KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 14. aprill 2021 Võru kohtumaja Põlvas,

§-de 4231 ja 424 lg 2 järgi lühimenetluses Abiprokurör Katerin Hovi Süüdistatav Süüdistatav Mario Maasik isikukood 38909266518; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; käesoleval ajal viibib eelvangistuses xxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; põhiharidusega; xx xxxxxxxx xxxxxxxxx; kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 2.04.2018 otsusega

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud vangistus 4 kuud 26 päeva ja kanda jäi 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes 29.05.2020; kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2021, Tartu Maakohtu 17.02.2021 määrusega tõkendina kohaldatud vahistamist Kaitsja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Kohtuistungi toimumise aeg 14. aprill 2021 RESOLUTSIOON Mario Maasik süüdi tunnistada

§-de 4231 ja 424 lg 2 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 2 aastat 2 kuud vangistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Mario Maasikale kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. Tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Mario Maasika karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.02.

1. Välja mõista Mario Maasikalt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 421 (nelisada kakskümmend üks) eurot 20 senti riigituludesse. Menetluskulud (kokku 1297,20 eurot) tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 108,10 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99921700016895 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-21-2042). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 14.04.
2. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 5.05.
3. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 5.05.
4. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad apellatsiooni esitada 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 14.04.2021 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Mario Maasikat süüdistatakse selles, et tema Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsusega nr 1-1710568

§ 424

lg 2 järgi karistatud isikuna juhtis uuesti tahtlikult 14.02.2021 kella 01.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Antsla-Sänna tee 15. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx, olles alkoholi joobeseisundis, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,88 mg/l. Mario Maasik rikkus oma teoga liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Mario Maasik toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2

§ 4231

järgi karistatud isikuna juhtis uuesti tahtlikult 14.02.2021 kella 01.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Antsla-Sänna tee 15. kilomeetril mootorsõidukit Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pani Mario Maasik toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise, omamata vastava kategooria juhtimisõigust, s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Tõendid (kahtlustatava ja tunnistaja ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) on kattuvad asjaoludes, et M. Maasik juhtis 14.02.2021 kella 01.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Antsla-Sänna tee

1. kilomeetril mootorsõidukit, s.o sõiduautot Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx. Tunnistaja xxxxx xxxxx ütluste (II kd, tl 20-21) kohaselt 14.02.2021 kella 01.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Antsla-Sänna tee
2. kilomeetril koos patrullpolitseinik Leo Rättega liiklusjärelevalvet teostades peatasid nad Sänna poolt Tsooru poole liikunud sõiduauto Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx. Sõiduautot juhtis M. Maasik. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (II kd, tl 4) kohaselt on patrullpolitseinik L. Rätte 14.02.2021 kell 01.30 kõrvaldanud sõiduki Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx juhtimiselt M. Maasika, kuna on alust arvata, et viimane on alkoholi tarvitanud ja tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Et süüdistuses märgitud ajal ja kohas pidas politsei teda sõiduauto Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx juhtimiselt kinni, pole eitanud ka M. Maasik ise. M. Maasika kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (II kd, tl 18-19) oli ta 13.02.2021 õhtul kodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talus. Peale keskööd istus ta sõiduki Škoda Octavia regnr-ga xxxxxx rooli ja hakkas sõitma umbes 5 km kaugusele asuvasse Tsooru külla. Tsoorus peatas teda politsei. Kuigi M. Maasik pole osanud täpsustada tema kinnipidamise täpset kellaaega, on ta kinnitanud, et see võis olla öösel peale kella ühte. Seega võis see aset leida tunnistaja x. xxxxx ütlustes nimetatud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse märgitud ajal, s.o 14.02.2021 kella 01.30 ajal. Tõendid (kahtlustatava ja tunnistaja ütlused, tõendusliku alkomeetri väljatrükk) on kattuvad ka asjaolus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimiselt kinni peetud M. Maasik oli alkoholi tarvitanud. Tunnistaja J. xxxxx ütluste kohaselt tunnistas M. Maasik alkoholi tarvitamist kohe peale sõidukist väljumist. M. Maasika alkoholijoobes olekut kontrolliti sündmuskohal nii kiirtestiga kui tõendusliku alkomeetriga. Viimase lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,88 mg/l. Alkoholi tarvitanuna sõiduki juhtimist on kinnitanud ka M. Maasik ise. Tema kahtlustatavana antud ütluste kohaselt jõi ta 13.02.2021 õhtul kodus olles viina (võis olla vähemalt pool pudelit) ja hakkas autoga Tsooru sõitma peale kella ühte. Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk (II kd, tl 3) tõendab, et 14.02.2021 kella 01.5201.59 vahelisel ajal on M. Maasika väljahingatavas õhus olnud alkoholi vähemalt 0,88 mg/l. 3

§ 424sätete kohaselt karistatav.

Seega on M. Maasik täitnud selle kuriteo objektiivse koosseisu. Alkoholisisaldus M. Maasika väljahingatavas õhus pole olnud piiripealne, millest alates algab kriminaalvastutus mootorsõiduki joobes juhtimise eest, vaid suurem. M. Maasik on kinnitanud, et ta jõi 13.02.2021 õhtul üksinda ära vähemalt pool pudelit viina ja hakkas sõitma peale südaööd. Nagu kohus eespool tuvastas, peetigi süüdistatav mootorsõiduki juhtimiselt kinni 14.02.2021 kella 01.30 ajal. Asudes suhteliselt lühikest aega pärast kange alkoholi tarvitamist sõiduautot juhtima, oli süüdistataval igati alust pidada ennast mootorsõiduki juhtimiseks lubamatus seisundis olevaks, sealhulgas ka kriminaalses joobes olevaks. Kohtu arvates on M. Maasik kuriteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega. Järelikult on süüdistatav täitnud ka kuriteo subjektiivse koosseisu. Karistusregistri 15.02.2021 teatis (II kd, tl 9-17) ja kohtulahendite väljatrükid (II kd, tl 43-52) tõendavad, et M. Maasikat on varem korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tartu Maakohtu 2.05.2017 otsusega karistati M. Maasikat

§ 424

järgi vangistusega 2 aastat (millest eelvangistuses ära kantud 3 päeva)

§ 74sätete alusel tingimisi katseajaga 2 aastat 4 kuud.

Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsusega karistati M. Maasikat

§-de 424 ja § 4231 järgi vangistusega 6 kuud (millest eelvangistuses ära kantud 2 päeva) ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti kogumis eelmise otsusega liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise algust arvati alates 6.11.2017. Karistusregistri teatis ja Tartu Ringkonnakohtu 21.04.2020 määruse väljatrükk (II kd, tl 5357) tõendavad seda, et viimati kandis M. Maasik karistust Harju Maakohtu 2.04.2018 otsuse alusel. Viimasega karistati teda

§ 201

lg 2 p 1 järgi vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 1 alusel kogumis eelmise otsusega mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 25 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud vangistus 4 kuud 26 päeva ja kanda jäi 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Kinnipeetavate isikute registri väljatrükk (II kd, tl 23-24) tõendab, et M. Maasik vabanes vangistuse kandmiselt 29.05.2020. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 24 lg 1 p 8 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui alla viieaastase vangistuse ära kandmisest on möödunud viis aastat. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhikaristuse ära kandmisest. Kuna M. Maasik kandis liitkaristusena vangistust muuhulgas ka mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest, mille kandmiselt vabanes ta alles 29.05.2020, on talle nii Tartu Maakohtu 2.05.2017 otsusega kui süüdistuses viidatud 21.11.2017 otsusega mõistetud karistused käesoleva ajani kehtivad. Seega on 14.02.2021 aset leidnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol tegemist korduvalt toime pandud süüteoga. 4

§-s 4231 on ette nähtud vastutus süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Nagu kohus eespool tuvastas, on M. Maasikat muuhulgas karistatud ka

§ 4231järgi (Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsusega).

Viidatud otsuse sisust nähtub, et süstemaatilisust moodustavad teod olid toime pandud 13.01.2017, 21.02.2017 ja 12.08.2017.

§ 4231

sisalduva koosseisutunnuse – süstemaatilisus – tõlgendamisel tuleb lähtuda analoogia korras süstemaatilise varguse kohta kujunenud Riigikohtu praktikast (RKKKm 3-1-1-75-15, p 7 koos edasiste viidetega). Seega on oluline episoodide arv ja ajaline faktor iseseisvat õigusliku tähendust ei oma (RKKKo 3-1-1-87-08, p 10 ja RKKKm 3-1-1-66-13, p-d 6.3, 7). Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt (RKKKo 3-1-1-87-08, p 10) on varguste süstemaatilisuse sisustamisel ka vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi ehk isik paneb süütegusid toime väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Erialakirjanduses (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, Juura 2015, lk 1015) on asutud seisukohale, et

§ 4231

kirjeldatud kuriteo olemusest tulenevalt pole nõutav, et analoogselt §-s 199 sätestatud vargusega peaksid nimetatud kolm sõiduki juhtimise episoodi olema omavahel ka sisulises seoses (kvalitatiivne mõõde). Seega piisab vaadeldava kuriteokoosseisu täitmiseks üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust (kvantitatiivne mõõde). Eeltoodust tulenevalt on mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise subsumeerimiseks oluline, et isik oleks antud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Pole oluline, kas tegemist on faktilise või õigusliku retsidiiviga. Käesoleval juhul on tegemist õigusliku retsidiiviga. Vähemalt kaks M. Maasikale varem süstemaatilisust moodustavate episoodide eest mõistetud karistustest olid 14.02.2021 kehtivad. Karistusregistri andmetest tulenevalt on küll 13.01.2017 episoodi eest Tartu Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistus (arest, mis on asendatud üldkasuliku tööga) kustunud, ent kehtivad on 21.02.2017 ja 12.08.2017 episoodide eest mõistetud karistused. Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsuses viidatud 21.02.2017 episoodi näol on tegemist mootorsõiduki juhtimisega, mille eest on M. Maasikat karistatud Tartu Maakohtu 2.05.2017 otsusega

§ 424järgi.

M. Maasika eraldi karistamise 21.02.2017 toimepandud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta välistas

§-s 3 lg 5 esimeses lauses sätestatu (kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest). Kuigi

§ 4231

ettenähtud koosseisu realiseerimiseks piisab kvantitatiivsest mõõtmest, saab käesoleval juhul siiski rääkida ka teatavast kvalitatiivsest mõõtmest. Tartu Maakohtu 21.11.2017 otsuse sisust tuleneb, et M. Maasik juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta aasta jooksul kolm korda. Alates 6.11.2017 asus ta kandma vanglakaristust ning vabanes alles 5

§ 4231objektiivse koosseisu.

M. Maasika enda kinnitusel pole tal mootorsõiduki juhtimisõigust kunagi olnud ja sama nähtub ka liiklusregistri andmetest. Seega asus M. Maasik 14.02.2021 öösel sõiduautot juhtima kindla teadmisega, et tal juhtimisõigus puudub. Olles kandnud vanglakaristust muuhulgas mootorsõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest, ei saanud M. Maasikale olla teadmata ka asjaolu, et selline käitumine on kriminaalkorras karistatav. Kohtu hinnangul on M. Maasik kuriteo (mootorsõiduki juhtimise süstemaatiliselt, omamata vastava kategooria juhtimisõigust) toime pannud kavatsetult. Seega on ta täitnud ka selle kuriteo subjektiivse koosseisu. Seega M. Maasik isikuna, kes on varasemalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ning süstemaatiliselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, 14.02.2021 kella 01.30 paiku Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Antsla-Sänna tee 15. kilomeetril uuesti tahtlikult juhtis mootorsõidukit Škoda Octavia reg-nr-ga xxxxxx, olles alkoholijoobes (kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,88 mg/l) ning juhtimisõigust omamata. M. Maasika teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib M. Maasika toimepandu - mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis

§ 424

lg 2 järgi ning mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõigust omamata

§ 4231järgi.

Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb

§ 56

lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel kohus arvestab M. Maasika süüd, mida kohus loeb keskmisest veidi suuremaks. Süüd suurendab asjaolu, et M. Maasik on korraga toime pannud kaks liiklusseaduse raskeimat rikkumist. Süüd vähendab asjaolu, et M. Maasika toimepandu reaalset liiklusohtu või raskeid tagajärgi käesoleval juhul kaasa ei toonud. Kuigi M. Maasik kohtuistungil sõnaselgelt kahetsust juhtunu suhtes ei avaldanud, on ta kahetsust avaldanud kahtlustatavana ülekuulamisel. Seetõttu peab kohus erinevalt prokuröri istungil avaldatud seisukohast võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna siiski süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna mootorsõiduki korduvalt joobes ja süstemaatiliselt juhtimisõigust omamata juhtimine on toime pandud ühe teoga, tuleb vastavalt

§-le 63 lg 1 karistus mõista raskeimat karistust ettenägeva sätte, s.o

§ 424lg 2 sanktsioonist lähtudes.

Viimane näeb karistusena ette vangistuse kuni 4 aastat. Nagu kohus eespool tuvastas, on M. Maasikat varem kriminaalkorras karistatud nii mootorsõiduki korduvalt joobes juhtimise eest kui ka süstemaatiliselt juhtimisõiguseta 6

§ 424

lg 4 p 1 ei keela sama paragrahvi teise lõike järgi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku töö, elektroonilise valve või raviga (vt RKKKm 1-20-2476, p-d 16-18 koos edasiste viidetega). Seega iseenesest pole korduva joobes juhtimise eest mõistetava vangistuse asendamine üldkasuliku tööga välistatud. Ent kohus ei pea seda käesoleval juhul võimalikuks. Riigikohus on sedastanud, et ka karistuse asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel on määrava tähtsusega

§ 56

lg 1 alusel isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Nii on leitud, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga

§ 69alusel (vt RKKKo 1-17-689, p 26 koos edasiste viidetega).

Nagu kohus eespool leidis, tuleb M. Maasikale mõista karistuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse ühe kolmandiku võrra. Väiksem karistus ei vastaks M. Maasika süüle ja isikule. Kuna kohus karistab süüdistatavat üle 2 aastase vangistusega, välistab see vangistuse üldkasuliku tööga asendamise. Peale selle kohus leiab, et M. Maasik pole ka üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik. Tulenevalt

§-st 69 lg 4 kaasneb üldkasuliku töö tegemisega kohustus alluda

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna 28.02.2021 kohtueelses ettekandes (II kd, tl 62-66) on muuhulgas märgitud, et M. Maasik on kriminaalhooldusel olnud kolm korda, kuid vaid üks neist on lõppenud edukalt. M. Maasik hoidis

1. aasta lõpus ja
2. aasta alguses kõrvale temale Tartu Maakohtu 26.04.2013 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemisest, mistõttu vangistus pöörati täitmisele. M. Maasik ei täitnud Tartu Maakohtu 2.05.2017 otsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu ka see karistus pöörati täitmisele. Küll aga tegi M. Maasik ära Tartu Maakohtu 13.03.2017 otsusega väärteoasjas mõistetud 15 tundi üldkasulikku tööd. Tartu Maakohtu 21.11.2017 ja Harju Maakohtu 2.04.2018 otsustest tuleneb, et M. Maasik pani Tartu Maakohtu 2.05.2017 otsusega määratud katseajal toime ka uusi kuritegusid. Asjaolud, et süüdistatav on varem rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, kõrvale hoidnud üldkasuliku töö tegemisest ning katseajal toime pannud uusi kuritegusid, teevad kaheldavaks tema uuesti käitumiskontrollile ja üldkasuliku töö tegemise kohustusele allutamise edukuse. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd, tl 7-8) tõendab, et M. Maasik peeti kinni 16.02.2021 kell 09.
3. Tartu Maakohtu 17.02.2021 määrusega (II kd, tl 31-38) kohaldati M. Maasika suhtes tõkendina vahistamist, millise tõkendi jättis kohus endiseks ka süüdistatava 7

§ 68

lg 1 alusel tuleb süüdistatava karistuse kandmise aega arvata alates tema kahtlustavana kinnipidamisest. Otsuse põhjendused menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu kohtueelses menetluses 226,80 eurot (II kd, tl-d 41, 67, 71,73) ja kohtus 194,40 eurot (I kd, tl-d 20-21), s.o kokku 421,20 eurot. Seega tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista kokku 1297,20 eurot. Menetluskulud on küllaltki suured. Süüdistatava võimalused vangistuses olles sissetulekut teenida on piiratud. Seetõttu peab kohus süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks määrata menetluskulude tasumise ositi pikema aja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 8