lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta ja 4 kuud.
lg 2 ja § 74 lg 5 esimese lause alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.02.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ning M. Burkevicsile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
Burkevicsi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 6.04.
lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M. Burkevics teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused M. Burkevicsi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse 2
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid ja kohtumenetluse käigus täiendavalt esitatud dokumente, leiab, et M. Burkevics tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.
Burkevicsi ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Vangla iseloomustuse kohaselt puuduvad M. Burkevicsil distsiplinaarkaristused, ta on osalenud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav on programmi jooksul muuhulgas leidnud seoseid sõltuvusainete tarvitamise ja enda kuritegeliku käitumise vahel. Vangla kinnitusel omab kinnipeetav algharidust ning suudab suhelda eesti keeles. Ta on ka avaldanud vangistuses soovi õppida eesti keelt. Vangistuse ajal toetab isikut rahaliselt tema perekond. Kuna M. Burkevicsile on määratud osaline töövõime, siis on tal vabanedes võimalik saada toetusi. Isiku lähivõrgustiku moodustavad eelkõige isa, õed, onu ja tädid. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Vabaduses on süüdimõistetu enamasti teinud juhutöid, ametioskused puuduvad. Samuti on M. Burkevics ennast elatanud sotsiaaltoetustest. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub, kuid lähedased toetavad materiaalselt. Vangla iseloomustuse kohaselt M. Burkevicsil vabanemisel elukoht puudub, kuna elukoha omanik Valga vald ei võimalda isikul vangistuseelsesse elukohta aadressile xxxxx-xxxxxxxx, tagasi kolida seoses eluruumi hõivatusega. Tartu Vangla 16.06.2021 kiri ühes kriminaalhooldusametniku õiendiga ( tl 23-26) tõendavad, et süüdimõistetul on võimalik vabanemisel elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxx. Õiguskuulekas käitumine vangistuses, majandustöödel ja sotsiaalprogrammis osalemine, mõningane eesti keele oskus, kindel sissetulek, elukoha olemasolu ja lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Sellegipoolest kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles M. Burkevicsi positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Süüdimõistetu isiklikus toimikust olevatest kohtulahenditest nähtub, et M. Burkevicsil on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab M. Burkevics liitkaristust vägivallaga avaliku korra raske rikkumise ja korduva kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud ka röövimise eest Pärnu Maakohtu 10.02.2010 otsusega. Tegemist ei ole 3
Eelnev osutab sellele, et vangistus ja kriminaalhooldus ei ole olnud mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Kuna M. Burkevics on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist (mis on valdavalt vägivalla kasutamisega seotud kuriteod), ta on kuriteo toime pannud ka katseajal ning teda ei ole uute kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud muuhulgas pikaajaline vangistuses viibimine, ei ole kohtu arvates seni vanglas viibitud aeg (peaaegu 1 aasta ja 3 kuud) süüdimõistetust lähtuvat uute kuritegude toimepanemise ohtu minimeerinud. Uue vägivallakuriteo toimepanemisest ei hoidnud kinnipeetavat eemale ka hirm tingimisi karistuse täitmisele pööramise ees. Vangla kinnitusel on süüdimõistetu vastu ka väga suures summas rahalisi nõudeid ( üle 33 000 euro). Süüdimõistetu väitel ei saa võlgu nii suures summas olla, vaid võlgade suurus on umbes 8000 eurot. Isegi kui lähtuda süüdimõistetu väidetud võlgade suurusest, on ka see summa märkimisväärselt suur, mille täitmine võib omakorda vallandada uue kuritegeliku käitumise. Karistatus röövimise eest osutab asjaolule, et M. Burkevics on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vangla kinnitusel moodustavad M. Burkevicsi tutvusringkonna kriminaalkorras karistatud isikud, kellega ta on koos toime pannud kuritegusid. Asjaolu, et süüdimõistetu lävib kriminaalse tutvuskonnaga ning on lasknud enda käitumist mõjutada, suurendab kohtu hinnangul oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Oma varasema käitumisega on M. Burkevics selgelt näidanud, et kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmine (sh õiguskuulekas elu) ei ole talle jõukohane ning seega ei saa kriminaalhooldust pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks piisavalt efektiivseks. M. Burkevics kohtuistungil avaldas valmisolekut edaspidi õiguskuulekalt käituda, kuna on vanglas olekust väsinud. Süüdimõistetu varasemat elukäiku arvestades pole kohus veendunud, et tema suhtumine on senise vangistuse jooksul täielikult muutunud ja ta käituks edaspidi teisiti. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus vältimatult suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). Jätkuvalt suur uute kuritegude toimepanemise oht välistab M. Burkevicsi tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Burkevicsi käitumist ja toimetulekut mõjutanud nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamine. Mitmed kuriteod on süüdimõistetu toime pannud alkoholi- ja narkojoobes. M. Burkevicsil on motivatsioon alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuda, kuid ta ei tea, mida selleks tegema peab ja loodab eelkõige sotsiaalprogrammidest saadavale abile. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et tarvitas vabaduses alkoholi harva, kuid on kõik viimased kuriteod toime pannud alkoholi tarvitanuna. Ka avaldas ta soovi vabaduses alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Kuritegude toimepanemine alkoholijoobes osutab süüdimõistetu kalduvusele alkoholiga liialdada. Kohtu hinnangul aga ei saa olla kindel kinnipeetava motivatsioonis loobuda edaspidi alkoholi tarvitamisest. Vangistuses ei ole süüdimõistetule kättesaadavad alkohol ega ka narkootikumid. Seega selguvad M. Burkevicsi tegelikud käitumismallid alles vabaduses. M. Burkevics ei ole ilmselgelt varasemalt pidanud oluliseks enda sõltuvusprobleemidega tegeleda (nt pöörduda ravile). Seetõttu ei ole kohtu jaoks M. Burkevicsi soov alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest loobuda veenev. Sõltuvusest ei ole süüdimõistetul vabaneda aidanud ka varasem pikaajaline vanglakaristus ja selle jooksul läbi viidud sekkumised. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et on ka varem vangistuses olles läbinud sotsiaalprogramme ( sh programmi „Eluviisitreening“). Vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega ei ole suure tõenäosusega ka senise vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogramm avaldanud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.