) § 235 lõige 1 ja § 121 lõige 4). Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist ja riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lõike 1 punkti 1 alusel kaebuse nõude kriminaalmenetluse alustamiseks, jättis rahuldamata taotlused riigi õigusabi saamiseks, menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja menetlusdokumentide tõlkimiseks ning jättis kaebuse käiguta. Kriminaalmenetluse alustamise taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lõike 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsus KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus). Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 punktid 1 ja 6 välistavad riigi õigusabi andmise, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning seda näitavad nii arvukad kaebused halduskohtule kui ka edasikaebused Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Halduskohtule esitatavale kaebusele ei ole esitatud keerukaid vorminõudeid ning selle esitamine ei eelda õiguslike põhjenduste esitamist. Kaebuse esitamiseks piisab, et selles tuuakse välja, millist vangla tegevust vaidlustatakse ja miks. Halduskohtumenetluses kehtivad selgitamiskohustus ning uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on aidata menetlusosalist kohtumenetluses. Riigi õigusabi andmise välistab ka asjaolu, et kaebaja esitas kohtule 2
Halduskohtu hinnangul puuduvad kaebusel eduväljavaated. Vangistusseaduse § 28 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele. Täpsemalt on kirjavahetuse korraldamine reguleeritud vangla sisekorraeeskirja §-s 48 ning Tallinna Vangla kodukorras. Tallinna Vangla 21.04.2021 kirjast ei nähtu, et vangla oleks rikkunud neid norme. Õige on Tallinna Vangla seisukoht, et ametnikud ei ole kohustatud tegelema kaebaja kirjadega kaebajale meelepärasel ajal. Kirjade väljasaatmise soovist tuleb teatada tööpäeviti ajavahemikul 09.00‒11.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
Määruskaebus vastab
§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma määruses korrata (
Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Halduskohtu põhjendustele pole midagi lisada osas, milles leiti, et kriminaalmenetluse alustamist ei saa taotleda halduskohtult ning kriminaalmenetluse alustamist keeldumist saab vaidlustada KrMS-s ettenähtud korras, mitte halduskohtus. Samuti on kohus esitanud veenvad põhjendused selle kohta, miks ei tule kaebajale anda riigi õigusabi ega menetlusabi. Kaebus vanglalt hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et kirjade üleandmine käib vanglas kehtestatud korra järgi, mitte nii nagu kaebaja seda õigemaks peab, on ilmselgelt perspektiivitu. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks vaidlusalustel juhtumitel jäänud kirjad ära saatmata. Inimväärikuse süülise alandamisega pole tegu olukorras, kus kinni peetav isik peab vanglale teada andma, et 3
9. Halduskohus jättis õigesti määruse vene keelde tõlkimata ja ringkonnakohus ei tõlgi ka käesolevat määrust kaebajale vene keelde. Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles, suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles ning ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt.
lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.
lõike 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, punkt 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ning selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku
lõikest 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Kuigi on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, ei pruugi sellest alati piisata kohtumenetluses osalemiseks ja seal oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks. Praeguse lihtsa, perspektiivitu ja kaebaja õiguste kaitseks tegelikult mittevajaliku kohtuvaidluse asjaoludel loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse kohtumenetluses osalemiseks piisavaks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 19.05.2021 määruse vaidlustamiseks selge ja arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.