) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine toimub süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras ega kuulu seetõttu halduskohtu pädevusse. SKHS § 14 lg 2 kohaselt esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks SKHS §-de 5, 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele 3-21-1234 menetlejale. Kui prokuratuur jätab taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada prokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama vaidlustatavast määrusest. Kui prokuratuur jätab taotluse tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada kirjaliku kaebuse Riigiprokuratuurile 30 päeva jooksul arvates päevast, kui prokuratuur oleks pidanud taotluse lahendama (SKHS § 16 lg 1). Kui Riigiprokuratuur jätab kaebuse või taotluse osaliselt või täielikult rahuldamata või läbi vaatamata või tähtaja jooksul lahendamata, võib isik esitada Riigiprokuratuuri määruse peale kirjaliku kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas SKHS §-s 5 või 6 alusel antav määrus on koostatud või kelle tööpiirkonnas tekitati kahju SKHS § 7 tähenduses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX esitas 10.06.2021 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 määruse peale. Kaebaja palub määrata riigi õigusabi korras esindaja õigusdokumendi koostamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist (
Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (
Kuigi tegemist on avalik-õiguslikust suhtest võrsunud vaidlusega
lg 1 mõttes, näeb kehtiv õigus vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra, mis on sätestatud SKHS-s. Seetõttu ei saa vaidlust lahendada halduskohtumenetluses. 7. Kaebusest nähtuvalt on kaebajale tekitatud kahju tema vahistamisega. Halduskohus on õigusnormidele viidates kaebajale õigesti selgitanud, mil viisil ta saab oma õigusi kõige tõhusamalt kaitsta ning millises menetluses on kaebajal võimalik süüteomenetluses menetleja väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõue esitada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (
8. XX taotleb määruskaebuses riigi õigusabi korras esindaja määramist õigusdokumendi koostamiseks. Kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti
lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, on XX määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 5). (allkirjastatud digitaalselt) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.