lg 1, § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik Marko Kustav Lilienthal, isikukood: 38712270223, elukoht: xxxx, xxxx kodanik, xxxx; e-post: xxxx Mihkel Nukka Kaitsja Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Mehis Kasonen Süüdi tunnistada Marko Kustav Lilienthal
lg 2 ja
S § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 15 päeva. Süüdi tunnistada Marko Kustav Lilienthal
Aresti kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 13.07.2021.a kell 01:37, aresti kuulub kandmisele Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskus Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa ja Asitõend: CD- plaat jätta peale otsuse jõustumist väärteotoimiku juurde. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni 1 Edasikaebamise kord esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida – Harju politseijaoskonna poolt on 13.07.2021.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1602604, mille kohaselt juhtis Marko Kustav Lilienthal 13.07.2021.a. kella 01:35 ajal mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx Harju maakonnas Tallinnas Jahimehe tee 4 juures suunaga E.Bornhöhe tee 17 suunas: • eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatumismärguannet. Peatumismärguanne oli antud
Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhiile, taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt, ühel ajal töötava sinise ja punase vilkuriga. Marko Kustav Lilienthal rikkus
lg 1 nõudeid ja pani toime
• Marko Kustav Lilienthal juhtis mootorsõidukit isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,73 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,80 mg/l +/- 0,07 mg/l kohta. Marko Kustav Lilienthal rikkus
lg 3 nõudeid ja pani toime
• Marko Kustav Lilienthal juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Marko Kustav Lilienthalrikkus
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Menetlusosaliste seisukohad Kohtuväline menetleja menetlusalune isik ja tema esindaja ei soovinud kirjaliku istungiprotokolli koostamist ja andsid selle kinnituseks allkirjad. Kohtuväline menetleja leidis, et Marko Kustav Lilienthalile ette heidetavad väärteod on tõendatud kirjalike tõenditega ning joobes juhtimist ja mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria juhtimisõiguseta tunnistas ka Marko Kustav Lilienthal ise. Vaidlus on peatumismärguande eiramise fakt. Marko Kustav Lilienthal andis kohtuistungil kaheseid ütlusi, millal peatumismärguannet märkas. Nimelt ühel korral isik väitis, et ta märkas peatumismärguannet pöörates Jahimehe tänaval ja vaatas korraks üle õla ja pidurdas, mis on vastuolus videofailiga. Videosalvestuselt nähtub, et isik tõesti Jahimehe tänavale keerates vaatas üle õla, kuid ei pidurdanud vaid kiirendas intensiivselt mootorsõidukit. Teise väite kohaselt märkas peatumismärguannet vahetult enne Jahimehe ja Bornhöhe tee ristmiku ja tahtis mootorsõidukit parkida, et liiklust ei takistaks. Peatumismärguande eiramine on toime pandud teadlikult, videost on näha, et isik vaatab seljataha ja üritas seejärel vasak pööret teha. Samuti isik on teadlik, et ta on kohustatud peatuma paremal pool teed, kuid ei soovinud seda teha vaid sooritas vaskpöörde, et ei takistaks liiklust, kuigi tunnistas ütlustes, et teisi sõidukeid ei olnud. Isiku väited mure mootorsõiduki kohta on alusetud. Joove oli suur, mis ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamatuks ja oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Isik oli tarvitanud alkoholi ja teadlik, et tema tervislik seisund ei võimalda sõidukit juhtima asuma. Isiku süü on suur, tegemist on enamohtlike rikkumistega, mis viivad liiklusõnnetuseni. Joove mis on üle 1,3 promilli on reaktsioonikiirus ja tasakaal häiritud, mis on näha videosalvestuselt. 2 Isik ei tööta, seega ei ole võimalik mõista isikule rahatrahvi ja tal on ka ülalpidamisel lapsed. Puudub veendumus, et rahatrahv täidaks karistuse eesmärki ja seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et isikule tuleb mõista karistuseks arest ja nimelt kohtuväline menetleja taotles Marko Kustav Lilienthali süüdi KarS § 63 lg 1 ja 3 tunnistamist ja karistamist: •
lg 2 ja § 201 lg 1 järgi 20 päevase arestiga; •
lg 1 järgi 10 päevase arestiga; Marko Kustav Lilienthal tunnistas ennast süüdi joobes juhtimises ja mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta aga mitte tahtlikus peatumismärguande eiramises. Ta otsustas sõiduki Pirita jahtklubist viia Xxxx koduhoovi, mis on kahetsusväärne tegu aga kodus on pingeline olukord elukaaslasega ja ei soovinud mootorsõidukit jahtklubi territooriumile jätta. Kodu poole sõites ühel hetkel ta märkas politsei patrulli vilkureid, kohe kui taipas, et need on suunatud temale otsustas pöörata järsult ja seetõttu kukkus ja ta peeti kinni. Tal on autojuhiload aga tal ei ole mootorratta juhtimisõigust. Eelnevalt oli tarvitanud alkoholi, ta tarvitas umbes 6-7 pudelit õlut (0,33 ja 0,5 l) ja lisaks paar veinipokaali kuskil 2 kuni 3 tunni jooksul. Sõitma asumise ja alkoholi tarbimise vahe oli umbes 30 minutit. Politseid märkas Jahimehe tänaval ja kui ta vaatas taha siis sai aru, et politsei soovib teda peatada ja siis vajutas pidurit ja kukkus mootorrattaga. Jahtklubisse ta ei läinud mootorrattaga, selle tõi sinna tema sõber. Mootorratas kuulub temale. Tal on xxxx poeg (xxxx) ja xxxx tütar (xxxx). Tal on ettevõte, kus ta tegutseb, see on alles alustatud ettevõte. Sõidukit kasutab igapäeva tegevuses. Kahetseb toimunut täielikult ja tema kinnipidamine on väga uudne kogemus ja midagi sellist enam ei tee ja lubab edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kohtuvaidluses märkis Marko Kustav Lilienthal, et situatsioon on elu muutev ja on tänaseks mõistnud ja omale selgeks teinud järgnevaks eluks. Kaitsja leidis, et menetlusalune isik on kohapeal kui vahetult peale sündmust oma süüd kahetsenud ja põhjendanud, miks ta käitus valesti. Peatumismärguande eiramise kohapealt on kohtuvälise menetleja seisukohad vastuolus väärteoprotokolliga. Rikkumine eiramise osas toimus Merevälja ja Jahimehe tee ristmikul, kus vaatas isik seljataha aga väärteoprotkollis on kirjas, et on eiratud Jahimehe tee 4. Vahemaa on 150 meetrit ja sellist ei saa eiramiseks lugeda vaid menetlusalune isik tahtis parkida sõiduki lasteaia parklas. Ei ole tõendatud, et menetlusalune isik kiirendas mööda Jahimehe teed peale peatumismärguanne eiramist, seda ei ole tuvastatud. Eeltoodust tulenevalt peatumismärguande eiramine on tõendamata. Isik joovet tunnistas, kehtivad rikkumised puuduvad ja isik tunnistas, et ta ei ole varem joobes sõidukit juhtinud. Kaitsja leiab, et menetlusalune isik kahetseb ja siiralt saab aru, et ta käitus väga valesti. Peale sündmuse toimumist ega istungil ei ole õigustanud oma tegu ja saab aru, et käitus valesti. Süü ei ole suur, arvestades, et isikul on rolleri ja B kategooria juhtimisõigus ja oskab liikluses käituda, kus kiirused suuremad. Palub arvesse võtta, et isikul kasvab peres kaks väikest last. Menetlusalune isik on ainuke pere sissetuleku tooja. Leiab, et menetlusalusele isikule tuleks mõista rahatrahv. Isik on nõus tegema ÜKT tunde, et säilitada vabadus. Aresti kohaldamine ei ole antud hetkel põhjendatud. Inimene on eksinud ja sellest aru saanud. Kaitsja palub väärteomenetlus lõpetada või alternatiivina rahatrahv määrata. Kohtu seisukoht Marko Kustav Lilienthalile heidetakse ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria juhisõigust ning eiras politsei poolt antud peatumismärguannet. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et Marko Kustav Lilienthal juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx: menetlusalune isik on ise seda tunnistanud ja andis ütlusi, et soovis sõita Pirita jahtklubi juures koju Xxxx tänavale. Marko Kustav Lilienthalile ette heidetud väärtegu
lg 1 järgi: 3 Kohtule esitati kaks Transpordiameti Liiklusregistri väljavõtet (tlk 12 ja 15) selle kohta, et Marko Kustav Lilienthaile on omistatud 03.05.2006.a. B- ja AM kategooria juhtimisõigus aga tal puudub mootorsõiduki A-kategooria juhtimisõigus. Marko Kustav Lilienthal on ise tunnistanud, et tal on olemas AM ja B kategooria juhtimisõigus aga A-kategooria juhtimisõigus tal puudub. Kohtu hinnangul on Liiklusregistri väljavõtete ja menetlusaluse isiku enda ütlustega tõendatud, et Marko Kustav Lilienthalil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.
lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega võivad mootorsõidukit juhtida üksnes juhid, kellel on vastava kategooria juhtimisõigus. Marko Kustav Lilienthalil seda ei olnud. Vastavalt
lg 1 p 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust on
S § 16 lg 3 mõttes: menetlusalune isik selgitas, et ta ei oma A kategooria juhtimisõigust. Marko Kustav Lilienthalile ette heidetud väärtegu
lg 2 järgi: Marko Kustav Lilienthal andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta jõi 2 kuni 3 tunni jooksul umbes 6-7 pudelit õlut (0,33 ja 0,5 l) ja lisaks mõned pokaalid veini ja siis otsustas koju sõita mootorrattaga, kuna ei soovinud mootorratast Pirita jahiklubisse jätta. Marko Kustav Lilienthali poolt
lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks Marko Kustav Lilienthali süü omaksvõtule kohtule esitatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrükiga (tlk 6), millest nähtuvalt kasutati 13.07.2021 ajavahemikul 01.51-01.54 Marko Kustav Lilienthali seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST, ARAF-0013 mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC21/00097). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,80 mg ja 0,81 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,07 menetlusaluse isiku kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,73 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes 3 jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja J. T., kasutades taadeldud mõõtevahendit ja järgides mõõtemetoodikat.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli Marko Kustav Lilienthali väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,73 mg alkoholi ühe liitri kohta. Seega rikkus ta
Sellest tulenevalt Marko Kustav Lilienthal tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi. Marko Kustav Lilienthal peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,73 mg/l. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. 4 Marko Kustav Lilienthalile ette heidetud väärtegu
lg 1 järgi: Marko Kustav Lilienthal ütluste kohaselt kodu poole sõites ühel hetkel ta märkas politsei patrulli vilkureid ning kui taipas, et need on suunatud temale otsustas ta pöörata järsult ja seetõttu kukkus ta ja siis peeti kinni. Menetlusalune isik märkis, et ta ei eiranud peatumismärguannet tahtlikult vaid soovis mootorsõidukit parkida, et ta liiklust ei takistaks. Samuti menetlusalune isik tunnistas, et antud sündmuse ajal teisi sõidukeid ei olnud. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et politseisõiduk andis vilkuritega Marko Kustav Lilienthalile väärteoprotokollis kajastatud ajal ja kohas nõuetekohase peatumismärguande lisaks menetlusaluse isiku ütlustele on see fakt kajastatud videosalvestusel.
lg 1 p 3 järgi annab liiklusjärelevalve teostaja peatumise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Marko Kustav Lilienthal väide, et ta ei eiranud peatumismärguannet tahtlikult vaid otsis n.ö sobivat peatumise kohta õige. Kohtus vaadatud videolt nähtub, et menetlusalune isik Jahimehe tänavale keerates vaatas üle õla, kuid ei pidurdanud vaid kiirendas ja jätkas sõitmist. Teisel korral vaatas menetlusalune isik üle õla Jahimehe ja Bornhöhe tee ristmiku juures ja isik kaotas kontrolli sõiduki üle ja kukkus ning isik peeti kinni. Menetlusalune isik on ise väitnud, et liiklus sündmuskohal puudus ja isik on teadlik, et ta on kohustatud peatuma paremal pool teed, kuid ei soovinud seda teha vaid sooritas vaskpöörde VTMS § 31 lg 11 kohaselt, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga (p 1), millal ja millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud (p 2) ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud (p 3). Väärteotoimikus leiduvast ja kohtuistungil vaadeldud videosalvestisest on üheselt tuvastatav salvestise aeg, sh nii kuupäev kui ka kellaaeg, samuti tuvastatav salvestise tegemise koht. Kohtu arvates on videosalvestiselt üheselt tajutav ja jälgitav menetlusaluse isiku tegevus, samuti see, et politsei autol töötasid vilkurid. Kohus leiab, et menetlusalus isiku ütlused peatumismärguande tahtliku eiramise kohta on pigem ennast õigustavad, et vähendada karistust. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et Marko Kustav Lilienthal eiras tahtlikult politsei antud peatumismärguannet ning seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud
S § 16 lg 3 mõttes.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on põhikaristuseks ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et Marko Kustav Lilienthal süü on suur: esiteks puudus isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, so Marko Kustav Lilienthal ei 5 oleks tohtinud mootorratast juhtida ka kaine peaga. Teiseks tuvastati Marko Kustav Lilienthalil alkoholijoove, mis oli võrdlemisi suur. Kolmandaks eiras Marko Kustav Lilienthal tahtlikult politsei poolt antud peatumismärguannet. Hinnates Marko Kustav Lilienthali süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel tuvastati alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus vähemalt 0,73 mg/l. Arvestades näidu suurust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on
Nagu kohus juba eelpool leidis, siis väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seejuures on Marko Kustav Lilienthal samaaegselt toime pannud kolm erinevat väärtegu, mis muudab tema süü veelgi suuremaks. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel ka seda, et väärtegude toimepanemine toimus linnasiseselt. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata ja alkoholijoobes juhtimine on toime pandud ühe teoga mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohus nendib, et Marko Kustav Lilienthalile ei ole A kategooria juhtimisõigust, kuid on omistatud B kategooria juhtimisõigus, so tegemist ei ole olukorraga kus roolis on inimene, kes ei ole autokoolis päevagi käinud ja eksameid teinud. Mõnevõrra tuleb karistuse mõistmisel siiski eristada juhte, kes on teinud nii teooria- kui sõidueksami näiteks B kategoorias aga A kategooria juhtimisõigust ei oma. Marko Kustav Lilienthali joove kahjuks oli suur, see jäi normis sisalduva skaala ülemisse otsa. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu tõttu tuleb Marko Kustav Lilienthal
§-de 201 lg 1 ja 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada ja teda tuleb karistada KarS § 63 lg 1 alusel
Hinnates Marko Kustav Lilienthali süü suurust talle
lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, kohus ei hinda menetlusaluse isiku süüd antud väärteos ülemäära suureks, kuivõrd rikkumine leidis aset öisel ajal, kui liiklejaid on vähem, samuti seda, et rikkumine toimus lühiajaliselt. Seetõttu võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega Marko Kustav Lilienthal tuleb s
Menetlusalune isikul puuduvad kriminaal – ja väärteokorras karistused karistusregistri väljavõtte kohaselt (tlk 16). Menetlusalune isik on nii kohtueelses menetluses, kui kohtus andnud ütlusi, et ta ei tööta (puudub sissetulek), samuti on tal ülalpidamisel kaks alaealist last ning naine on lapsehoolduspuhkusel ja tema on ainuke rahaliste vahendite sisse tooja. Eeltoodu tõttu ei pea kohus võimalikuks Marko Kustav Lilienthali karistamist rahatrahviga. Isegi juhul kui süü suurus võimaldaks kergemaliigilise karistuse mõistmist oleks küsitav selle kohaldamine olukorras kus trahvi maksmiseks vajalikke vahendeid eelduslikult napib ja see paneks isiku raskesse majanduslikku seisukorda. Mõistetud arest kokku 20 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond. Kohtule ei esitatud mittemingisuguseid põhjendusi, miks ei peaks Marko Kustav Lilienthal saama aresti kohe kanda: menetlusalusel isikul on küll kaks last, kuid lastel on ema. Menetlusalusel isikul ei ole 6 tööalaseid kohustusi, mis takistaks tal aresti kandmast (ütluste kohaselt ei tööta). Kohus nendib, et aresti kohene kandmine mõjub Marko Kustav Lilienthalile eelduslikult ka šokeerivalt, viimane tagab paremini tema edasise õiguskuuleka käitumise. Seega tuleb aresti kandmise alguseks lugeda menetlusaluse isiku kinnipidamine alates 13.07.2021 kella 01:37. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.