← Eesti

1-18-7686/85

Obsah (6)§ 121§ 424§ 64§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-7686 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Le

§ 121

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud,

§ 424

lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti A.

Jürimäele liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel määrati, et A.

Jürimäele mõistetavast karistusest kuulub kohe ära kandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aastat 5 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Jürimäe 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.11.2018 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist otsuse jõustumisest, s.o alates 14.02.

  1. Kuna A. Jürimäe ei ilmunud vanglasse kohtu poolt määratud ajal karistust kandma, siis kuulutati ta Tartu Maakohtu 2.04.2019 määrusega tagaotsitavaks. A. Jürimäe tabati 10.04.2019 ja ta viibis vanglas 10.04.2019-10.06.
  2. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega pöörati täitmisele A. Jürimäele Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa ning A. Jürimäe saadeti vanglasse karistust kandma 2 aastaks ja 5 kuuks, sest süüdimõistetu rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust. Kohtumäärus jõustus 4.09.
  3. Kohtu määratud ajal A. Jürimäe vanglakaristust kandma ei saabunud. Tartu Vangla 22.10.2019 sundtoomise taotluse alusel pidas Lõuna prefektuur A. Jürimäe kinni 30.10.
  4. Tartu Maakohtu 5.10.2020 määrusega jäeti A. Jürimäe Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus jõustus 14.11.
  5. Käesoleval ajal kannab A. Jürimäe karistust xxxxxxxxxxxxx. Tema karistusaja algus on 30.10.2019 ja lõpp 30.03.
  6. 10.05.2021 on Tartu Vangla edastanud Tartu Maakohtule A. Jürimäe isikliku toimiku, otsustamaks A. Jürimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla ei toeta A. Jürimäe ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu A. Jürimäe soovib enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ei toeta A. Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused A. Jürimäe kannab vanglakaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 1 teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A. Jürimäe teise astme kuritegude eest mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna Tartu Maakohtu 5.10.2020 määruse jõustumisest, millega A. Jürimäe jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata, on möödunud vähemalt 6 kuud, on täidetud ka vangistusseaduse § 76 lg-st 2 tulenev alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused A. Jürimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2

(5)Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Jürimäe tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata.

§ 76lg 4 kohaselt välistab A.

Jürimäe ennetähtaegse vabastamise süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Tartu Vangla iseloomustusest nähtuvalt A. Jürimäel distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta on vastavalt oma võimetele läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A.Jürimäe pidi

  1. aastal osalema ka programmis „Vihajuhtimine“, kuid ei läinud kahel korral kohale, mistõttu eemaldati programmist ja planeeriti programm uuesti
  2. aasta III kvartalisse. Süüdimõistetul on vabanemisel võimalik elama asuda endale kuuluvasse kõigi mugavustega korterisse aadressile xxxxxxxx/x-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lähedastest suhtleb kinnipeetav täisealise tütrega ja ühe hea naistuttavaga. A. Jürimäel on puuduv töövõime ja vabanedes võimalik taotleda töövõimetusega seotud toetusi. Eeltoodu (kindel elukoht, õiguskuulekas käitumine vanglas, ühes sotsiaalprogrammis osalemine, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi, lähedaste toetus) iseloomustab süüdimõistetut positiivselt ning räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Paraku kaaluvad negatiivsed asjaolud käesoleval juhul üles A. Jürimäed positiivselt iseloomustava teabe. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel tuleb kogumina arvesse võtta nii isiku vangistuseelset käitumist, tema poolt toime pandud kuriteo olemust kui ka vangistusaegset käitumist. Kohus ei saa seega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtuda ainult kinnipeetava käitumisest vangistuse kandmise ajal. Kuigi vangla iseloomustuses on märgitud, et A.Jürimäel on kaks kehtivat karistust, tuleneb Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusest sisust, et süüdimõistetul on käesoleval ajal üks kehtiv kriminaalkaristus, s.o kinnipeetav kannab Tartu Maakohtu 30.11.2018 otsusega mõistetud 2 aasta ja 5 kuu pikkust vangistust kehalise väärkohtlemise ja korduva mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tartu Maakohtu 14.06.2016 otsusega mõistetud karistus mootorsõiduki juhtimise eest joobes on käesolevaks ajaks kustunud. Küll oli see kehtiv viimaste kuritegude toimepanemise ajal. Tartu Maakohtu 30.11.2018 kohtuotsuse sisust nähtuvalt pani A. Jürimäe nii liiklus- kui ka isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav sotsiaalprogrammi läbiviimise kestel alkoholi tarvitamisharjumuste muutmiseks 3

(5)ise vajadust ei näinud. A. Jürimäe tunnistab alkoholi varasemat kuritarvitamist, kuid pisendab sellega seonduvate probleemide tõsidust ja hulka. Alkoholi kuritarvitajaks A. Jürimäe ennast samas ei pea. Samasugust hoiakut avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdimõistetu kohtuistungil kinnitas, et alkoholi tarvitab harva ega pea sellest üldse lugu. Kohus leiab, et karistatus mitme alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest ja korduvalt alkoholi tarvitamise keelu rikkumine katseajal annab alust järeldusele, et A. Jürimäe ilmselgelt liialdab alkoholiga. A.Jürimäed on muuhulgas karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Samas ei ole A. Jürimäe vangistuses läbinud enda vaoshoidmist, enesevalitsuse kaotamist ja agressiivset käitumist analüüsivat sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“. Vangla kinnitusel arvati süüdimõistetu programmist välja, sest ta kas ei saanud hästi kõndida või ei olnud programmist huvitatud. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas, et ta polnud sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ toimumisest üldse teadlik. Olenemata põhjusest, miks süüdimõistetul on seni jäänud sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“ osalemata, on tema karistatust vägivalla kasutamisega seotud kuriteo eest eest arvestades kohtu hinnangul nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine enne vabanemist kindlasti vajalik. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et vangistus ei ole A. Jürimäele loodetud mõju avaldanud ja A. Jürimäe ei oleks suuteline vabaduses järgima kriminaalhooldusnõudeid ning täitma kohtu pandud kohustusi. A. Jürimäe ei mõista enda alkoholiprobleemi tõsidust ning on oma käitumisega korra juba kriminaalhooldusel olles näidanud, et tal puudub soov alkoholisõltuvusega tegeleda. Seega süüdimõistetu ei loobu rikkumiste toimepanemisest ja ei ole muutnud oma varasemat suhtumist esitatavatesse nõudmistesse. Kriminaalhooldusametniku hinnangul A. Jürimäel puudub ilmselt motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku arvamuses tooduga. A. Jürimäe varasema käitumise valguses tuleb kohtu arvates suureks pidada ohtu, et A. Jürimäe jätkab alkoholijoobes kuritegude toimepanemist. A. Jürimäele Tartu Maakohtu 30.11.2018 esialgselt osaliselt tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, kuna ta rikkus katseajal kahel korral alkoholi tarvitamise keeldu ja kolmel korral registreerimiskohustust. Nagu kohus eespool leidis, liialdab A. Jürimäe alkoholiga. Kohtuistungil avaldatu annab alust järeldusele, et süüdimõistetu pole käesoleva ajani teadvustanud endal alkoholi tarvitamisest tingitud probleemide olemasolu. Seega pole ka sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ olnud piisavalt tulemuslik. Olukorras, kus süüdimõistetu ise ei teadvusta endal alkoholi tarvitamisest tulenevate probleemide olemasolu, on alust eeldada, et A. Jürimäe jätkab alkoholi kuritarvitamisega ka edaspidi. Suur uute kuritegude toimepanemise ja käitumiskontrolli nõuete rikkumise oht teeb aga kaheldavaks vabastamisel määratava katseaja edukuse. Katseaja edukuses annab alust kahelda juba iseenesest asjaolu, et A. Jürimäe rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi ka eelmisel katseajal. A. Jürimäe kohtuistungil avaldatu, et edaspidi takistab alkoholi tarvitamist tema halvenenud tervislik seisund, ei ole süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades eriti veenev. Süüdimõistetu enda kinnitusel oli ta juba enne vanglasse sattumist töövõimetu. Seega on süüdimõistetul olnud terviseprobleemid juba varem, kuid see ei takistanud temal vabaduses alkoholi tarvitada ega kuritegusid toime panna. Kaaludes A. Jürimäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine, kindel elukoht, võimalus taotleda töövõime kaotusega seotud toetusi, lähedaste toetus) ja vastu rääkivaid asjaolusid (süüdimõistetu isik ja varasem elukäik), ei kaalu kohtu arvates positiivsed 4
(5)asjaolud käesoleval ajal üles veel negatiivseid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid A. Jürimäel olemas ka varem, kuid need ei takistanud temal kuritegude toimepanemist. A. Jürimäe karistuse tähtaeg lõpeb 30.03.2022 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud peaaegu 1 aasta ja 7 kuud. Arvestades A. Jürimäe käitumist katseajal, pole seni ära kantud karistusaeg kohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab A. Jürimäe uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. A. Jürimäe soov elada edaspidi õiguskuulekalt on kahtlemata kiiduväärt, kuid kohus ei ole veendunud, et A. Jürimäe varasemalt samas kriminaalmenetluses 2 kuulist šokivangistust kandnud isikuna on just nüüd teinud vajalikud järeldused. A. Jürimäe ei suutnud katseaja jooksul järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. A. Jürimäe ei ilmunud ka korduvalt vabatahtlikult vanglasse karistust kandma, mis samuti viitab võimalusele, et vabaduses olles ei pruugi A. Jürimäe ilmuda ka ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde. Kohtuistungil süüdimõistetu avaldas ise kahtlust, kas ta oma tervisliku seisundi tõttu üldse registreerimas käia saab. A. Jürimäe liialdab alkoholiga, kes pole mõistnud alkoholi liigtarvitamise rolli tema poolt toimepandavates kuritegudes. Alkoholi kuritarvitamise jätkumisel aga kaasneb suur uute kuritegude (nii vägivalla- kui ka liiklusalaste kuritegude) toimepanemise oht. Nende asjaolude valguses on alust kahelda, kas ka käesolevaks ajaks vangistuses viibitud aeg on olnud piisav, motiveerimaks A. Jürimäed vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et senise vangistuse kandmise ajal toimunud sekkumistega ei ole süüdimõistetu isikust tulenevad riskid maandatud. A. Jürimäel on vanglas muuhulgas vajalik läbida täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm viha oskuslikumaks juhtimiseks. Kohtu arvates on ka vajalik, et karistuse edasise kandmise aja jooksul saaks A. Jürimäe positiivseid nihkeid oma mõtlemises ja käitumises kinnistada. A. Jürimäe peab mõistma, et sõiduki alkoholijoobes juhtimine ja teise inimese kehaline väärkohtlemine on ülimalt taunitavad teod ning seavad ohtu nii tema enda kui ka teiste inimeste kaalukad õigushüved (elu, tervise, vara). Seega jääb A. Jürimäe vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.