KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-947 Hal

) § 235 lõige 1 ja § 121 lõige 4). Riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist ja riigi õigusabi andmata jätmist puudutavas osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav (

§ 119lõige 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vahistatu XX esitas Tallinna Vanglale 31.03.2021 kolm pöördumist, mille vangla registreeris numbriga 5-37/21/45-
2. XX polnud pöördumistes rahul sellega, kuidas on vanglas korraldatud kirjavahetuse üleandmine. 12.03.2021 ei võtnud vangla administratsioon vastu avaldaja kirju. Avaldajal oli saata 4 kirja kohtusse ja 17 vaiet vanglale. Avaldaja helistas vangla terminali kaudu kell 10.30 ja ametnik vastas, et varsti tuleb, aga ei tulnud. Kell 11.35 võeti vastu kirjad ja kell 18.39 pani avaldaja allkirjad. 15.03.2021 andis avaldaja kirjad ja kaebused kell 12.00, aga pidi ootama kella 09.00-st 11.00-ni ja see tekitas stressi. Vaideid ja kaebuseid ei panda eraldi ega lisata numbreid. 16.03.2021 kell 16.51 helistas avaldaja vangla terminali kaudu ja küsis, kas sel päeval kirju ei võeta. Talle vastati, et avaldaja peab kirju pakkuma hommikul. Avaldaja soovis teada, kus see reeglites kirjas on, aga talle ei vastatud ja visati toru 3-21-947 ära (2 kirja ja 7 vaiet). Avaldaja leidis, et vangla rikub vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikeid 1 ja 2 ja § 29 lõiget 5 ning Tallinna Vangla kodukorra punkte 14.1.5, 14.1.6 ja 14.1.
3. Avaldaja soovis vanglas kontrolli alustamist, vangla kodukorra muutmist, venekeelset kirjalikku vabandust ja rahalist hüvitist.
4. Tallinna Vangla vastas 21.04.2021 kirjaga 5-37/21/45-9 XX-le, et on kirjavahetuse korraldust puudutavas küsimuses talle korduvalt vastanud. XX-l on aktiivne ja toimiv kirjavahetus. Kirjavahetusega tegeleb V-hoones vahetuses olev ametnik teiste töökohustuste kõrvalt. Nii 12.03.2021 kui ka 15.03.2021 kirjad ja vaided võeti vastu, kõik on registreeritud ning allkirjastatud samal päeval. Võib tekkida olukordi, kus ametnik ei saa töökohustuste tõttu koheselt avaldaja kirjadega tegeleda, kuid kirjad ja vaided on vastu võetud esimesel võimalusel. Jääb arusaamatuks, kuidas saab avaldaja õigusi rikkuda asjaolu, et vaiete registreerimise allkirja sai ta anda samal päeval hilisemal kellaajal. Avaldaja üle antud vaiete sissekandmine võtab aega ning samal ajal on vaja ametnikul muid päevakavast tulenevad töökohustusi täita. Tallinna Vangla kodukorra lisa 1.1 V-hoone kartseris viibiva kinnipeetava päevakava kohaselt võetakse kirjad tööpäeviti vastu ajavahemikul kl 09.00–11.
5. Soovist kirju välja saata peab tööpäeviti ajavahemikul kl 09.00–11.00 märku andma, kuna ametnikud ei tea avaldaja soove. Kodukorda pole vaja muuta. Vangla üle toimib kontroll. Vastus saadetakse seaduse kohaselt eesti keeles. Kahjunõue lahendatakse eraldi.
6. XX esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kriminaalasja algatamiseks diskrimineerimise ja genotsiidi paragrahvi järgi. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest ja anda talle riigi õigusabi ning saata vastus vene keeles. Kaebuse põhjenduste kohaselt keeldus vangla 12.03.2021, 15.03.2021 ja 16.03.2021 kirjade vastuvõtmisest ja lükkas oma töökohustused vanglas viibivate isikute kaela. Nii nõuab vangla, et vahistatu pidevalt alandaks end ja paluks posti vastu võtta, paberit anda ning kirju ja kaebusi registreerida vastavalt reeglitele ja seadusele. Selline tegevus rikub VangS §-i 41, on käsitatav lisakaristusena, avaldab lugupidamatust inimõiguste vastu ega mõjuta positiivselt paranemist ja seadusekuuleka, mõistliku ühiskonna loomist.
7. Tallinna Halduskohus tagastas 19.05.2021 määrusega

§ 121

lõike 1 punkti 1 alusel kaebuse nõude kriminaalmenetluse alustamiseks, jättis rahuldamata taotlused riigi õigusabi saamiseks, menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja menetlusdokumentide tõlkimiseks ning jättis kaebuse käiguta. Kriminaalmenetluse alustamise taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-le 193 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur. Kui kaebaja on seisukohal, et tema kirjeldatud asjaolude alusel tuleks algatada kriminaalmenetlus, on tal võimalik esitada KrMS § 195 lõike 1 kohaselt kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile ning vajaduse korral vaidlustada selle kohta tehtud otsus KrMS §-des 207 ja 208 ettenähtud korras (Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri poolt kaebuse rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus). Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 punktid 1 ja 6 välistavad riigi õigusabi andmise, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või riigi õigusabi taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning seda näitavad nii arvukad kaebused halduskohtule kui ka edasikaebused Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule. Halduskohtule esitatavale kaebusele ei ole esitatud keerukaid vorminõudeid ning selle esitamine ei eelda õiguslike põhjenduste esitamist. Kaebuse esitamiseks piisab, et selles tuuakse välja, millist vangla tegevust vaidlustatakse ja miks. Halduskohtumenetluses kehtivad selgitamiskohustus ning uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on aidata menetlusosalist kohtumenetluses. Riigi õigusabi andmise välistab ka asjaolu, et kaebaja esitas kohtule 2

§ 111lõiked 1 ja 3; Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-4015, punkt 20).

Halduskohtu hinnangul puuduvad kaebusel eduväljavaated. Vangistusseaduse § 28 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele. Täpsemalt on kirjavahetuse korraldamine reguleeritud vangla sisekorraeeskirja §-s 48 ning Tallinna Vangla kodukorras. Tallinna Vangla 21.04.2021 kirjast ei nähtu, et vangla oleks rikkunud neid norme. Õige on Tallinna Vangla seisukoht, et ametnikud ei ole kohustatud tegelema kaebaja kirjadega kaebajale meelepärasel ajal. Kirjade väljasaatmise soovist tuleb teatada tööpäeviti ajavahemikul 09.00‒11.

1. Kuna kinnipidamisasutuses on piirangud eluliselt paratamatud, siis ei saa selliselt kehtestatud kirjavahetuse toimimise korraldust pidada inimväärikust alandavaks. On vähetõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse. Rahuldamata jääb ka kaebaja taotlus anda talle tõlkeabi ning tõlkida menetlusdokumendid vene keelde. Kaebaja saab eesti keelest piisavalt aru. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX taotleb määruskaebuses halduskohtu 19.05.2021 määruse tühistamist ja tema kaebuse menetlemist. Prokuratuur ei ole rahuldanud kaebaja taotlusi kriminaalmenetluse alustamiseks. Selle küsimuse saaks lahendada kohus. Kaebajal on vaja riigi õigusabi, ta ei suuda võistelda vangla professionaalse esindusega. Kaebaja viibib vanglas ja tal pole raha riigilõivu tasumiseks. Lisaks soovib kaebaja menetlusabi tõlkimiseks, kuna vangla on esitanud kohtule valeandmeid kaebaja keeleoskuse kohta ja takistab kaebuste esitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Määruskaebus tuleb

§ 207lõike 1 alusel võtta menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203lõige 1, § 119 lõige 1, § 121 lõige 4).

Määruskaebus vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lõige 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkt 9).

7. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma määruses korrata (

§ 201lõige 4).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Halduskohtu põhjendustele pole midagi lisada osas, milles leiti, et kriminaalmenetluse alustamist ei saa taotleda halduskohtult ning kriminaalmenetluse alustamist keeldumist saab vaidlustada KrMS-s ettenähtud korras, mitte halduskohtus. Samuti on kohus esitanud veenvad põhjendused selle kohta, miks ei tule kaebajale anda riigi õigusabi ega menetlusabi. Kaebus vanglalt hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et kirjade üleandmine käib vanglas kehtestatud korra järgi, mitte nii nagu kaebaja seda õigemaks peab, on ilmselgelt perspektiivitu. Asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks vaidlusalustel juhtumitel jäänud kirjad ära saatmata. Inimväärikuse süülise alandamisega pole tegu olukorras, kus kinni peetav isik peab vanglale teada andma, et 3

§ 121lõike 2 punkt 22).

9. Halduskohus jättis õigesti määruse vene keelde tõlkimata ja ringkonnakohus ei tõlgi ka käesolevat määrust kaebajale vene keelde. Ringkonnakohus on mitmetes haldusasjades (nt 3-21-306, 3-21-223, 3-21-238, 3-21-662, 3-21359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles, suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles ning ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt.

§ 80

lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 82

lõike 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus nr 3-3-1-40-15, punkt 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ning selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku

§ 2

lõikest 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Kuigi on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, ei pruugi sellest alati piisata kohtumenetluses osalemiseks ja seal oma õiguste efektiivseks kaitsmiseks. Praeguse lihtsa, perspektiivitu ja kaebaja õiguste kaitseks tegelikult mittevajaliku kohtuvaidluse asjaoludel loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse kohtumenetluses osalemiseks piisavaks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 19.05.2021 määruse vaidlustamiseks selge ja arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust. (allkirjastatud digitaalselt) 4