MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar
- september 2021, Tartu 3-21-1557 M.M. kaebus Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ja
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse resolutsiooni p-de 5 ja 6 peale rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.
- Jätta mee taotlus istungi korraldamiseks, tunnistajate ülekuulamiseks ja täiendavate tõendite (sealhulgas terviseaudit) kogumiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Vangla kohaldas
- juuni
- a käskkirjaga nr 3-21/1-2/135 kinnipeetava M.M. suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning ohjeldusmeetmete kasutamist (käerauad). Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni.
- juuli
- a käskkirjaga nr 6-3/539-1 tunnistas Viru Vangla M.M. süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises ja karistas teda noomitusega. Käskkirja aluseks oli 12 ettekannet perioodist
- juuni 2021 –
- juuni 2021, mil kaebaja ei allunud hommikuste ja õhtuste loenduste ajal vanglaametniku korraldusele tulla käeraudade paigaldamiseks kambriluugi või trellukse juurde.
- malle esitas
- juunil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-21-1423) Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 tühistamiseks ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks käeraudade kohaldamisel ja kaebaja hoidmisel erirežiimil. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja täitmise peatamiseks.
- Tartu Halduskohus tagastas
- juuli 2021 a. määrusega haldusasjas nr 3-21-1243 kaebaja kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse ringkonnakohtus.
- Kaebaja esitas
- juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtus haldusasjana 3-21-
- Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmine osas, mis puudutab käeraudade kandmise kohustust ja peatada
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmine. Kui Viru Vangla kaebaja vaiet ei rahulda, palus kaebaja nimetatud käskkirjade tühistamist. Kaebaja selgitab, et ekspertkomisjoni hinnangul on kaebajal raskendatud tasakaalu hoidmine ja püstiasendi säilitamine. Kaebaja kasutab liikumiseks üldjuhul karku ja seljaortoosi, ilma karguta liikumisel vajab tasakaalu hoidmiseks ja toetumiseks mõlemat kätt. Seega ei ole kaebajal oma terviseprobleemide tõttu võimalik käeraudasid kanda ja käskkirjas nimetatud kohustust täita. Kummagi käskkirja koostamisel ei ole ametnikud arvestanud ekspertkomisjoni hinnanguga ega küsinud meditsiiniosakonna arvamust. Korraldus kanda käeraudasid paneb ohtu kaebaja tervise ja ta ei pea seda täitma ning seega ei ole ta pannud toime ühtegi vangla nimetatud rikkumist. Vangla ei ole hinnanud, kas kaebaja jätkuv hoidmine erirežiimil on põhjendatud.
- Tartu Halduskohus jättis
- juuli
- a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata ja Viru Vangla
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks rahuldamata. Lisaks jättis halduskohus sama määrusega läbi vaatamata vastustaja taotluse menetluse osaliseks kinniseks kuulutamiseks. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja esitas haldusasjas nr 3-21-1423 samuti esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks ja halduskohus jättis selle taotluse
- juuli
- a määrusega rahuldamata, on käesolevas haldusasjas esitatud korduv taotlus, mis tuleb HKMS § 55 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
- juuli
- a määruses haldusasjas nr 3-21-1423 jaatas halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuid leidis, et kaebajale kohaldatud piirangutest tulenevat riivet ei saa pidada olulisemaks asjas esinevast avalikust huvist ja puudutatud isikute õigustest. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja ei ole talle käskkirja täitmise peatamata jätmisel saabuvaid kahjulikke tagajärgi selgelt välja toonud, saab tema väidetest järeldada, et ta peab kahjulikuks tagajärjeks ennekõike seda, et ta ei saa käeraudadega liikuda. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus Viru Vangla
- juuli
- a määruse täitmise peatamiseks, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtuotsuse täitmist raskemaks või võimatuks ega põhjusta kaebajale ebamõistlikke piiranguid ning ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja möönab, et ei täitnud vanglateenistuse ametniku korraldusi ning selle eest karistati teda noomitustega. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas talle määratud noomitused tema õigusi rikuvad või missugused pöördumatud tagajärjed talle karistuse täitmisele pööramisega kaasnevad. See ei ole ka kohtule äratuntav. Kaebaja karistamine noomitusega ei saa selle karistuse olemusest tulenevalt tuua kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega tuleks vältida. Halduskohus jättis vastustaja
- juuli
- a vastuses kohtunõudele esitatud taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud turvasalvestise osas praeguses menetlusstaadiumis läbi vaatamata. Kuna kohus ei lahenda kaebaja taotlust Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks sisuliselt, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada haldusasjas nr 3-21-1423 vastustaja esitatud seisukoha ja tõenditega. 2
- Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse tühistamist, esmase õiguskaitse taotluse rahuldamist ja kaebuse menetlusse võtmist. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kui kohus jätab ta ilma võimalusest vaadata sündmuste videosalvestist, on tegu diskrimineerimisega ja kaitsevõime piiramisega. Keegi pole küsitlenud intsidendi juures viibinud isikut, mistõttu hoitakse kaebajat kinni valesüüdistuse alusel. Kaebaja vangistuse käik tõendab, et ta pole füüsiliselt ega verbaalselt vägivaldne. Tema tervislikku olukorda ja füüsilist võimekust saavad hinnata ekspertarstid, mitte valvur. Asjakohatu on kohtu ebaloogiline järeldus, et kuna kaebaja saab žestikuleerida ning astuda kambris edasi-tagasi, siis kõnnib ta täitsa vabalt. Kohus eiras ekspertarstide otsuseid ja selgitusi. Kaebaja parem jalg on nõrgem, sellele toetumine on valulik ning jalg võib suvalistel ajahetkedel alt ära kaduda. Rumal on väide, et kaebaja saab käia käed selja taga raudus. Vangla pole 64,5 päeva jooksul hinnanud põhjuste olemasolu, mille alusel kaebajat suletud kambris hoitakse. Halduskohus ei arvestanud, et kaebaja pole olnud agressiivne. Loenduse ajal pole käeraudade kandmine kunagi vajalik olnud. Vangla ega kohus ei ole kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid kontrollinud.
- septembril 2021 jõudis ringkonnakohtule M.M. taotlus asja menetlemiseks nii haldus- kui ka ringkonnakohtus istungil, sealhulgas esialgse õiguskaitse taotluse menetlemiseks istungil. Istungi toimumine võimaldab küsitleda otsustava tähtsusega tunnistajaid ning kaebaja saab vahetult selgitada oma füüsilist võimekust ja vastata küsimustele. Kaebaja taotleb üle kuulata valvuri, kes koostas vaidlusaluse ettekande; kaks kinnipeetavat, kes viibisid intsidendi juures; kaebaja perearsti, kes oskab selgitada kaebaja võime kohta kanda käsi selja taga raudus; II üksuse juht, kelle kohustuseks on vaidlusaluse menetluse läbiviimine ja kontroll piirangute jätkamise õigustatuse üle. Kaebaja palub näidata vangla turvakaamera lindistust, et saaks näha, millel vangla järeldused põhinevad. Lisaks palub kaebaja korraldada tema terviseaudit, mille käigus hinnatakse tema võimekust käia käed raudus ja võtta kohtuasja nr 3-21-1557 materjalidele lisatud tõendid ka käesoleva kohtuasja juurde, kuna kohus ei liitnud nimetatud kohtuasju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
- Tartu Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse kaebaja suhtes täiendavate julgeoluabinõude kohaldamise käskkirja täitmise peatamiseks läbi vaatamata ja distsiplinaarkaristuse määranud käskkirja osas rahuldamata. Määruskaebuses ja selle täiendustes esitatud väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
- juuli
- a määruse tühistamiseks. Halduskohus võttis
- augusti
- a määrusega kaebuse menetlusse Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 ja
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamise nõuetega. Määruskaebuses esitatud väited puudutavad pigem Viru Vangla
- juuni
- a käskkirjaga mittenõustumist ja kaebaja seisukohti käskkirja õigusvastasuse kohta, mistõttu on kaebaja etteheited käskkirjade õiguspärasuse osas asjakohased kohtuasja sisulise menetluse käigus.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse taotlust Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks saab lugeda samadel asjaoludel ja samal alusel korduvalt esitatud taotluseks. Pärast
- juunil 2021 halduskohtule asjas nr 3-211423 esitatud esialgse õiguskaitse taotlust ei ole olukord muutunud, asjaolud on jäänud samaks. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja suhtes jätkuvalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ohjeldusmeetmena kohaldatakse käeraudade kasutamist. Kaebaja ei ole toonud välja vastuargumente, et käesolevas kohtuasjas
- juulil 2021 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus ei oleks varasema taotlusega sarnane. Kaebaja ei ole vastu vaielnud halduskohtu järeldusele, et tegemist on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva taotlusega. Kaebaja ringkonnakohtule esitatud seisukohtadest ei tulene arusaama, et tema olukord oleks vahepealsel perioodil muutunud. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja 3 esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 3-21/1-2/135 täitmise peatamiseks läbi vaatamata.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et distsiplinaarkaristusena noomitus on karistus, mis üldjuhul ei too kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid, mida esialgse õiguskaitse kohaldamisega tuleks vältida. Noomitus ei kuulu mingil konkreetsel ajahetkel täitmisele, vaid seda liiki karistus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et tema käitumine ei olnud õiguspärane ja selle eest on ette nähtud karistus. Noomitus on kõige kergemat liiki distsiplinaarkaristus, mis peaks kaebajat juhtima õiguskuulekale käitumisele vanglas. Kaebaja ei ole täpsustanud, milles seisneb noomituse kohene kahjulik tagajärg, mille saabumine on vaja ära hoida kohtumenetluse ajal ja mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik või ülemääraselt koormav. Kae ringkonnakohtule ei ole teada kaebajale määratud noomituse hiljem raskesti kõrvaldatav kahjulik mõju kaebuse asjaoludel. Arvestades vaidluse asjaolusid asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohtu otsustus jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 täitmise peatamiseks rahuldamata, oli õige.
- Vastustaja taotles
- juuli
- a vastuses halduskohtu kohtunõudele, et kohus arvestaks haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud seisukohaga ja tõenditega ning haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud tõenditega arvestamise puhul taotles Viru Vangla kinnipeetava tutvumisvõimaluse piiramist (menetluse kinniseks kuulutamist) seoses haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud turvasalvestisega. Halduskohus jättis vastustaja taotluse menetluse osaliseks kinniseks kuulutamiseks läbi vaatamata. Kuna kaebaja on määruskaebuses ja hilisemas taotluses leidnud, et temale videosalvestise mitte näitamine diskrimineerib teda ja piirab tema kaitsevõimet, siis ringkonnakohus selgitab järgmist. Vastustaja taotles haldusasjas nr 3-21-1423 esitatud tõendi käesoleva asja juurde võtmist. Tõendiks on vastustaja seisukoht koos videosalvestisega. Halduskohus ei lahendanud sisuliselt vaidlustatud
- juuli
- a määrusega eelnimetatud vastustaja taotlust, vaid jättis selle taotluse läbi vaatamata. Seega ei ole vastustaja seisukohti ja videosalvestist käesoleva haldusasja materjalide juurde võetud ning kohus ei ole seetõttu ka otsustanud, kas kuulutada menetlus osaliselt või täies ulatuses kinniseks ning sealjuures piirata kaebaja tutvumisõigust. Kaebaja ei saa vastu vaielda otsustusele, mida kohus ei ole veel teinud. Kui halduskohus vastava otsustuse tõendite asja juurde võtmise osas langetab, on kaebajal õigus seda ka vastavalt menetlusnormidele vaidlustada.
- Kaebaja taotluse istungi korraldamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks jätab ringkonnakohus rahuldamata. HKMS § 210 lg 4 alusel lahendab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse kirjalikus menetluses ja ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja määruskaebus ei ole põhjendatud ning Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määrus on õiguspärane. Viidatud sätte alusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks määruskaebuse lahendamise menetluses koguda uusi tõendeid tunnistajate ja muude tõendite kogumise näol. Ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebust Tartu Halduskohtu
- juuni
- a määruse peale osas, mis puudutab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Praeguses menetlusetapis ringkonnakohus ei lahenda kaebust Viru Vangla
- juuni
- a käskkirja nr 321/1-2/135 ja
- juuli
- a käskkirja nr 6-3/539-1 tühistamise nõudes. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebemenetluses vajadus kaebaja taotletud tõendite kogumiseks. Nimetatud tõendid võivad asjakohaseks kujuneda kohtuasja põhivaidluse lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt) 4