KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-2559

) nõudeid. RAB ei ole kaebajat haldusmenetlusest teavitanud ega võimaldanud talle ärakuulamist, rikkudes

§ 40nõudeid.

Vaidlustatud otsus riivab oluliselt ja ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte 19.11.2020 ja kaebus on seega tähtaegne. Kaebaja palus ühtlasi esialgse õiguskaitse korras peatada 08.07.2020 otsuse kehtivus kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Vaidlustatud otsus peatab kaebaja äritegevuse tema põhitegevusalal ja kaebajale tekib seeläbi kahju. Esialgse õiguskaitse kohaldamine väldib ettevõtte tegevuse seiskumist ja tagab kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. 7. RAB palus 04.01.2021 seisukohas lõpetada haldusasja menetlus seoses kaebetähtaja rikkumisega ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja oleks oma 16.06.2020 pöördumisele saanud vastuse nii seadusest kui ka RAB-i 05.03.2020 ja 15.06.2020 teavitustest. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6 kohaselt juhul, kui ettevõtja märgib MSÜS alusel esitatavas teates või taotluses oma elektronposti aadressi, loetakse sellega antuks nõusolek toimetada haldusakt kätte elektrooniliselt. RAB edastas vaidlustatud otsuse kaebajale 08.07.2020 e-posti aadressidel XXX@gmail.com ja YYY, millest XXX@gmail.com oli kuni 03.08.2020 äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressiks. MSÜS § 11 lg 6 järgi 2

§ 27

lg 2 p-st 3 tulenevalt loetakse dokument kätte toimetatuks, kui see on saadetud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Seega tuleb otsus lugeda kätte toimetatuks 08.07.2020 ja kaebus on esitatud kaebetähtaega (HKMS § 46 lg 1) rikkudes. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja ei saanud nelja kuu jooksul kaebust esitada mõjuval põhjusel. Uus ainuosanik oleks pidanud ettevõtte omandamisel hindama, kas talle müüdi ettevõtte osa kinnitusega, et ettevõttele on väljastatud virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusload. Sellisel juhul võib olla tegemist tsiviilvaidlusega ettevõtte müünud ja soetanud poolte vahel. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata õiguskaitsevajaduse puudumise, ülekaaluka avaliku huvi ja kaebuse perspektiivituse tõttu. Kaebajal on olemas kehtiv finantseerimisasutuse tegevusluba, mistõttu ei tähenda virtuaalvääringu tegevuslubade puudumine automaatselt tema majandustegevuse seiskumist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ohustaks ettevõtluskeskkonna ja finantssüsteemi läbipaistvust ja usaldusväärsust, sest teenust saaks osutada ettevõte, kelle puhul ei ole järelevalveorganil olnud võimalik kontrollida, et ta tegutseb kooskõlas seadusega. Kuna kaebus ei ole tähtaegne ja tegevuslubade kehtetuks tunnistamine oli RahaPTS § 1182 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õiguspärane (nt Tallinna Halduskohtu 09.11.2020 otsus nr 3-20-1454), siis ei saa kaebust pidada perspektiivikaks. 8. Tallinna Halduskohus luges 07.01.2021 määrusega OÜ Lurex Trade kaebuse esitatuks mittetähtaegselt, lõpetas HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ühtlasi tagastas halduskohus riigilõivu ja jättis muus osas kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 27

lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument äriühingule kätte toimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.

§ 27

lg 2 p 3 ei seo dokumendi kättetoimetamist ajaga, millal adressaadil on võimalik või soov talle edastatud haldusaktiga tutvuda. Kaebaja on väitnud, et sai vaidlustatud otsuse kätte 19.11.2020, mil RAB edastas selle I. Sumarokile, kuid ei ole selgitanud, mis põhjusel ei ole ta saanud kätte RAB-i 08.07.2020 e-kirja. Kuna kaebaja sidevahendiks oli äriregistris märgitud e-posti aadress XXX@gmail.com ja RAB saatis vaidlustatud haldusakti 08.07.2020 sellele aadressile, siis hakkas 08.07.2020 otsuse vaidlustamise tähtaeg kulgema 09.07.

1. HKMS § 46 lg 1 järgi oli viimane päev kaebusega halduskohtusse pöördumiseks 07.08.2020 ja 21.12.2020 kaebus ei ole seega tähtaegne. Kaebetähtaeg ei sõltu sellest, et äriühingu osanikud ja juhatuse liige on vahetunud ning kui ettevõtte üleandjad jätsid ettevõtte omandajatele esitamata teabe 08.07.2020 otsuse kohta, on tegemist nende vahelise tsiviilõigusliku vaidlusega. Kuna kaebaja ei ole kohtu suunistele vaatamata taotlenud kaebetähtaja ennistamist, ei ole kaebetähtaega HKMS § 71 lg-st 1 tulenevalt võimalik ennistada, vaid menetlus tuleb HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, sest kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Taotlus ei sisalda andmeid kaebajale tekkivate konkreetsete pöördumatute negatiivsete tagajärgede kohta, vaid selles on väga üldiselt viidatud ettevõtlusvabaduse piiramisele. Kaebajal on kehtiv finantseerimisasutuse tegevusluba, mistõttu ei ole temalt võetud tegutsemisõigust. Kaebaja saab tegeleda ka majandustegevusega, milleks ei ole vaja tegevusluba, või taotleda vajaduse korral uut tegevusluba. Kuna kaebajal ei ole virtuaalvääringu tegevusluba olnud alates
2. a juulist, pole ta saanud neid teenuseid osutada ja järelikult ei ole tegevusloa puudumine tema tegevust seni kuidagi takistanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole õigustatud ka kaebetähtaja rikkumise ja menetluse lõpetamise tõttu. 3

§ 25

lg-st 21 tulenevalt puudus RAB-l igasugune vajadus toimetada haldusakt kätte menetlusosalisele, vaid see tulnuks edastada esindajale (vt ka Tallinna Halduskohtu 06.08.2012 määrus nr 3-12-1085, p 9). Kuna RAB toimetas 08.07.2020 otsuse kaebaja esindajale kätte alles 19.11.2020, siis on 21.12.2020 kaebus esitatud tähtaegselt. Kuna kaebus on tähtaegne, siis ei pea kaebaja taotlema ka kaebetähtaja ennistamist (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus nr 3-3-1-91-14, p 10). Kaebaja sai tegevuslubade kehtetuks tunnistamisest teada 2020. a novembri alguses ja pöördus otsuse väljanõudmiseks RAB-i poole 09.11.2020. 10. Rahapesu Andmebüroo vaidleb 05.02.2020 vastuses määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata, jäädes varasemalt seisukohtade juurde.

§ 25

lg 21 kohaselt ei piira esindaja olemasolu haldusorgani õigust toimetada dokument kätte ka menetlusosalisele endale. Teistsugune käsitus tooks kaasa olukorra, kus dokumendid ei jõua adressaadini, sest esindajad vahetuvad või nende esindusõigus on piiratud. Sätte eesmärk ei ole see, et kõik dokumendid tuleks toimetada kätte üksnes esindajale, vaid säte näeb ette, et kui isik on määranud endale esindaja, siis võib dokumendid toimetada kätte ka ainult esindajale ja need loetakse kätte toimetatuks ka menetlusosalisele endale. Eeltoodu ei piira kuidagi haldusorgani võimalust suhelda menetlusosalise endaga. Iseenesest võiks kogu suhtlus toimuda ka üksnes esindaja kaudu, kuid seda vaid olukorras, kus menetlusosaline on sellist tahet haldusorganile selgelt väljendanud. Kaebaja esindaja 16.06.2020 e-kirjast ei tulene, et dokumente tohib toimetada kätte üksnes esindajale. Kuna sellist tahet ei ole avaldatud, ei saanud RAB seda ka eeldada. Seejuures esitati kaebaja esindaja esindusõigust tõendav dokument alles pärast vaidlustatud otsuse kättetoimetamist. RAB lähtus dokumentide edastamisel sellest, et kaebaja oli varasemalt pöördunud RAB-i poole isiklikult, kaebaja ei olnud määranud dokumentide vastuvõtmiseks kolmandat isikut ja dokument edastati kaebaja äriregistrisse kantud e-posti aadressil. MSÜS § 11 lg 6 ja

§ 27

lg 2 p 3 järgi tuleb vaidlustatud otsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 08.07.

1. Pole alust asuda seisukohale, et haldusorgan ei tohi isikuga suhtlemiseks kasutada kontaktaadressi, mille isik on ise MTR-i ja äriregistrisse märkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebuse menetluses ei ole vaidlust selle üle, et RAB edastas 08.07.2020 otsuse nr 3.4-9/1624-1 samal päeval OÜ-le Lurex Trade e-posti aadressil XXX@gmail.com, mis oli kuni 03.08.2020 kantud äriregistrisse äriühingu sidevahendina ja sama aadress on kaebaja kontaktina jätkuvalt märgitud ka MTR-s. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja volitatud esindajale I. Sumarokile (OÜ Alinea Õigusbüroo) edastati RAB-i 08.07.2020 otsus 19.11.
3. Määruskaebuse lahendamiseks on vaja analüüsida, kas 08.07.2020 otsus tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks alates otsuse saatmisest äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressile või saab otsuse lugeda kaebajale kätte toimetatuks alles 19.11.2020, mil see edastati tema volitatud esindajale (I. Sumarok edastas volikirja RAB-le 15.11.2020). 4

§ 27

lg 2 p 3 kohaselt loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. 13.

§ 25

lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleneb

§ 25

lg-st 21, et kui menetlusosalisel on volitatud esindaja, siis tohib haldusorgan dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale ja kuni dokumenti ei ole esindajale kätte toimetatud, siis ei saa seda lugeda ka menetlusosalisele kättetoimetatuks ning seda isegi olukorras, kus haldusorgan on dokumendi vastavalt

§ 27

lg 2 p-le 3 edastanud äriühingust menetlusosalise äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Ringkonnakohus ei jaga seda lähenemist. 14. Alates 01.02.2018 kehtiv

§ 25

lg 21 asendab sisuliselt kuni 31.01.2018 kehtinud

§ 26

lg-s 2 ja § 28 lg-s 3 sätestatut, laiendades esindajale kättetoimetamist puudutavad sätted üheselt mõistetavalt kõigile kättetoimetamise viisidele.

§ 25

lg 21 eesmärk oli näha haldusorganile ette selge alus piirduda esindaja olemasolu korral dokumentide üksnes temale kättetoimetamisega.

§ 25

lg-s 21 on sõna „võib“ kasutatud tähenduses „on lubatud“, mis jätab haldusorganile kaalutlusõiguse, mitte aga tähenduses „tohib“ või „on nõutav“, mis haldusorgani kaalutlusõiguse välistaks. Seetõttu ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud esindaja olemasolu korral keelata dokumentide (sh menetluse tulemusel antava haldusakti) kättetoimetamise menetlusosalisele endale (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 497 SE seletuskiri, lk 5; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-1571, p 16). 15. Küll aga tuleb haldusorganil olukorras, kus menetlusosaline kasutab

§ 13

lg 1 alusel haldusmenetluses esindajat, toimetada dokumendid igal juhul kätte ka esindajale, sest kui haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). See tähendab, et esindaja olemasolu korral tuleb dokumendid alati toimetada kätte esindajale ja kui seda peetakse vajalikuks, siis võib dokumendid lisaks toimetada kätte menetlusosalisele endale. Eetoodu kehtib mõistagi üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud (

§ 13lg 2).

Praegusel juhul palus I. Sumarok 16.06.2020 e-kirjaga RAB-lt selgitusi, märkides ühtlasi, et ta tegutseb käsundi alusel OÜ Lurex Trade esindajana. Pöördumisele ei olnud lisatud esindajale antud volikirja. Kaebaja on väitnud, et RAB vastas I. Sumaroki 16.06.2020 e-kirjale, kuid seda ei kinnita ükski tõend. Võttes arvesse, et enne I. Sumaroki 09.11.2020 e-kirjale vastamist nõudis RAB 13.11.2020 e-kirjaga temalt esindusõigust tõendava dokumendi esitamist, ei saa pidada tõenäoliseks, et varasema suhtluse raames poleks RAB volikirja esitamist nõudnud või oleks I. Sumarok selle RAB-le esitanud enne 15.11.2020. Olukorras, kus I. Sumarok polnud enne 08.07.2020 otsuse tegemist oma esindusõigust kirjaliku volitusega nõuetekohaselt tõendanud, ei saanud RAB-l olla ka kohustust haldusakti temale kätte toimetada. I. Sumarok ei ole lisaks advokaat, kelle puhul võinuks kohtumenetluse seadustike analoogiat arvestades olla põhjust esindusõiguse olemasolu eeldada (vrd HKMS § 35 lg 4; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 226 lg 1 kolmas lause). 5

§ 27

lg 2 p 3 kohaselt hakata arvestama 09.07.2020 ja kaebuse esitamise viimane päev oli 07.08.2020. Kaebaja ei ole ka väitnud, et OÜ Lurex Trade ei oleks temale edastatud haldusakti kätte saanud, mistõttu puudub praeguses asjas vajadus analüüsida

§ 27lg 2 p-s 3 sätestatud kättetoimetamisfiktsiooni põhjendatust.

Seejuures esindas I. Sumarok väidetavalt kaebajat juba 16.06.2020 ehk ajal, mil äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige oli GJ. Kuna äriühingu osaniku ja juhatuse liikme vahetus ei mõjuta kaebetähtaja kulgemist, siis on 21.12.2020 kaebus esitatud oluliselt pärast seaduses sätestatud kaebetähtaja möödumist. 17. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui I. Sumaroki oleks tulnud pidada kaebaja esindajaks juba 16.06.2020 e-kirja alusel ja 08.07.2020 otsus tulnuks toimetada kätte ka temale, ei oleks alust ignoreerida haldusakti kättetoimetamist menetlusosalisele endale ja siduda kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti esindajale kättetoimetamisega.

§ 61

lg 1 näeb ette, et haldusakt hakkab kehtima alates selle adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt hakkab kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaeg kulgema vaidlustatava haldusakti esimesest kättetoimetamisest ning kui hilisem korduv kättetoimetamine võib olla kaebajat eksitanud, võib see anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus nr 3-3-1-37-03, p-d 11–12). Kaebetähtaja kulgema hakkamist ei välista ka haldusakti kättetoimetamine selleks mitte ettenähtud viisil, kui adressaat on haldusakti tegelikkuses kätte saanud (nt Riigikohtu 05.05.2005 määrus nr 3-3-1-12-05, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2013 määrus nr 3-12-2210, p 15). Seega olukorras, kus haldusakt toimetati kätte üksnes menetlusosalisele endale, kuid mitte esindajale, võiks see olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Praeguses asjas on siiski määrav, et I. Sumaroki volitusi ei olnud enne 15.11.2020 tõendatud.

1. Kuna kaebaja on järjekindlalt leidnud, et kaebus on tähtaegne ja ei ole pidanud vajalikuks taotleda tähtaja ennistamist (sh ei ole toonud esile mõjuvaid põhjuseid, mis võiksid õigustada kaebuse esitamist seaduses sätestatud tähtajast oluliselt hiljem), ei olnud halduskohtul HKMS § 71 lg-st 1 tulenevalt vajadust analüüsida kaebetähtaja ennistamise võimalust. Halduskohus on asja menetluse HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel kaebetähtaja rikkumise tõttu õigesti lõpetanud.
2. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid esitanud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata. OÜ Lurex Trade ei ole ka määruskaebuses esitanud konkreetset selgitust, kuidas kahjustab virtuaalvääringu tegevuslubade puudumine tema praegust majandustegevust, eriti olukorras, kus kõnealused tegevusload olid kaebuse esitamise ajaks olnud kehtetud juba ligi pool aastat.
3. Eelneva põhjal jääb OÜ Lurex Trade määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määrus muutmata.
4. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on OÜ Alinea Õigusbüroo 22.01.2021 tasunud OÜ Lurex Trade määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6