← Eesti

1-19-9188/109

Obsah (11)§ 217§ 275§ 310§ 180§ 339§ 338§ 331§ 71§ 7§ 337§ 185

1-19-9188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mail 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9188 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, lii

§ 217korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 04.08.2019.a.

Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 06.08.2019.a. 02.12.2019.a kohtu alla andmise määrusega jäeti tõkend vahistamine Algirdas Kristutise suhtes muutmata. 18.06.2020.a määrusega loeti

§ 275lg.

2-3 alusel Algirdas Kristutise vahistus jätkuvalt põhjendatuks. Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Sadekov Tõlk Svetlana Talli Kannatanu esindaja Advokaat Urmas Simon (asendusesindaja) RESOLUTSIOON

  1. Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a kohtuotsus Algirdas Kristutis’e suhtes jätta muutmata ning prokuratuuri, süüdistatava kaitsja ja kannatanu esindaja apellatsioonid rahuldamata.
  4. Määrata Advokaadibüroole Simon OÜ (reg. number 14959290) seoses advokaat Urmas Simon’i poolt kannatanule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 135,00 (üks sada kolmkümmend viis) eurot.
  5. Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann (reg. number 10717443) seoses advokaat Jugans Grossmann’i poolt kannatanule apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 291,60 (kakssada üheksakümmend üks) eurot ja kuuskümmend senti.
  6. Määrata Advokaadibüroole Natalia Lausmaa (reg. number 10783351) seoses advokaat Natalia Lausmaa poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 280,80 (kakssada kaheksakümmend) eurot ja kaheksakümmend senti.
  7. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Harju Maakohtu
  9. detsembri
  10. a otsusega mõisteti Algirdas Kristutis süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ning karistati teda vangistusega 10 (kümme) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Algirdas Kristutise kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 04.08.2019.a. VÕS § 127 lg. 1, 4; VÕS § 1043 ja

§ 310lg.

1 alusel rahuldati tsiviilhagi (nõude kogusumma 84 017,39 eurot) osaliselt, mõistes Algirdas Kristutiselt kannatanu XX kasuks välja tsiviilhagi summas 5014 (viis tuhat neliteist) eurot ja 97 (üheksakümmend seitse) eurosenti. Mõisteti Algirdas Kristutiselt välja

§-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 3, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1, 3 alusel surnu kohtuarstliku ekspertiisikulud summas 379 eurot ja sundraha summas 1460 eurot, s.o menetluskulud kokku summas 1839 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa) eurot. Määrati, et menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi

§ 180lg.

3 alusel 12 (kaheteistkümne kuu) jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 25 (kakskümmend viis) eurosenti. Jäeti rahuldamata süüdistatava Algirdas Kristutise kaitsja Aadu Lubergi poolt esitatud taotlus valitud kaitsjale makstud kulude hüvitamiseks riigi eelarvelistest vahenditest kogusummas 8692 (kaheksa tuhat kuussada üheksakümmend kaks) eurot ja 26 (kakskümmend kuus) eurosenti ning jäeti antud kulud Algirdas Kristutise enda kanda. Jäeti rahuldamata süüdistatava Algirdas Kristutise kaitsja Aadu Lubergi poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 21 544 (kakskümmend üks tuhat viissada nelikümmend neli) eurot ja 27 (kakskümmend seitse) eurosenti. 2. Algirdas Kristutis on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema pani toime teise inimese tapmise, mis seisnes selles, et 04.08.2019.a kella 23:37 paiku, viibides Tallinnas XXX asuvas korteris, lõi Algirdas Kristutis tahtlikult YY-le noaga, mille üldpikkus on 33 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 3 cm, paremale poole selja ülaossa. Sellise tegevuse tagajärjel YY suri sündmuskohal. 2

(13)Lähtuvalt surnu ekspertiisiaktist nr 19E-PõS0025/325, 28.10.2019.a, põhjustas YY surma rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav paremal pool selja ülaosas koos parema kopsu ülasagara vigastusega, millega kaasnes äge verekaotus. Seega süüdistuse kohaselt pani Algirdas Kristutis toime teise isiku tapmise, s.o KarS § 113 lg. 1 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo. ESITATUD APELLATSIOONID
  1. Apellatsioonkaebuse esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kes vaidlustab Harju Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsust tervikuna. Kaitsja hinnangul esinevad kaevatava otsuse apellatsiooni korras tühistamise alustena materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (

§ 339

p 2), kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine (

§ 338

p 3 läbi § 339 lg 2); mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (

§ 338p 4).

3.

  1. Kaitsja leiab, et tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt esineb tõsiseltvõetav ja kohtuliku uurimise lõpuks kõrvaldamata kahtlus selles, et Algirdas Kristutis kannatanut YY oma korteris noaga lüües tegutses hädakaitseseisundis. Sellist kõrvaldamata kahtlust tuleb tõlgendada Algirdas Kristutisele kasuks ja ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistuse versiooni kohaselt, mis kõlas esmakordselt kohtuvaidlustes ning millega maakohus otsuses ka nõustus lavastati süüdistatava hädakaitse seisund süüdistatava enda ja tema abikaasa CC poolt. Süüdistuskõnes esitatud seisukoha järgi lavastustegevusega alustasid Algirdas Kristutis ja CC viivitamatult peale väidetava kuriteo toimepanemist - panid köögist võetud noa YY surnukeha pea alla, Algirdas Kristutis tegi hädaabikõne koos CC häältega taustal, Algirdas Kristutis ja CC andsid objektiivsele tõele mittevastavaid selgitusi kohale saabunud politseipatrullile (vormikaamera audio/videosalvestis), samuti andis süüdistatav mitteusaldusväärseid ütlusi. 3.
  2. Kaitsja süüdistusversiooniga ning maakohtu põhjendustega ei nõustu ning märgib, et surnukeha alt leitud nuga on asjas oluline, kuivõrd see sisustab hädakaitse instituudi olemuslikku põhitingimust – kaitse intensiivsus peab vastama ründe intensiivsusele; kaitserelv peab vastama ründerelvale. Ja YY surnukeha alt leitud kööginuga ning nuga, millega Algirdas Kristutis YY lõi, kuuluvad ühesse ja samasse kööginugade komplekti ning selles ei ole ka vaidlust. Kaitse seisukoht läbi menetluse on olnud, et võis aset leida järgmine sündmustik: köögis alanud tüli käigus arenes sinnamaale, et YY võttis köögist noa ja suundus sellega koridoris lebava CC poole, millise tegevuse ehk naise juurde mineku takistamiseks Algirdas Kristutis seni temale saatuslikuks osutunud noalöögi tegi. Sündmuskohale saabus esimesena politseipatrull, kellel oli salvestav vormikaamera (audio/video), milline salvestis tervikuna, aga ka sellest tehtud kuvatõmmised, on asjas oluline tõend. Prokuratuuri versiooni kohaselt nuga pidi pandama surnukeha pea alla enne esimese politseiniku saabumist, sest peale esimese politseiniku saabumist oli Algirdas Kristutis koheselt käeraudus ja politseiniku valve all (nähtub vormikaamera salvestiselt), CC aga lebas poolistuli põrandal koridoris ja seal juures olid samuti politseinikud (nähtub ka samast tõendist). Kaitseverisooni kohaselt politseipatrulli saabudes nuga surnukeha pea all ei olnud ja seega nn lavastustegevuse käigus ei saanud mitte keegi nuga surnukeha pea alla panna, s.h Algirdas Kristutis ega tema abikaasa CC. See on veenvalt näha nii politsei vormikaamera salvestiselt / kuvatõmmistelt kui ka esimestest fototabelitest sündmuskoha vaatluse juurde – neilt nuga surnukeha pea all ega pea piirkonnas ei nähtu. Sündmuskoha vaatluse käigus tehtud osadelt fotodelt aga nähtub, et nuga oli tõepoolest surnukeha pea piirkonnas. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on noa leidmine surnukeha all fikseeritud surnukeha alt. 3

(13)Neil kaalutlustel leiab kaitsja jätkuvalt, et prokuröri versioon sellest, et nuga pandi lavastustegevuse käigus surnukeha pea alla on täiesti paljasõnaline ning vastuolus prokuröri enda poolt kogutud ja maakohtule esitatud tõenditega. 3.
  1. Maakohus leidis, et detailselt ei olegi oluline, kas nuga pandi surnukeha või pea alla. Oluline on, et nuga pandi surnukeha alla ja seda nn lavastusprotsessi käigus. Seega maakohus muutis süüdise versiooni veelgi – kui süüdistuskõnes prokurör esmakordselt nimetas, et nuga pandi surnukeha pea alla nn lavastustegevuse käigus, siis peale kaitsja esitatud tõendite analüüsi, et see on välistatud, leidis maakohus, et see ei ole ka oluline, sest nuga pandi hoopiski surnukeha alla. Kaitsja hinnangul ei ole lubatav sisustada süüdistust sellise olulise faktilise asjaoluga alles süüdistuskõnes seda kummastavam on sellise antud asjas olulise faktilise asjaolu muutmine maakohtu poolt tehtud sisulises otsuses. 3.
  2. Maakohus märkis otsuses, et selgitusi noaga ründest annab süüdistatav siis, kui oli joobes (kohus peab silmas Algirdas Kristutise selgitusi, mis kostuvad koheselt peale sündmust tehtud hädaabikõnes ja nähtuvad/kostuvad ka politsei vormikaamera salvestisel). Maakohus ka tõdes, et seevastu järgmisel päeval, kui Algirdas Kristutis kainenes, ta sellekohaseid selgitusi enam ei jaganud (kohus peab silmas kahtlustatava esimest ülekuulamist järgmisel päeval peale sündmust) . Kohtu hinnangul ongi võimalik, et järgmisel päeval toimunud ülekuulamisel süüdistatav ei mäletanud detailselt asjaolusid, mida ta häirekeskusele ja politseipatrullile jagas, kuna ta oli eelmisel päeval alkoholijoobes. Kaitsja hinnangul ei olegi esmatähtis see, kas süüdistatav mäletas või ei mäletanud esimesel ülekuulamisel, mida ta rääkis eelmisel päeval häirekeskusele ja politseipatrullile. Kaitsja leiab, et kui süüdistatav valis teadlikult hädakaitse lavastamise taktika, siis pidanuks ta ka ülekuulamisel ütlusi noaga ründest andma, et oma nn lavastustegevust edasi realiseerida ja hädakaitset sõnaselgelt veel kord sisustada, mida ta mingil põhjusel ei teinud. Kaitsja leiab, et süüdistaja ja maakohtu järeldus, et tegemist oli hädakaitse lavastusega, saab olla vaid oletus. Maakohus põhjendab nn lavastust ka sellega, et kuna ülekuulamise päeval oli Algirdas Kristutis kainenenud, eelmisel päeval aga joobes, siis ta lihtsalt ei mäletanud ülekuulamisel, mida ta häirekeskusele ja politseile joobes peaga rääkis. Kaitsja sellise järeldusega ei nõustu ning on jätkuvalt seisukohal, et süüdistatav rääkis tõtt kahele saabunud politseipatrullile, mis on talletatud nende vormikaamera salvestistel. 3.
  3. Prokurör
  5. 2020 süüdistuskõnes, noa pea alla panemise versiooni kontekstis juhtis eraldi tähelepanu veel ühele faktilisele asjaolule öeldes, et käed tapetul olid välja sirutatud jalgade suunas. Maakohus jõudis aga järeldusele, et kui nuga oli nn lavastustegevuse käigus pandud surnukeha pea alla, samas surnukeha käed olid välja sirutatud jalgade suunas, siis ei saanud see nuga olla YY-l käes sündmuste ajal, sest siis oleks nuga ka pidanud käelabadele lähemal või kogunisti YY käes olema. Kaitsja märgib, et kuna nuga surnukeha pea all tegelikult algselt ei olnud, vaid ilmus sinna hiljem, surnukeha liigutamise käigus surnukeha alt - seega oli nuga surnukeha käelabadele oluliselt lähemal ehk nuga võis olla sündmuse ajal suurema tõenäosusega olla kannatanu käes. 3.
  6. Kaitsja märgib, et Algirdas Kristutis oli sündmuste ajal kerges alkoholijoobes, samas on ta varem karistamata seadusekuulekas isik, keda selline sündmus kahtlemata oluliselt mõjutab. Algirdas Kristutis on kahel korral andnud kohtueelses menetluses ütlusi, tema ütlustes on sagedased pausid sündmuste kirjeldamises ning selged mälulüngad. Kaitsja leiab, et kohus ei ole veenvalt põhejndanud, miks maakohtu hinnangul kõnes hädaabikeskusele ja suhtlemisel patrullpolitseinikega Algirdas Kristutis nn lavastustegevuse raames noaründe kohta tema naise suunas valetas, samas ülekuulamistel aga noaründest naise suunas midagi ei rääkinud, mida nn lavastustegevus vältimatult tinginuks. 4
(13)3.
  1. Maakohus leidis, et YY tahtis üksnes A. Kristutise naisega rääkima minna, rõhutades selle juures, et noaga sellise käitumise takistamise puhul ei saa rääkida hädakaitsest. Nimetatud faktiline asjaolu, et YY tahtis Algirdas Kristutise naisega rääkima minna, saab pärineda ainsalt isikuliselt tõendilt, s.o Algirdas Kristutise ütlustest. Kuid Algirdas Kristutise ütlustest johtub ka see, et YY suundus süüdistatava abikaasa poole peale seda, kui oli Algirdas Kristutiselt nõudnud varukspandut ja Algirdas Kristutis oli sellel nõudmisele vastanud, et temal ei ole kodus midagi. Kaitsja ei nõustu maakohtu otsusega, et ka see faktiline asjaolu ei oma tähtsust hädakaitse seisundi sisustamisel. Tõsi, kas kööginuga YY käes oli või mitte, kui ta Algirdas Kristutise naise suunas liikuma hakkas, 100 % kindlusega ühestki tõendist ei nähtu ja seda ei ole enam võimalik ka tuvastada. Samas aga asjas kogutud riimuv tõendikogum: hädaabikõne, politsei vormikaamera salvestis, surnukeha alt leitud nuga, Algirdas Kristutise ühetaolised ütlused selles, et ta lõi YY noaga selga põhjusel, et ta ei tahtnud, et viimane tema naiseni jõuab – annab kaitsja hinnangul jätkuvalt aluse tõstatada äärmiselt tõsiseltvõetav versioon põhjendatud kõrvaldamata kahtlusest hädakaitse osas – YY suundudes Algirdas Kristutise naise suunas võttis köögist noa ja Algirdas Kristutis seda ka nägi, mistõttu ka tema noa võttis ja sellega YY selga lõi. 3.
  2. Kaitsja ei nõustu kaevatava lahendi seisukohaga CC DNA osas ja leiab, et DNA võib kanduda edasi ka selliselt, et kokku puutuvad kaks eset, mitte ilmtingimata isik ise selle esemega, millelt tema DNA leiti. 3.
  3. Kaitsja hinnangul on vaid oletus see, et kaevatavas otsuses korduvalt viidatakse sellele, et kerges joobes Algirdas Kristutis võis muutuda agressiivseks. Samas, tuvastatud on, et YY oli raskes alkoholijoobes ja oli tarvitanud kanepit. Selles osas piirdub maakohus tõdemusega, et YY abikaasa kannatanu XX sõnul oli YY ka alkoholijoobes rahulik. Et XX võis säästa ütlusi andes oma abikaasat, ilmneb näiteks sellest, et ta ei olnud teadlik, et abikaasa narkootikume tarvitab. Ometi on see antud asjas tuvastatud fakt. 3.
  4. Maakohtu otsuses sisustatakse nn lavastustegevust ka sellega, et peale tapmise toimepanemist viibis CC surnukeha juures, koristas veidi kööki, koristas laua pealt ära pudelid peitmaks YY ja süüdistatava ühise koosviibimise ehk alkoholitarvitamise võimalikke jälgi, et väited võõrast isikust kõlaksid usutavamana, mistõttu ka tema DNA sattus pudelitele ja verepritsmed tema sussidele. Maakohtu selline oletus on kaitsjale arusaamatu, kuna on vastuolus sündmuskoha vaatluse protokolliga – fotodel avanev pilt köögist, köögilauast, köögi põrandast, prügikotist, köögi tööpinnast jne räägib kõigest muust kui köögi koristamisest eesmärgiga varjata alkoholi tarvitamist enne seda kui nimetatud fotod tehti. 3.
  5. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et Algirdas Kristutis valetas, kui ütles, et YY oli tema jaoks võõras isik, sest nad olid juba ca 2 – 3 tundi koos olnud ja alkoholi tarvitanud. Maakohus nõustus, et ka CC valetas kui ütles politseinikele, et YY oli temale võõras isik, kuna CC käis köögis paaril korral käinud suitsu tegemas kui abikaasa koos YY-ga seal alkoholi tarbis. Kaitsja leiab, et Algirdas Kristutis ja CC poolt YY võõraks nimetamine, ei ole kindlasti selline eksimus, millega saaks tõsiseltvõetavalt sisustada lavastustegevust tapmise varjamiseks. 3.
  6. Kaitsja leiab alternatiivse taotlusena, et kui ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni põhitaotlusega ei nõustu, siis tuleb süüdistatavale mõista kergem karistus. Kaitsja põhjendab oma taotlust sellega, et kuriteosündmuse õhtul toimunud ühisjoomise initsieeris kannatanu ise ja ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, olles ise raskes alkoholijoobes ja narkootikume tarvitatuna agressiivsust ei ilmutanud. 3.
  7. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu
  8. detsembri 2020 süüdimõistev kohtuotsus ja teha uus otsus, millega mõista Algirdas Kristutis temale inkrimineeritud kuriteos õigeks. Kannatanu poolt 5
(13)esitatud tsiviilhagi nõue kogusummas 84 017, 39 eurot jätta täies mahus rahuldamata. Õigeksmõistmise korral välja mõista süüdistatava kasuks tema poolt seni kantud menetluskulud. Rahuldada kaitsja poolt maakohtus esitatud taotlus süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
  1. Prokuratuur vaidlustab nimetatud kohtuotsust üksnes tsiviilhagi osalise väljamõistmise osas. 01.12.2020 Harju maakohtu kohtuotsusega mõisteti kannatanu XX kasuks 5 014, 97 eurot ning hagi summas 79 002, 42 eurot jäeti rahuldamata. Prokurör märgib, et hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise puhul tuleb lähtuda eraõiguses kehtivatest printsiipidest ning võlaõiguses on selliseks printsiibiks kannatanule kahju hüvitamine. VÕS § 127 lg 1 kui ka TsK § 448 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st kannatanu tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud (Riigikohtu
  2. aprilli
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 32). Samas ei tohi isik kahju hüvitamise tõttu rikastuda. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-36-15 tuleb tuvastada kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varalise diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Kohtuliku uurimise käigus selgus, et XX on YY abikaasa. Kohtuliku uurimise käigus andis XX ütlusi selles, et kuna YY oli kaugsõidukapten, siis teenis ta aastas umbes 40 000 – 50 000 eurot. Kannatanu enda sissetulek on 9 360 eurot aastas. Kannatanu ütlustest nähtub, et tööl käis ta lihtsalt seepärast, et ta ei tahtnud kodus niisama istuda. YY sissetulekust sõltus kannatanu XX ja nende pere majanduslik heaolu. Kuna just YY saadud sissetuleku tõttu oli võimalik perel võtta eluasemelaenu ja liisida sõidukeid, siis seda ei olnud ega ole kannatanul võimalik endisel kujul jätkata, sest tema enda sissetulek on abikaasa sissetulekust oluliselt väiksem. Pärast abikaasa YY tapmist on kannatanu majanduslik heaolu tunduvalt halvenenud ning lähtuvalt VÕS § 127 lg 1 kui ka TsK § 448 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st kannatanu tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud ehk kui ei oleks tema abikaasa tapetud. Kohtu seisukoht, et kannatanu võiks nüüd korteri maha müüa ja sellega vabaneda eluasemelaenust, on põhjendamatu. Samuti on põhjendamatu kohtu ettepanek kannatanule selles osas, mida ta võiks liisitud sõidukitega teha. Kannatanu ei pea kannatama seepärast, et teine isik on temale oma süülise tegevusega kahju tekitanud, vaid süüdlane peab taastama võimalikult lähedase olukorra. Seega leiab prokurör, et kohus on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega rikkunud õigusnormi VÕS 127 lg 1 põhimõtet. Kannatanu XX on esitanud kohtule kõik temale tekitatud kahju tõendavad dokumendid ning põhjendanud temale tekitatud kahju olemust. Prokuratuur palub muuta 01.12.2019 Harju maakohtu kohtuotsus tsiviilhagi väljamõistmise osas ning rahuldada kannatanu XX hagi Algirdas Kristutise vastu täies ulatuses ehk summas 79 002, 42 eurot.
  4. Prokuratuuri apellatsiooniga analoogse sisu ja taotlusega apellatsiooni on esitanud ka kannatanu XX esindaja advokaat Jugans Grossmann. KOHTUISTUNG
  5. Kohtuistungil jäid kõik apellandid oma apellatsioonides väljendatud seisukohtade ja taotluste juurde. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör ja kannatanu esindaja vaidlesid kaitsja apellatsioonile vastu ning palusid jätta maakohtu otsus A. Kristutise süüdi tunnistamise ja karistamise 6
(13)osas muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. Prokurör palus rahuldada prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonid süüdistatavalt tsiviilhagi väljamõistmise osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära pooled, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, tutvunud kaitsja, prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonides toodud seisukohtadega leiab, et esitatud apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
  2. Esmalt juhib kohtukolleegium tähelepanu varasemalt kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et kui ringkonnakohus soovib süüdistatava süüküsimuse osas sama tõendikogumi pinnalt teha maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, peab ta sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Sellisel juhul peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vigade ära näitamata jätmine tähendab ringkonnakohtu otsuses motiivide puudumist (vt RKKKo nr 3-1-1-16-04; nr 3-1-189-06; 3-1-1-85-07). Ringkonnakohtu arvates ei ole eelnimetatud puudused maakohtu otsuses tuvastatavad. Kohtukolleegium märgib, et

§ 331

lg 2, 3, 4 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires, kuid laiendab kriminaalasja arutamise piire, kui ilmneb kriminaalmenetluse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piiridest. Käsilolevas kriminaalasjas on süüdistatava valitud kaitsja ning apellatsiooni esitajaks olnud vandeadvokaat Aadu Luberg, kes suri 25.03.

  1. Süüdistatava uueks valitud kaitsjaks sai vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kes kohtuvaidluses ning kohtule esitatud kohtuvaidluse teesides väljus esitatud apellatsiooni piirest ning üritas välja tuua uued materiaalõiguslikud aspektid, mis olid apellatsioonis käsitlemata. Ringkonnakohus jätab kaitsja poolt kohtuvaidluses toodud apellatsiooni piirest väljuvad materiaalõiguslikud aspektid tähelepanuta, kuid märgib, et ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumist või materiaalõiguse normide valet kohaldamist. Alljärgnevalt vastab kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis toodud etteheidetele.
  2. Kohtukolleegium märgib sarnaselt maakohtuga sissejuhatavalt, et vaidlus puudub, et süüdistuses toodud faktilistel asjaoludel lõi A. Kristutis noaga selga YY-le, mille tagajärjel viimane sündmuskohal suri. Vaidluse keskmes on küsimus, kas Algirdas Kristutis, lüües tahtlikult YY-le noaga, mille üldpikkus on 33 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 3 cm, paremale poole selja ülaossa, võis tegutseda hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud seisukohad ja argumendid ei loo mitte mingil juhul sellise kvaliteediga süüdistusversiooniga konkureerivat tõendikogumit, mis looks kõrvaldamata kahtluse A. Kristutise süüdiolekus tahtliku tapmise toimepanemises. 9.
  3. Ringkonnakohus leiab, et kohtuliku uurimisega on ümberlükkamatult kindlaks tehtud, et süüdistatav A. Kristutis ja tema abikaasa CC asusid algusest peale (ehk helistades Häirekeskusesse ja politseipatrulli saabumisel) valetama, et korterisse tungis noaga relvastatud võõras isik, kes tungis kallale tunnistaja CC-le. Maakohus on üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud, tuues välja asjakohase Tallinnas XXX turvakaameratega fikseeritud faktoloogia, et YY ja süüdistatav liikusid koos, saabusid koos A. Kristutise korterisse alkoholi ühise tarbimise eesmärgil hiljemalt kella 21.08 paiku. (Tõendite kd I lk 75-76) Seega ei olnud tegemist võõra korterisse tunginud isikuga, keda süüdistatav ja tema abikaasa nägid esimest korda, nagu nad väitsid sündmuskohale saabunud politseitöötajatele, vaid A. Kristutise poolt kutsutud külalisega. 7

(13)9.
  1. Süüdistatav ja hukkunu tarvitasid ühiselt alkoholi vähemalt kahe tunni jooksul. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav A. Kristutis helistas 04.08.2019 Häirekeskusesse kell 23.
  2. Sündmuskohale saabunud politseiametniku rinnakaamera salvestiga on fikseeritud, et politsei jõudis süüdistatava korterisse aadressil Tallinn, XXX kell 23.45 (Tõendite kd I lk 17). See tähendab, et süüdistatava poolt Häirekeskusesse helistamise ja politsei poolt sündmuskohale saabumise vahele jäi 8 minutit. Politseipatrulli rinnakaameraga on fikseeritud, et politseipatrulli saabumisel oli välisukse vastas maas naisterahvas (s.o. CC) öösärgis. Rinnakaameraga on samuti fikseeritud, et naisterahvas CC väidab politseinikele, et ta ei saa püsti tõusta, kuna hukkunu tõukas teda. Minut hiljem avaldab politseinikele endiselt põrandal poolistuli lamav CC, et hukkunu YY ründas teda noaga. Alles 23.47:37 aidatakse CC põrandalt püsti, seejuures karjub CC, et tal on valus. Väärib märkimist, et CC läbivaatusega temal kehavigastusi ei tuvastatud. (Tõendite kd I lk 172) Kohtus uuritud süüdistatava ütluse kohaselt CC nendega alkoholi ei tarvitanud, seega ei olnud purjus. Sama selgitas CC ka kohale saabunud politseinikele, et tema üldse ei joo, seega on kaine, mis on fikseeritud politseitöötaja rinnakaamera salvestusega. Puudub igasugune mõistlik selgitus, miks CC pidi lamama öösärgis koridoris YY surnukeha lähedal kuni politseipatrulli saabumiseni vähemalt 10 minutit, kui tal igasugused kehavigastused puudusid ning ta oli kaine. Kohtukolleegiumi veendumusel võib sellele olla ainult üks seletus, et sellise käitumisega üritati väljakutsele saabunud politseile luua vale ettekujutus toimunust. Samuti on arusaamatu ning ühegi tõendiga pole kinnitatud kaitsehüpotees sellest, et CC lamas põrandal veelgi pikemat aega enne YY süüdistatava poolt noaga löömist. Sellest tulenevalt on alusetud ning sisutühjad kaitsja argumendid sellest, et kohtulikes vaidlustes kõlanud prokuröri versioon sellest, et süüdistatava kaitsetegevus lavastati süüdistatava ja tunnistaja CC poolt, on kaitsjale üllatusliku iseloomuga ega tugine kogutud tõenditele. 9.
  3. Põhjendamatud on kaitsja apellatsioonis tehtud järeldused seoses sündmuskohalt võetud DNA proovide osas läbiviidud ekspertiisi tulemustega. Kohtukolleegium märgib esmalt, et kaitsja ei pööra oma apellatsioonis vähimatki tähelepanu asjaolule, et CC jalas olnud toasussidel oli tuvastatud YYle kuuluv veri. CC läbivaatuse protokolliga on tuvastatud, et temal jalas olnud toasussidel on veretaolised määrdumisplekid. Nimetatud sussidelt oli võetud mitu puuteproovi nii sisekülje, pealmise pinna, kui ka taldade osast. (Tõendite kd I lk 107) Mitmest sussidelt võetud puuteproovist on tuvastatud peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev YY DNA-profiiliga (Tõendite kd I lk 8081, ekspertiisiakti p 7). Kui võtta arvesse, et YY oli löödud noaga selga, siis võisid CC toasusside erinevatele osadele sattuda YY verepritsmed ainult juhul, kui ta on korteris ringi liikunud peale YY kukkumist noalöögi tagajärjel tema keha vahetus läheduses. Selliselt on üheselt ümber lükatud kaitseversioon sellest, et CC lamas põrandal veel enne YY suundumist tema poole või et YY poolt rünnatud või tõugatud selliselt, et ei saanud enam püsti tõusta kuni politsei saabumiseni, nagu CC ise kohale saabunud politseinikele väitis. Sellest tulenevalt tuleb nõustuda süüdistusversiooniga ning maakohtu järeldusega, et olukord sündmuskohal oli süüdistatava ja tema abikaasa CC poolt politsei saabumise hetkeks lavastatud. 9.
  4. Abikaasade Kristutiste poolt sündmuskohal olukorra lavastamise versiooni kasuks räägib ka ümberlükkamatut tõendamist leidnud asjaolu, et kuigi süüdistatav A. Kristutis on maakohtu poolt avaldatud ütluses väitnud, et tema abikaasa CC istus teises toas, nendega ei joonud, noaga löömist pealt ei näinud, on CC DNA leitud muuhulgas ka Kindzmarauli veinipudeli pinnalt, samuti Kindzmarauli avatud veinipudeli pinnalt ja Ararat pudeli pinnalt saadud proovides. See tähendab seda, et CC kas viibis YY ja A. Kristutise seltskonnas või moondas sündmuskohta enne politsei saabumist. Arvestades, et CC oli kaine, politsei vormikaameraga fikseeritud enda väitel ta alkoholi üldse ei joo, politseitöötajad ei pidanud vajalikuks tuvastada tema joovet, tuleb nõustuda prokuratuuri versiooniga, et CC muutis olukorda sündmuskohal enne politsei saabumist. 8
(13)9.5. Kuigi politsei vormikaameraga fikseeritud salvestusel väitis CC mitmel korral, et korterisse tungis lukustamata uksest võhivõõras mees, tõukas teda ja ründas teda noaga, mille tagajärjel ta kukkus ning oli pikali politsei saabumiseni, kasutas ta hiljem oma õigust mitte anda ütlusi enda ja oma abikaasa vastu ning keeldus

§ 71lg 1 p 5, lg 2 p 1 alusel ütluste andmisest juba eeluurimisel.

Algirdas Kristutis andis ütlusi üksnes kahtlustatavana eeluurimisel ning keeldus ütluste andmisest kohtulikul uurimisel. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ühele kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale tõendite hindamise osas, et mõistagi ei pea süüdistatav oma süütust tõendama, kuid juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. (RKKKo nr. 3-1-1-85-07, p.9.1) Antud juhul süüdistatava ja tema abikaasa aktiivne kaitse seisneski A. Kristutise poolt kuriteo toimepanemise järgselt sündmuskoha moonutamises ning politseile valetamises, mis seisnes selles, et politseile lavastati tundmatu noaga relvastatud võõra isiku abikaasade korterisse tungimist, sissetungija poolt CC ründamist ning viimase kukkumist. CC jäi poollamavas asendis ootama politsei saabumist. Tegelikult objektiivsete tõenditega on kinnitust leidnud, et CC-l igasugused kehavigastused puudusid ning YY tapmise järgselt liikus ta korteris ringi (YY DNA CC toasusside peal) ning koristas alkoholipudeleid (CC DNA alkoholipudelite peal). Samuti on objektiivselt tõendatud, et hukkunu YY oli mõned tunnid enne tapmist süüdistatava poolt viimase korterisse kutsutud alkoholijookide ühise tarvitamise eesmärgil. Kohtukolleegium leiab, et kirjeldatud olukorras, kui Häirekeskusesse kõne tegemisel ja politsei saabumiseks oli olukord sündmuskohal lavastatud, on eluliselt usutav, et surnukeha alt leitud kööginuga oli sinna enne politsei saabumist süüdistatava või tema naise poolt pandud oma kaitseversiooni toetamiseks. Nagu on juba eespool mainitud, keeldusid aga abikaasad kohtus ütluste andmisest, seega ei võimaldanud menetlejal ega kohtul oma esialgset kaitseversiooni põhjalikumalt kontrollida. 9.

  1. Maakohtus avaldatud A. Kristutise poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et A. Kristutis andis eeluurimisel ütlusi kahel korral 05.08.2019 ning 25.10.
  2. Nendes ütlustes esinevad mõningad vastuolud, mis seisnevad eelkõige selles, et teisel korral antud ütluses hakkas kahtlustatav väitma, et YY käis vahepeal korterist ära, kuid siis tuli tagasi ning hakkas nõudma varukspandut (antud kontekstis raha). Maakohus on asjakohaselt märkinud, et süüdistatava väide YY poolt varukspandu nõudmisest/küsimisest on kaheldav ning eluliselt mitteusutav, kuna kohtus uuritud tõenditest nähtus, et YY sissetulek oli kuupõhiselt tuhandeid eurosid ja tal polnud selleks ka ilmselget vajadust. Samuti tuleb märkida, et A. Kristutise juurde külla tulles ostis YY eelnevalt nii Ararat konjakit kui ka karbi komme, mis on tõendatud nii süüdistatava enda ütluste, kui ka sündmuskohalt leitud Maxima poe ostutšekiga. Süüdistatava eeluurimisel antud ütlused riimuvad aga järgmistes faktilistes asjaoludes. Mõlemal ülekuulamisel väitis A. Kristutis, et mingil hetkel temale ei meeldinud, et YY ilmselt ei olnud see inimene, kellena ta end esitles. Süüdistatav on laevamehhaanik, YY esitles end kaptenina (märkus: mida ta ka oli), kuid süüdistatava arvates eksis erialases terminoloogias ning vastas ebamääraselt. Veel väitis süüdistatav mõlemal korral, et tema abikaasa CC YY noaga löömise hetkel juures ei viibinud, kuna oli teises toas. Ütlustest tuleneb ka riimuvalt, et CC nende seltskonnas üldse ei viibinud ega nendega alkoholi tarvitanud. Mõlemal korral väitis süüdistatav, et lõi YY noaga selga siis, kui viimane hakkas köögist välja minema selleks, et rääkida kõrvaltoas olnud CC-ga. Seejuures YY noaga selga löömise järgselt kukkus YY nii, et tema jalad olid suunatud köögi poole, pea aga esiku ja tubade poole. (Tõendite kd II lk 113, 117) Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava seletus hukkunud kehaasendi osas on küll loogiline olukorras, kus kannatanu hakkas liikuma köögist välja eesmärgiga rääkida kõrvaltoas olnud CC-ga. 9

(13)Samas on selline süüdistatava ütlus üheselt ümber lükatud objektiivse olukorraga sündmuskohal. Nimelt nähtub nii politsei vormikaamera salvestuselt kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevast digitaalselt salvestatud fototabelist, et YY surnukeha lebab peaga köögi poole ja jalgadega esiku poole, mis on üheseks tunnustuseks sellele, et YY sai noalöögi selga, kui liikus hoopis köögi suunas. Selles suunas ta siis oma peaga kukkus. 9.6. Ei süüdistataval ega tema abikaasa CC-l mingisuguseidki kehavigastusi tuvastatud ei olnud ning sellistele ei viidanud oma ütlustes ka süüdistatav. Objektiivselt on tõendatud, et abikaasad Kristutised Häirekeskusesse helistades ning politsei saabumisel valetasid politseiametnikele YY korterisse sattumise asjaoludest, lavastades temapoolse rünnaku CC vastu ning koristades kööki. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. märtsi
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8 ja
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19) Kaitsja apellatsiooni ainukeseks toetuspunktiks väidetava hädakaitseseisundi kasuks ongi surnukeha alt leitud kööginuga, mis kuulus ühte komplekti kööginoaga, millega oli YY A. Kristutise poolt tapetud. Kohtukolleegiuimi veendumusel Riigikohtu viidatud olukorda, et esitatud kaitsetees oleks usutav ja haakuks olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, menetletavas kriminaalasjas ei esine. Kuivõrd olukord sündmuskohal oli lavastatud, süüdistatav on mõlemal ülekuulamisel väitnud, et CC ei viibinud nendega koos köögis, süüdistatav pole kunagi midagi rääkinud sellest, et YY-l oleks üldse nuga käes olnud, siis on põhjendamatu kaitsja apellatsioonis esitatud järeldus, et kriminaalasjas esineb äärmiselt tõsiseltvõetav versioon põhjendatud kõrvaldamata kahtlusest hädakaitse osas. Süüdistatava ütlustest nähtub aga, et mingil hetkel ei meeldinud talle YY, kuna väidetvalt polnud isikuks, kellena end esitles, seega kõige tõenäolisemalt võiski see olla konflikti põhjuseks, mille käigus süüdistatav YY noaga selga lõi. Kohtukolleegium märgib kaitseversiooni kummutamise lõpetuseks, et nõustub maakohtu järeldustega A. Kristutisel hädakaitseseisundi puudumise osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  5. Esitatud apellatsioonis ei käsitle kaitsja süüdistatava poolt tahtliku tapmise subjektiivse koosseisu realiseerimisega seonduvat. Ringkonnakohus märgib vaid, et nõustub maakohtu järeldusega, et lüües kannatanut selga noaga, mille tera pikkus on 20 cm ja laius 3 cm, sellise jõuga, et noatera sisenes kehasse täielikult, sai süüdistatav aru, et kannatanu surma saabumine on tema sellise teo vältimatu tagajärg, mis viitab otsesele tahtlusele.
  6. Alternatiivse taotlusena palub kaitsja kergendada süüdistatavale mõistetud karistust, kuna kuriteosündmuse õhtul toimunud ühisjoomise initsieeris kannatanu ise ja ei ole eluliselt usutav, et kannatanu, olles ise raskes alkoholijoobes ja narkootikume tarvitanuna agressiivsust ei ilmutanud. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väited kannatanu agressiivsuse osas on paljasõnalised ega toetu ühelegi uuritud tõendile. Kohtukolleegium on varasemalt märkinud, et süüdistatav andis eeluurimisel kahel korral omavahel riimuvaid ütlusi osas, et just temale mingil hetkel ei meeldunud YY, kes tema arvates ei olnud isikuks, kellena end esitles. Süüdistatav ei rääkinud midagi kannatanu agressiivsusest ka siis, kui tema ütluste kohaselt hakkas kannatanu liikuma teise tuppa väidetava sooviga rääkida süüdistatava naisega, mis on aga uuritud tõenditega (eelkõige hukkunu kehaasendiga sündmuskohal) ümber lükatud. 10

(13)Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavale mõistetud karistuse osas. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on õigesti hinnanud A. Kristutise süüd keskmisest suuremaks olukorras, kus puudusid igasugused tõendid, mis viitaksid hukkunu agressiivsele käitumisele. YY oli tapetud noalöögiga selga. Maakohus on veenvalt, põhjalikult ning veatult põhjendanud, miks ei arvestata A. Kristutise poolt väljendatut, et ta peab kannatanu (lese) ees vabandama, karistust kergendava asjaoluna. Ka ringkonnakohtu istungil selgitas süüdistatav, et tal on kahju sellest, mis juhtus, kuid ta pidi reageerima hukkunu käitumisele. Selline selgitus ei ole vaadeldav süü kahetsusena ega hinnatav karistust kergendava asjaoluna. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on õigesti mõistnud Algirdas Kristutisele tapmise eest karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast veidi alla jääva vangistuse, milleks on 10 aastat vangistust. Ringkonnakohtus nõustub maakohtu otsuste põhjendustega ka mõistetud karistuse osas ning ei pea vajalikuks neid korrata.
  1. Prokuratuur ja kannatanu XX esindaja vaidlustavad maakohtu otsust tsiviilhagi osalise rahuldamata jätmise osas, paluvad tsiviilhagi rahuldamist täielikult ning süüdistatavalt lisaks maakohtu poolt väljemõistetule veel 79 002,42 euro tekitatud kahjuhüvitise väljamõistmist. Nimetatud summa moodustub YY hukkumise tõttu kahe tema poolt liisitud sõiduauto KIA ja Toyota liisinglepingute ennetähtaegse lõpetamise tõttu XX poolt kantud kuludega kokku summas 13 166,87 eurot. Samuti 23.02.
  2. a ostetud korteri laenulepingu alusel väljamaksete tegemise vajadusega. Kuigi laenuleping on sõlmitud mõlema abikaasa nimele oli siiski kokku lepitud, et makseid teeb YY kelle sissetulek seda võimaldas. Peale abikaasa tapmist on kannatanu maksnud seisuga k.a veebruar osamakseid summas 1371 eurot ning korteri laenulepingu jääk moodustab 64 464,55 eurot. 12.
  3. Kohtukolleegium märgib sissejuhatavalt vastuseks kannatanu esindaja ja prokuratuuri apellatsioonidele, et asjakohane on apellatsioonide viide kehtivale kohtupraktikale, et VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hüvitada kogu kahju, st kannatanu tuleb asetada olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju ei oleks tekkinud (Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-16, p 32). Samas ei tohi isik kahju hüvitamise tõttu rikastuda. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-36-15 tuleb tuvastada kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. 12.
  6. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et hukkunu YY ja XX olid abikaasad kuni YY tapmiseni 04.08.2019 ning nende vara suhtes kehtis ühisvara režiim. Vastupidist ei ole kriminaalasjas väidetud. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel 11
(13)omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Vara hulka kuuluvad selle määratluse kohaselt nii kõik isikule kuuluvad asjad, õigused (sh nõudeõigused), muud rahaliselt hinnatavad hüved kui ka kõik isikul lasuvad kohustused. Seega vastutavad ka laenukohustuse täitmise eest abikaasad ühiselt. PKS § 33 lg 1 p 1 kohaselt abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks käesoleva seaduse § 18 kohaselt või ühisvara valitsemisest tulenevalt. See tähendab, et XX-l oli abielu jooksul võetud YY-ga solidaarkohustused kolmandate isikute ees, milliseid XX oleks pidanud täitma olenemata sellest, millised olid perekonnasisesed kokkulepped laenu- ja liisinglepingute maksete tasumisega seotud kulude kandmise osas. See omakorda tähendab, et YY tapmise järgselt ei saanud XX-l materiaalset kahju tekkida seoses abikaasade ühiskohustuste täitmisega. Õige on seega maakohtu järeldus, et kannatanu XX nõue Algirdas Kristutise vastu liisingu – ja laenulepingutega seoses ei ole õiguslikult põhjendatud. 12.3. Kohtukolleegium nõustub ka maakohtu põhjendustega toitjakaotusega seotud materiaalse kahju hindamise osas VÕS § 129 alusel ning ei pea vajalikuks neid korrata, seega jäävad kannatanu XX esindaja ja prokuratuuri apellatsioonid rahuldamata. 13. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellantide poolt nimetatud ja

§-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 1.

detsembri 2020 otsuse Algirdas Kristutise suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. 14.

§ 185

lg 2 teise lause kohaselt kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulusid riik. Menetletavas kriminaalasjas on üheks apellatsiooni esitajaks prokuratuur. Kannatanu XX riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Jugans Grossmann on esitanud tasutaotluse, millega taotles tasu hüvitamist koos käibemaksuga summas 324 eurot. Esindaja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega, apellatsiooni koostamine, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 300 minutit. Kohtukolleegium kaitsja poolt näidatud ajakuluga kohtuistungi kestvuse osas ei nõustu ning märgib, et istung kestis 54 minutit, kaitsja taotluses on aga märgud kohtuistungi ajakuluks 90 minutit. Sellest tulenevalt vähendab kohus hüvitamisele kuuluvat summat 32,4 € võrra ning hüvitamisele kuulub 291,6 €. Kannatanu XX asendusesindaja vandeadvokaat Urmas Simon on esitanud tasutaotluse, millega taotles tasu hüvitamist ilma käbemaksuta summas 135 eurot. Esindaja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine maakohtu otsusega, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 150 minutit. Ringkonnakohus leiab, et asendusesindaja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Süüdistatav Algirdas Kristutis’ele õigusabi osutanud asenduskaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 280,80 eurot. Kaitsja tasutaotluses on menetlustoiminguteks märgitud tutvumine kriminaalasja materjalidega ja esitatud apellatsiooniga, kohtuistungil osalemine ning ajakuluks on näidatud kokku 260 minutit. Ringkonnakohus leiab, kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatava A. Kristutise valitud kaitsjad A. Luberg ja V. Sadekov ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud kulude hüvitamist süüdistatavale taotlenud ega esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja. 12

(13)Allkirjastatud digitaalselt 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.