad Valeri Smirnovi tegevuses koosseisu objektiivsed tunnused. Ja ei oma tähtsust see mida Valeri Smirnov jõi – alkoholi või südametinktuuri. Kohtuistungil oli tuvastatud, et A S ja A V kontrollisid teistkordselt indikaatorvahendinäiduga, kuna Valeri Smirnov väitis, et alkoholi ta ei ole tarbinud. Valeri Smirnov puhus indikaatorvahendisse aktiivsel režiimil ja ta ei olnud võimeline lõpuni puhkuma. Aktiivsesse režiimi politseibussis ta proovis mitu korda puhkuda. Tunnistajal A S tekkis mulje, et Valeri Smirnov 5
(2)spetsiaalselt ei taha puhkuda. Sellepärast A S ja A V toimetasid isiku Narva politseijaoskonda. See sõit võttis aega 5-10 minutit ja politseijaoskonna ruumides oli teostatud kontroll tõendusliku alkomeetriga. See, et isiku suhtes kasutati kahte indikaatorvahendit, räägib sellest, et isikud ehk piirivalvurid, kes olid kohapeal, tahtsid kindlalt välja selgitada, kas neil on õige näit või mitte. Mitte ükski seadus ei nõua seda, et iga indikaatorvahendi kohta oleks kirjutatud eraldi protokoll või et neid peaks mitu korda sisse kirjutama. Kaitsja leiab, et rikutud on Vabariigi Valitsuse määruse nr 87 § 4, sest Indikaatorvahendi protokoll ei olnud koostatud kohapeal. Nagu järeldub mõlema tunnistaja ütlustest, et patrullil oli mikrobuss, milles oli täiesti võimalik protokolli koostada. Aga tõendusliku alkomeetriga kontroll oli teostatud Politseijaoskonna ruumides. Kaitsja arvab, et Indikaatorvahendi kasutamist ja tõendusliku alkomeetri kasutamist peavad läbi viima need ametiisikud, kes on läbinud vastava koolituse, kuid A V kursust ei läbinud. Riigikohtu senise praktika kohaselt (vt Riigikohtukriminaalkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a otsus väärteoasjas 3-1-1-87-05- RT III 2005, 32, 319) on joove selline isiku seisund, mille puhul tema vere või väljahingatavaõhu alkoholisisaldus ületab LS § 20 lg-s 4 sätestatud piirmäärasid. Kuna politseiametnike kasutatav indikaatorvahend ei ole mõõtevahend, vaid seade, millega saab teha kindlaks vaid seda, kas isiku väljahingatavas õhus on alkoholi, piiritlemata selle kogust, ei saa absoluutse kindlusega väita, et nimetatud piirmäärasid on ületatud. See ei tähenda siiski, et joobeseisundi tuvastamise ainsaks võimaluseks on mõõtevahendi (tõendusliku alkomeetri) kasutamine. LS § 20 lg 4 ja joobeseisundi tuvastamise korra § 8 annavad isikule, kes leiab, et ta ei ole joobes, õiguse nõuda joobeseisundi tuvastamist arsti poolt, sealhulgas vere alkoholisisalduse kindlakstegemist. Indikaatorvahendiga kontrollitakse alkoholi sisaldumist kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus (§ 2 lg 1 Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord). Tõendusliku alkomeetriga mõõdetakse etanooli massikontsentratsiooni kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus (§ 4 lg 1 Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise kord). Seega indikaatorvahend ei ole Eesti seadusandluse järgi mõõtevahend. Järelikult puudub vajadus lisakoolituse läbimiseks. Mis puudutab tõenduslikku alkomeetrit, siis selle protseduuri viis läbi vastava koolituse läbinud ametnik, kellel on olemas pädeva mõõtja tunnistus. Mõõtja oli vanemväärteomenetleja D T . Tõendusliku alkomeetri kasutamisel oli saavutatud tulemus. See tähendab seda, et protseduur oli läbitud algusest lõpuni tõrgeteta. Kui puhumisel oleks tekkinud mingi tõrge või rike, siis alkomeeter annaks sellest teada, et protseduur ei ole lõpetatud. Seega tõendusliku alkomeetri kasutamine võib lugeda lõpuni viiduks. On teada, et tõendusliku alkomeetri näit on võrdustatud ekspertiisiaktiga. Protokollid on täidetud korrektselt, kõik vajalikud allkirjad on sinna pandud. Toimikus on Taatlustunnistus (tl 69). Seega kohus ei näe mitte ühtegi põhjust, et saaks indikaatorvahendi protokolli tunnistada kehtetuks või ebakõlblikuks.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Valeri Smirnov pani väärteo toime ettevaatamatusest.

§ 18

lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

§ 18

lg 2 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus arvab, et Valeri Smirnov pani teo toime kergemeelsusest, kuna ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. 6

(2)Kohus loeb tõendatuks Valeri Smirnovi käitumises liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise. Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt

§ 56lg-le 1 arvestada süüteo toime pannud isiku süüd.

Peale selle tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja seletas, et tema liiklusstaaž on vähemalt 30 aastat ja kogu selle aja jooksul ei olnud mitte ühtegi rikkumist, mis on seotud liiklusseadusega. Kohtuistungil on tuvastatud, et kaebuse esitaja on politseiametnik. Tuleb arvestada, et alates tema teenistusülesannete täitmisele pööramisest

  1. a kuni tema teenistusest vabastamiseni
  2. a aprillis, temal ei olnud mitte ühtegi noomitust, vaid ainult kiitused. Tuleb arvestada ka, et Valeri Smirnovi liiklusstaaž on suur ja kogu selle aja jooksul pole tal olnud ühtegi liiklusega seotud rikkumist. Need asjaolud viitavad sellele, et kaebuse esitaja on mootorsõiduki juhina kohusetundlik ja seaduskuulekas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väärteo tehiolusid ja Valeri Smirnovi isikut iseloomustavaid andmeid silmas pidades on võimalik otsus väärteoasjas tühistada osaliselt. Kohus arvab, et Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse 24.03.2021 otsus väärteoasjas nr 2330,20,005637 tuleb tühistada osaliselt, s.o karistuse määramise osas, ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Karistada Valeri Smirnovi liiklusseaduse § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus annab Valeri Smirnovile võimaluse tasuda rahatrahv osade kaupa. Määrata Valeri Smirnovile

§ 66

lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 200 eurot tasumine osade kaupa 5 (viie) kuu jooksul 40 (neljakümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.