KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2021, Tallinn Haldusasja num

§ 192lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata.

Ülejäänud HD 3.1 punktide puhul, milles hankija vaidlustusmenetluse ajal muudatusi tegi, leidis vaidlustaja, et vaidlustatud õigusrikkumist kõrvaldatud ei ole või see on kõrvaldatud osaliselt. Vaidlustuskomisjon saab lähtuda punktide kehtivast sõnastusest. 4. OÜ Astlanda Ehitus esitas 03.05.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada hankijat viima riigihanke HD 3.1 ja 3.2 kooskõlla riigihangete seaduse (

) nõuetega ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja nõuded eelviidatud hanketingimusi puudutavas osas ja määrati kindlaks vaidlustusmenetluse lõpetamise alus ja menetluskulude jaotus. Tööde teostamise ajakava (tähtajad) on õigusvastane. Tegelikke asjaolusid mittearvestavate ja seetõttu ebarealistlike tööde teostamise tähtaegade kehtestamisega hanke alusdokumentides rikub hankija

§ 3p-dest 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi.

Hanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks on vajalik HD 3.1 p-s 3.3 ja HD-s 3.2 sätestatud tähtaegade pikendamine aja võrra, mis on vajalik enne ehitustöödega alustamist projekteerimistööde 2

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevat kohustust tegutseda kohaselt ja proportsionaalselt.

Hanke alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks on vajalik HD 3.1 „Hankelepingu vorm“ muuta nii, et lepingutingimused oleksid mõistlikud ja tasakaalustatud. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsusega määrati hankija poolt kaebajale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude määraks 20%. Menetluskulude jaotamisel ei arvestanud riigihangete vaidlustuskomisjon seda, et hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal riigihanke hankedokumente peaaegu kõigi vaidlustuse esemega seotud hanketingimuste osas (sh avaldas põhiprojektile tehtud ekspertiisi järeldusotsuse, mille avaldamisest oli ta varem keeldunud, korrigeeris osaliselt ajaplaani ja muutis hankelepingu tingimusi). Vastustaja tegevusest nähtub, et ta tunnistas vaidlustusmenetluse ajal suures osas vaidlustuse põhjendatust (kuigi oma avaldustes riigihangete vaidlustuskomisjonile hankija väitis, et vaidlustus ei ole üheski osas põhjendatud). Riigihangete vaidlustuskomisjon oleks pidanud hankija tegevust arvestades lõpetama vaidlustusmenetluse põhiprojekti ekspertiisi avaldamist puudutava nõude osas ja HD 3.1 p 5.1.2 osas

§ 197

lg 1 p 3 alusel ning tuvastama, et osaliselt on hankija vaidlustuse põhjendatuks tunnistanud ka nende HD 3.1 sätete osas, milles hankija vaidlustusmenetluse ajal neid sätteid muutis (s.o p-d 3.5, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2). Vaidlustus jäi vaidlustusmenetluses täielikult tagajärjetuks vaid hankemenetluse tähtaegu ja HD 3.1 p-i 2.2 puudutavas osas. Seega oleks riigihangete vaidlustuskomisjon pidanud kohaldama

§ 198

lg-t 2 nii, et mõistma hankijalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluse kulud vähemalt 80% ulatuses (vt Tallinna Halduskohtu lahend nr 3-20-235).

1. PERH palus jätta kaebuse rahuldamata. Riigihanke alusdokumentides esitatud tähtajad on põhjendatud ja õiguspärased. Riigihanke alusdokumentides toodud tähtajad on seatud vastustaja põhjendatud vajadustest lähtuvalt ega põhjusta pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Vastustajal on õigus määrata riigihanke ese ja tingimused enda vajaduste järgi.
2. Tallinna Halduskohtu 27.05.2021 määrusega keelduti kaebuse muudatuse vastu võtmisest (resolutsiooni p 1) ning jäeti kaebus läbi vaatamata osas, milles taotletakse hankija kohustamist viima HD 3.2 ning HD 3.1 p-d 2.2, 3.3, 5.1.14, 5.1.16 ja 10.2 kooskõlla

nõuetega ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 21.04.2021 otsuse resolutsiooni p 2 ja p 3 tühistamist sisulise vaidlusega seotud menetluskulude jaotusega seonduvas osas (resolutsiooni p 2). Halduskohus põhjendas määrust sellega, et pakkumuste esitamise tähtaeg möödus ja kaebaja pakkumust ei esitanud, mistõttu kaebusega ei ole võimalik saavutada enam selle eesmärki. 7. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2021 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja Vastavalt

§ 197

lg 1 p-le 8 lõpeb vaidlustusmenetlus riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad

§ 192lg-s 3 sätestatud alused.

Üheks selliseks aluseks on, et õigusrikkumine on kõrvaldatud (

§ 192lg 3

§ 197

lg 1 p 3 ette aluse vaidlustusmenetluse lõpetamiseks, kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks.

§ 197

lg 1 p 8 alusel vaidlustuse osaliselt läbivaatamata jätmine ei anna vaidlustajale õigust nõuda vastavas osas lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hankijalt.

§ 198

ei reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi vaatamata, mistõttu ei ole vaidlustaja kulusid võimalik hankijalt välja mõista (Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2020 määruse nr 3-20-1995 p 18). Menetluse lõpetamisel

§ 197

lg 1 p 3 alusel mõistab riigihangete vaidlustuskomisjon hankijalt vaidlustaja kasuks välja riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud (

§ 198

lg 1).

kommenteeritud väljaandes on

§ 197

lg 1 p 3 kohta selgitatud, et vaidlustuse saab lugeda põhjendatuks tunnistatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel; hankija täpne sõnakasutus ei ole siiski määrava tähtsusega; vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või RHAD muutmine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine; sellisel juhul kuulub kohaldamisele

§ 192lg 3 p 5.

Hankija ei ole vaidlustust HD 3.1 p 5.1.2 osas selgesõnaliselt põhjendatuks tunnistanud. Riigihangete vaidlustuskomisjonil tuleb sisuliselt hinnata, kas hankija on vaidlustuse osaliselt või täielikult õigeks võtnud, kui hankija vastavasisulist tahteavaldust ei esita (vt Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsuse nr 3-20-235 p-d 13–14). Vastasel juhul toob see kaasa vaidlustaja õiguse menetlusele ja korraldusele (PS § 14) ebaproportsionaalse riive. Hankija on läbivalt olnud seisukohal, et vaidlustus ja kaebus on alusetud ning tuleb jätta rahuldamata. HD 3.1 p 5.1.2 muutmine vaidlustuse esitamise tõttu ei võimalda järeldada vaidlustuse õigeksvõttu hankija poolt. Hankijal on väga avar kaalutlusruum riigihanke alusdokumentide sisu kujundamisel ning tingimuste sätestamisel. Hankija määrab hankelepingu eseme omal äranägemisel oma vajadustele vastavalt ja kirjeldab vajadusi hanke tehnilises kirjelduses. Olukorras, kus hankijal oli

§ 81

lg 1 kohaselt alusdokumentide muutmine lubatud ka vaidlustusmenetluse ajal ning kohtu hinnangul ei saa HD 3.1 p-i 5.1.2 (algne versioon) pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks, sest hankijal on õigus nõuda ehitustööde vastavust kõrgemale standardile ning sellise nõude rangust võib hankija kaalutlusõiguse alusel vähendada, puudub praegusel juhul alus järelduseks, et hankija on vaidlustusmenetluses sisuliselt vaidlustuse HD 3.1 p 5.1.2 osas õigeks võtnud. Seetõttu on riigihangete vaidlustuskomisjon jätnud õigesti vaidlustuse HD 3.1 p 5.1.2 osas

§ 197

lg 1 p 8 ja

§ 192lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata.

Kaebaja kinnitas vaidlustusmenetluses, et hankija ei ole HD 3.1 p-des 5.1.9, 5.1.14, 5.1.16, 10.2 ja 11.14 muudatuste tegemisel kaebaja hinnangul õigusrikkumisi kõrvaldanud (vt kaebaja 21.04.2021 e-kiri). Seetõttu pidi riigihangete vaidlustuskomisjon sisuliselt hindama vaidlustuses vaidlustatud HD punkte, mistõttu ei saa rääkida hankija õigeksvõtust ning

§ 197lg 1 p 3 eelduste täidetusest.

Vaidlustuskomisjon rahuldas vaidlustuse osaliselt ja kohaldas seetõttu õigesti

§ 198lg-t 2.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused on selles osas õiged. Halduskohus neid ei korranud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. OÜ Astlanda Ehitus apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Vaidlustusmenetlus tuli lõpetada HD 3.1 p 5.1.2 osas

§ 197lg 1 p 3 ja lg 5 alusel hankija poolt vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega.

Õige lahend oleks pidanud olema vaidlustuse selles osas rahuldamine vaidlustuskomisjoni otsusega. 4

§ 197

lg 1 p 3 kohaldamine ei eelda hankija selgelt väljendatud tahteavaldust ehk vaidlustuse õigeksvõttu, vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on tuvastatav hankija tegevusega ja hankija otsustuse muutmisel vaidlustusmenetluse ajal on hankija kohustus tõendada, et muudatus oli tingitud muudest asjaoludest kui need, mis olid vaidlustuse aluseks. Vaidlustusmenetluse menetluskulud jagati ebaõigesti. HD 3.1 p 5.1.2 osas tulnuks vaidlustus tunnistada põhjendatuks ja

§ 198lg 1 alusel mõista vaidlustaja menetluskulud hankijalt välja.

Menetluskulude jaotamisel ei arvestanud riigihangete vaidlustuskomisjon ega halduskohus asjaoluga, et hankija muutis vaidlustusmenetluse ajal riigihanke hankedokumente peaaegu kõigi vaidlustuse esemega seotud hanketingimuste osas (sh avaldas põhiprojektile tehtud ekspertiisi järeldusotsuse, mille avaldamisest ta oli varem keeldunud, korrigeeris osaliselt ajaplaani ja muutis hankelepingu tingimusi). Vastustaja tegevusest nähtub, et ta tunnistas vaidlustusmenetluse ajal suures osas vaidlustuse põhjendatust. Vaidlustusmenetlus oleks tulnud neis osades

§ 197lg 1 p 3 alusel lõpetada.

Vaidlustus jäi vaidlustusmenetluses täielikult tagajärjetuks vaid hankemenetluse tähtaegu ja HD 3.1 p-i 2.2 puudutavas osas.

§ 198

lg-te 1–3 õigel kohaldamisel tuleb hankijalt välja mõista vähemalt 80% vaidlustusmenetluse kuludest. Hanketingimuste ebaproportsionaalsust ja ebamõistlikkust näitab muu hulgas see, et pakkumuse esitasid vaid kaks pakkujat ning mõlema pakkumuse maksumus ületab peaaegu kahekordselt riigihanke eeldatavat maksumust, mistõttu ei ole hankija ka 28.07.2021 seisuga hankelepingut sõlminud. Ehitustööd ei saa sellest tulenevalt HD-ga 3.2 ette nähtud ajal ja ajagraafiku järgi valmida. 9. PERH palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hankija ei ole vaidlustust põhjendatuks tunnistanud. Tallinna Halduskohtu seisukoht 29.04.2020 otsuses asjas nr 3-20-325 (p 15) ei ole korrektne. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes selgitati: „

§ 192

lg 5 järgi jäetakse vaidlustus läbi vaatamata, kui hankija on ise tunnistanud kogu riigihanke, selle vaidlusaluse osa või vaidlustatud otsuse kehtetuks või kui õigusrikkumine on muul viisil kõrvaldatud. Need asjaolud tehakse kindlaks riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse tegemise aja seisuga. Seega kuulub vaidlustus läbi vaatamata jätmisele ka siis, kui hankija tunnistab vaidlustatud otsuse kehtetuks pärast vaidlustuse esitamist. Vaidlustuse saab lugeda põhjendatuks tunnistatuks üksnes hankija selgesõnalise vastava tahteavalduse alusel. Vaikimisi vastavalt vaidlustaja nõuetele tegutsemine, sh vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamine või RHAD muutmine vaidlustuses nõutud viisil ei ole vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine. Sellisel juhul kuulub kohaldamisele

§ 192

lg 3 p 5 ning riigihangete vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata.“ Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 otsuse nr 3-20-235 p-d 15–17 ei ole praegusel juhul asjakohased, sest vastustaja ei muutnud HD-d nii, nagu vaidlustaja oma vaidlustuses nõudis. HD 3.1 p 5.1.2 oli õiguspärane nii vaidlustuse esitamise ajal kui on seda praegu. Vastustajal on õigus nõuda ehitustööde vastavust kõrgeimale võimalikule standardile. Vastustajal on õigus 5

§ 197lg 1 p 3 rakendamiseks.

HD 3.5 p 5.1.14, 5.1.16 ega 10.2 ei olnud õigusvastased. Vaidlustuse esitaja leidis ise, et muudatustega nende tingimuse õigusvastasust ei kaotatud. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused selles osas on õiged. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 198

lg 1 näeb ette, et vaidlustusmenetluse lõppemisel

§ 197

lg 1 p-s 3 või 7 sätestatud alusel või p-s 5 nimetatud vaidlustuse või p-s 6 nimetatud kahju hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaebaja esindajatasu vaidlustusmenetluses saab seega jätta hankija kanda juhul, kui vaidlustus kas rahuldatakse või hankija tunnistas vaidlustuse põhjendatuks. Vaidlus menetlusosaliste vahel on selle üle, kas hankija luges vaidlustuse HD 3.1 p 5.1.2 osas põhjendatuks või mitte. Kaebaja väitel toimus see konkludentselt, kui hankija muutis seda hanketingimust. Hankija väitel seda toimunud ei ole ja hankija on kogu aeg pidanud seda tingimust õiguspäraseks, sh oma seisukohas vaidlustusmenetluses. 11.

§ 192

lg 3 p-st 5 tulenevalt jätab riigihangete vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud.

§ 197

lg 1 p 3 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt.

§ 197

lg 1 p 8 näeb ette vaidlustusmenetluse lõppemise riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad

§ 192lg-s 3 sätestatud alused.

12. Seega näeb

ette erinevad alused vaidlustusmenetluse lõppemiseks, kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks või kui hankija tunnistab otsuse kehtetuks või kõrvaldab õigusrikkumise. Viimane võib järelikult aset leida ka juhul, kui hankija vaidlustust põhjendatuks ei tunnista, sh hankija vajaduste muutumise tõttu. 13. Halduskohus selgitas asjas nr 3-20-235 (otsuse p 15) õigesti, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise alusena hankija poolt õigusrikkumise kõrvaldamine on reguleeritud vaidlustusmenetluse alustamist reguleerivas paragrahvis. Üldjuhul tuleb seetõttu eeldada, et vaidlustuses osundatud õigusrikkumise kõrvaldamine peaks

§ 192

lg 3 p 5 kohaldamisel olema toimunud vaidlustuse esitamisest olenemata enne hankija teavitamist vaidlustuse esitamisest. See ei pruugi aga alati nii olla. Sätte sõnastus sellist tingimust vaidlustusmenetluse lõpetamiseks ette ei näe. 14. Õigusrikkumise kõrvaldamine hankija enda poolt erineb vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisest ka selle poolest, et viimasel juhul vormistatakse vaidlustusmenetluse lõppemine riigihangete vaidlustuskomisjoni otsusega (

§ 197lg 5 ls 1), milles vaidlustuskomisjon ei hinda hankija otsuse õiguspärasust.

Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus saab olla sellisel juhul üksnes samasuguse toimega kui vaidlustuse sisuline lahendamine: vaidlustusega nõustumise korral kohustab riigihangete vaidlustuskomisjon hankijat viima riigihanke alusdokumendi vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega või tunnistab kehtetuks hankija tehtud riigihankega seotud seadusega vastuolus oleva otsuse. Sellise otsuse tegemisel on kohaldatavad

§ 200lg 6 teine ja kolmas lause, mis kohustavad hankijat juhinduma 6

§ 197

lg 8), tuleb vaidlustuskomisjonil hinnata

§ 192

lg 3 p 5 viimase alternatiivi (vaidlustuse läbi vaatamata jätmine ja tagastamine, kui õigusrikkumine on kõrvaldatud) kohaldamisel, kas vaidlustatud hanketingimus oli enne muutmist õigusvastane ja kas muudatusega selline õigusvastasus kõrvaldati. Selle aluse kohaldamisel ei piisa vaidlustuse esitaja või hankija hinnangust. Seega jääb hankijale risk, et riigihangete vaidlustuskomisjon ei pea ka muudetud sõnastusega hanketingimust õiguspäraseks ning vaidlustus rahuldatakse.

1. Halduskohus selgitas asjades nr 3-19-266 (p 31.4) ja 3-20-235 (p 15) õigesti, et menetluskulude jaotust silmas pidades võib tõlgendus, mille kohaselt hankija saab vabaneda vaidlustuse esitaja esindajatasu kandmisest seeläbi, et sõnaselgelt vaidlustust õigeks ei võta, kuid muudab hanketingimuse ära vastavalt vaidlustuses taotletule, ning vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine on võimalik vaid sõnaselgelt, mitte vaidlustatud otsust muutes, tuua kaasa tagajärje, kus vaidlustuse esitaja jääb äärmiselt ebaõiglaselt esindajatasu hüvitamisest hankija poolt ilma. See ei saanud olla seadusandja teadlik eesmärk. Selline tagajärg võib olla vastuolus PS §-ga
3. Kui järgida halduskohtu mõttekäiku, on hankijal võimalik sõnaselgelt vaidlustusega mittenõustumise korral vabaneda vaidlustuse esitaja esindajatasu maksmisest ka siis, kui ta vaidlustuses soovitud viisil hanketingimusi muudab, isegi kui ta ei näita hanketingimuse muutmiseks ühtegi põhjendust. Sellisel viisil esindajatasu hüvitamisest vabanemise vältimiseks tuleb ringkonnakohtu arvates tõlgendada

§ 198

lg-t 1 laiendavalt ja lugeda sellega hõlmatuks ka olukord, kus hankija muudab vaidlustatud otsust viisil, nagu vaidlustuses taotletud ning vaidlustatud otsus oli vaidlustuse esitamise ajal õigusvastane. Sedasi on võimalik saavutada menetluskulude jagamisel olukord, kus vaidlustuse esitaja esindajatasu ei jäeta vaatamata vaidlustuse põhjendatusele tema kanda üksnes hankija tegevusest tulenevatel põhjustel. Esindajakulude kandmine hankija poolt teenib sellises olukorras samu eesmärke nagu nende kandmine hankija poolt vaidlustuse rahuldamise või vaidlustuse põhjendatuks lugemisega hankija poolt (vt M. Parind, N. Pilving. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tallinn

1. Kommentaar §-le 198, p 5, lk 1135–1136; erinevalt samas, p 7) ning järgib haldusasjades nr 3-19-266 ja 3-20-235 saavutatud tulemust. Mistahes juhul hanketingimuste muutmisel vastavalt vaidlustuses nõutule esindajatasu jätmine hankija kanda tooks aga kaasa olukorra, kus hankija võiks loobuda ka otstarbekuse kaalutlusel hanketingimuste muutmisest. Vaidlustuse rahuldamise aluseks saab olla vaid hankija otsuse õigusvastasus, mitte aga ebaotstarbekus. Seega, kui vaidlustuses osutatakse põhjendatult hanketingimuse ebaotstarbekusele, siis peaks hankijale jääma võimalus seda tingimust muuta ilma, et ta peaks seejärel kandma vaidlustuse esitaja esindajatasu.
2. Praegusel juhul tehti HD 3.1 p 5.1.2 muudatus pärast vaidlustuse esitamist ja hankija teavitamist vaidlustuse esitamisest. Riigihangete vaidlustuskomisjon seda HD tingimust sisuliselt ei hinnanud. Vaidlustuse esitaja leidis vaidlustuses, et tegemist on tingimusega, mis paneb koos teiste vaidlustatud tingimustega ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt töövõtjale riske või kohustusi, mis viivad lepingu tervikuna tasakaalust välja hankija kasuks ja töövõtja kahjuks. Vaidlustuses viidati ka Eesti standardi EVS 915-2:2020 p-dele 5.3.7 ja 6.6, mis ütlevad: „Heaks tavaks ei saa lugeda hanke tingimusi ja töövõtulepingu sätteid, mille puhul tellija suhtleb töövõtjaga jõupositsioonilt. Halva praktikana väljendub see hankelepingutes, 7