Obsah (4)

§ 74§ 4231§ 63§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7130 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 74lg 4 alusel Kalev Väljanile Tartu Maakohtu 16.

novembri

1. a otsusega määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni
2. veebruarini
3. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 16.11.
5. a otsusega tunnistati Kalev Väljan süüdi

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistati teda 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

K. Väljan pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui K. Väljan ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui K. Väljan registreerib end kriminaalhooldaja määratud ajal riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib programmi raames meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. 1 Kohtuotsus jõustus 02.12.

1. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 16.11.2020 ja lõpeb 16.11.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 05.07.2021 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata K. Väljanile mõistetud vangistus täitmisele, sest K. Väljan rikkus 31.05.2021 ja 07.06.2021 registreerimiskohustust ega ela kohtu määratud elukohas. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
4. K. Väljani kriminaalhooldus algas 02.12.2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 09.12.
5. Sel kohtumisel selgitati K. Väljanile kohtuotsust, kriminaalhoolduse olemust, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning katseaja tingimuste rikkumise võimalikke tagajärgi. K. Väljan pidi ilmuma Tartu vanglasse 1-kuulist šokivangistust kandma hiljemalt 28.12.2020, kuid ei teinud seda, mistõttu toimetas politsei ta 11.01.2021 sundkorras vanglasse. Seejärel ei ilmunud K. Väljan 31.03.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K. Väljan teatas telefonitsi ametnikule, et kukkus eelmisel päeval tiiki ja tal tekkis palavik, kuid ei esitanud haigestumise tõendamiseks arstitõendit. Samuti ei ilmunud K. Väljan kriminaalhooldusosakonda järgmisel korral 06.04.2021 ega teatanud mitteilmumisest. K. Väljan märkis kirjalikes selgitustes, et ei ilmunud 28.12.2020 vanglasse, sest soovis uue aasta kodus vastu võtta. Ta ei pöördunud tiiki kukkumise tõttu arsti poole ja unustas 06.04.2021 kohtumise ära, sest ei kirjutanud seda üles. Kriminaalhooldusametnik tegi 12.04.2021 K. Väljanile registreerimiskohustuse rikkumiste eest esimese kirjaliku hoiatuse. 2.
6. K. Väljan pidi osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“
7. a märtsis, kuid ei ilmunud kohale. Järgmine aeg oli 14.05.2021, kuid V. Väljan ei ilmunud ka siis kohale ja teatas telefonitsi, et on haige. Samas ei esitanud K. Väljan haigestumise tõendamiseks arstitõendit. K. Väljan märkis kirjalikes selgitustes, et unustas esimese aja ära ja 14.05.2021 oli tal köha. K. Väljan ei pöördunud arsti juurde, sest arst on kaugel. Uus aeg on 02.06.
8. Kriminaalhooldusametnik tegi 17.05.2021 K. Väljanile programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ilmumata jätmise eest teise kirjaliku hoiatuse. 2.
9. Seejärel ilmus K. Väljan 31.05.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, mistõttu polnud võimalik temaga vestelda ja registreerimiskohustus jäi täitmata. Kriminaalhooldusalune ei tohi ilmuda kriminaalhooldusosakonda joobeseisundis. Edasi jättis K. Väljan 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata ega teatanud mitteilmumisest. Kui piirkonnapolitseinik tegi 07.06.2021 kohtu määratud elukohta kodukülastuse, ei viibinud K. Väljan seal ja lähedaste sõnul pole ta juba mõnda aega seal viibinud. Piirkonnapolitseinik tegi 30.06.2021 uue kodukülastuse, kuid ka siis ei viibinud K. Väljan kohtu määratud elukohas. Samuti teatas piirkonnapolitseinik kriminaalhooldusametnikule e-kirjaga, et K. Väljani lähedased pole K. Väljaniga ühendust saanud ega tea, kus ta viibib. K. Väljan on ka varem pikemaks ajaks kadunud, kuid on hiljem välja ilmunud. Kirjalikus selgituses tunnistas K. Väljan, et võttis pärast kartuli maha panekut paar pitsi viina ja arvas, et on 31.05.2021 kaineks saanud. Ülejäänud asjaolude kohta pole olnud võimalik K. Väljanilt selgitust võtta, sest ta pole kriminaalhooldusosakonda ilmunud. 2.
10. Kriminaalhooldaja hinnangul tuleb K. Väljanile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. K. Väljan pole mõistnud, et käitumiskontroll on vangistuse alternatiiv, ega tee kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Ametnikul puudub K. Väljani üle järelevalve, ta pole telefonitsi kättesaadav ja tema asukoht on teadmata. K. Väljan ei sobi kriminaalhoolduseks. 2
11. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde ja esitas tõendina Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.
12. a teate, mille kohaselt kuulati K. Väljan 19.07.2021 kriminaalasjas nr 21261000514 kahtlustatavana üle uues

§ 4231järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kriminaalhooldaja lisas, et ta kohtus K. Väljaniga viimati 17.05.2021 ja on pärast seda üritanud korduvalt K. Väljaniga ühendust saada, kuid K. Väljan ei vasta telefonikõnedele. Kriminaalhooldusametnikel pole olnud võimalik juunikuus kontrollida, kas K. Väljan on kohtu määratud elukohta naasnud, kuid juulikuus tähitud kirjaga kutse tuli tagasi, sest seda ei õnnestunud K. Väljanile kätte toimetada. Viimati märgitu viitab, et K. Väljan ei ela endiselt kohtu määratud elukohas. K. Väljan ei suuda kriminaalhoolduse nõudeid täita, mistõttu on ka üldkasulik töö välistatud. Kuna K. Väljanit kahtlustatakse uue kuriteo toimepanemises, taotleb kriminaalhooldusametnik K. Väljani vahistamist kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni, et hoida ära edasiste kuritegude toimepanemine. Samuti pole teada, kas K. Väljan on edaspidi telefonitsi kättesaadav. Kuna kriminaalhooldaja ei pea K. Väljanit kodus kogu aeg otsimas käima, tuleb ta vahistada.

1. K. Väljan esitas kohtuistungil tõendina Lõuna-Eesti Haigla AS-i 02.06.
2. a tõendi, mille kohaselt osales K. Väljan programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel. K. Väljan kinnitas, et erakorralises ettekandes märgitu vastab tõele, ja selgitas, et ta ei ilmunud 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda, sest läks eksnaisega tülli ja läks kodust ära. K. Väljanil oli ükskõik juba. Eksnaine läks talle käsipidi kallale ja K. Väljan mõtles, et aitab, et eksnaise elukoht on tegelikult mujal, mitte seal. Seejärel viibis K. Väljan Võru linnas kuni lapsed ta üles otsisid ja kutsusid koju tagasi. K. Väljan ei teatanud elukohast lahkumisest kriminaalhooldusametnikule, sest kogu elu pöördus pahupidi. Nüüd on K. Väljan kogu aeg kodus. Lapsed ei öelnud, et K. Väljanile saadeti mingi kiri. K. Väljan mõistab, et tal on kohustus elada kohtu määratud elukohas, kuid lahkus eksnaisega tekkinud tüli tõttu. Eksnaine on K. Väljanile ka varem kallale tulnud, mistõttu on K. Väljan ära läinud. Eksnaine rahuneb maha ja hakkab ise K. Väljanit otsima. K. Väljan polnud telefonitsi kättesaadav, sest tal polnud linnas telefonilaadijat ja ta ei tahtnud minna maale laadija järele. Nüüd on K. Väljanil telefoniaku kogu aeg täis ja telefon on kaasas. Samuti läheb K. Väljan kohtu määratud elukohta ja viibib seal. K. Väljan ei salli, kui eksnaine tuleb sinna jooma ja õiendama. K. Väljan ei hakka naisterahvast lööma ja parem põgeneb ise ära. Nüüd tegid lapsed eksnaisele selgeks, et tal pole sinna joogise peaga asja. K. Väljan läbis 02.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse ning otsustas programmis mitte jätkata, sest tal pole alkoholisõltuvust. K. Väljan pole mitu kuud alkoholi tarvitanud ja kui midagi on, siis ta pöördub programmi tagasi. K. Väljan juhtis uuesti mootorsõidukit juhtimisõiguseta, sest üks inimene tahtis järve sõita ning K. Väljan võttis temalt auto käest ära ja tõi ta linna. See inimene ei allunud kellelegi ja peale K. Väljani ei osanud keegi sõita, mistõttu otsustas K. Väljan selle inimese ära tuua, mitte, et K. Väljan tahab sõita. Talle pole enam ühtki autot vaja ning tema sõitmine on juba üle kivide ja kändude. K. Väljan soovib kriminaalhooldust läbida ja hakkab korralikult kriminaalhooldaja juures käima nagu varem. Ta viibib kohtu määratud elukohas ja kui midagi on, siis teatab kriminaalhooldusametnikule. K. Väljan palub pikendada katseaega või asendada vangistuse üldkasuliku tööga. Ta on üldkasulikku tööd teinud ja see on talle selge. Kohtu seisukoht 5.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud 3 kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus nr 3-1-1-61-13, p 9.2).
3. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja täiendavate dokumentidega ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja K. Väljani selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud.

§ 75

lg 1 p 2 järgi on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Registreerimiskohustuse täitmiseks ei piisa kriminaalhooldusosakonda ilmumisest, vaid süüdimõistetu peab olema võimeline ka kriminaalhooldusametnikuga adekvaatselt suhtlema. Erakorralisele ettekandele lisatud 31.05.

1. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 10:10 Võru linnas Jüri 19a asuvas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduses indikaatorvahendiga K. Väljani joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja K. Väljani ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,314 milligrammi alkoholi. Samuti tuli K. Väljani suust alkoholilõhna. Samas olid K. Väljani reaktsioon normaalne, kõne ning aja-, isiku- ja kohataju olid selged ning tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta (tl 13-13 pöördel). K. Väljan selgitas, et jõi eelmisel õhtul pärast kartulipanekut paar pitsi viina ja arvas, et on kaineks saanud (tl 9 pöördel).
2. Kuigi eelnevast nähtuvalt ilmus K. Väljan 31.05.2021 kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitatuna, polnud ta siiski seisundis, mis takistas või välistas sisulise arutelu kriminaalhooldusametnikuga. Kuna K. Väljan oli võimeline adekvaatselt suhtlema (normaalne reaktsioon, selge kõne, aja-, isiku- ja kohataju ning häireteta tasakaal ja koordinatsioon), ei rikkunud ta 31.05.2021 registreerimiskohustust.
3. Ülejäänud etteheited on aga põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehest nähtuvalt ei ilmunud K. Väljan järgmisel korral, s.o 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest (tl 3). Politsei- ja Piirivalveameti piirkonnapolitseiniku Hans Saarniidu 02.07.
4. a e-kirja kohaselt tegi piirkonnapolitseinik 30.06.2021 K. Väljani elukohas kodukülastuse, kuid K. Väljan ei viibinud seal. Liilia Sädeme sõnul pole K. Väljan viibinud oma elukohas juba pikemat aega ega ole helistanud. Samuti pole K. Väljani lähedased teda telefoni teel kätte saanud. Varem, kui K. Väljan on olnud pikemat aega kadunud, on ta viibinud Võru linnas. Piirkonnapolitseinik kontrollis ka K. Väljani endist elukohta, kuid teda ei viibinud sealgi (tl 4 pöördel). Kohtuistungil lisas kriminaalhooldusametnik, et K. Väljan pole olnud pärast 07.06.2021 ka telefonitsi kättesaadav. K. Väljan tunnistas kohtuistungil rikkumist ja selgitas, et ta lahkus kohtu määratud elukohast eksnaisega tekkinud tüli tõttu ning viibis Võru linnas kuni lapsed ta üles otsisid ja kutsusid koju tagasi. K. Väljan ei teatanud elukohast lahkumisest kriminaalhooldusametnikku, sest kogu elu pöördus pahupidi. Samuti polnud K. Väljan polnud telefonitsi kättesaadav, sest tal polnud linnas telefonilaadijat ja ta ei tahtnud minna maale laadija järele. 9.

§ 75

lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtu hinnangul pole tüli eksnaisega mõjuv põhjus, mis õigustaks kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist, mitte elamist kohtu määratud elukohas ja kriminaalhooldusametnikele kättesaamatuks jäämist. Tagamaks kriminaalhoolduse teostamine, on kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul oma elu korraldamisel kohustus valida 4 erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis võimaldab kriminaalhooldusametnikel süüdimõistetu kohustuste täitmise üle järelevalvet teostada. Seega oleks K. Väljan pidanud näiteks vägivaldse eksnaise tõttu pöörduma politsei poole või vähemalt teatama kriminaalhooldusametnikule elukohast lahkumisest. Kuna K. Väljan teadis, et ta pidi ilmuma 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ja elama kohtu määratud alalises elukohas, rikkus ta

§ 75lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kohustusi tahtlikult.

1. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva määruse tegemise ajaks on K. Väljan viibinud kriminaalhooldusel peaaegu 9 kuud ja kohus vaatab läbi esimest tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet. K. Väljan ei ilmunud 31.03.2021 ja 06.04.2021 (s.o ca 4 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kaks korda mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 12.04.2021 esimese kirjaliku hoiatuse (tl 7). Seejärel ei ilmunud K. Väljan kahel korral meditsiiniasutuse määratud aegadel
2. a märtsis ega 14.05.2021 (s.o vähem kui 1 kuu pärast esimest kirjalikku hoiatust) riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusele, mistõttu koostas kriminaalhooldusametnik 17.05.2021 teise kirjaliku hoiatuse (tl 9). Praeguses asjas selgus, et K. Väljan ei ilmunud 07.06.2021 (s.o 3 nädalat pärast teist kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, ei viibinud kohtu määratud alalises elukohas ega olnud kriminaalhoolduse teostamiseks kättesaadav. Kriminaalhooldusametnik ei saanud K. Väljaniga telefonitsi ühendust ega teadnud K. Väljani asukohta. Täiendavalt esitas kriminaalhooldusametnik kohtuistungil tõendina Politsei- ja Piirivalveameti 19.07.
3. a teate, mille kohaselt kuulati K. Väljan 19.07.2021 kriminaalasjas nr 21261000514 kahtlustatavana üle uues

§ 4231järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

K. Väljan tunnistas kõnealuse kuriteo toimepanemist. K. Väljan esitas istungil Lõuna-Eesti Haigla AS-i 02.06.

1. a tõendi, mille kohaselt osales ta programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmahindamisel.
2. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et K. Väljan on senise kriminaalhoolduse ajal rikkunud erinevaid käitumiskontrolli kohustusi: ta rikkus 31.03.2021, 06.04.2021 ja 07.06.2021

§ 75lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust; 2021.

a märtsis ja 14.05.2021

§ 75

lg 4 alusel võetud kohustust läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus; ning alates 07.06.2021

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust.

Lisaks pani K. Väljan hiljemalt 19.07.2021 (s.o veidi enam kui 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) toime uue

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna K. Väljan läbis 02.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse, oli kriminaalhooldaja teine hoiatus tulemuslik ning K. Väljan on muutnud oma käitumist osaliselt paremuse poole.

1. Mis puudutab 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist, kohtu määratud elukohas mitte viibimist ja kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämist, siis K. Väljan põhjendas kõnealuseid rikkumisi eksnaisega tekkinud tüliga ja kinnitas, et ta käitub edaspidi nõuetekohaselt. K. Väljan lubas, et ta viibib edaspidi kohtu määratud elukohas, on kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja kui midagi juhtub, siis ta teatab sellest kriminaalhooldusametnikule. K. Väljan soovib katseaja läbida. Pidades silmas, et K. Väljan osales 02.06.2021 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenusel, leiab kohus, et K. Väljani soov kriminaalhoolduse nõudeid täita on siiras.
2. Kuigi senine kriminaalhooldus ei hoidnud ära ka K. Väljani kahtlustamist uue

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemis, selgitas K.

Väljan kohtuistungil, et ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguseta, sest üks inimene tahtis järve sõita ning K. Väljan võttis temalt 5 auto käest ära ja tõi ta linna. See inimene ei allunud kellelegi ja peale K. Väljani ei osanud keegi sõita, mistõttu otsustas K. Väljan selle inimese ära tuua, mitte, et K. Väljan tahab sõita. Talle pole enam ühtki autot vaja ning tema sõitmine on juba üle kivide ja kändude. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei väljenda K. Väljani senine käitumine veel ükskõiksust kriminaalhooldusesse. K. Väljan ei asunud mootorsõidukit juhtima kergekäeliselt, vaid selleks, et tema hinnangul lahendada tekkinud olukord võimalikult mõistlikult. Kuigi K. Väljani käitumine polnud õige, ei tingi see kohtu hinnangul praegu K. Väljanile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.

1. Kuna K. Väljan põhjendas 07.06.2021 kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmist, kohtu määratud elukohas mitte viibimist, kriminaalhooldusametnikule kättesaamatuks jäämist ja mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist konkreetsete eluliste olukordadega ning lubas edaspidi nendes olukordades teisiti käituda, on praeguses asjas alust arvata, et K. Väljan ei pane katseajal toime rohkem rikkumisi. Kohus vaatab läbi esimest K. Väljani suhtes esitatud erakorralist ettekannet, K. Väljan kinnitas kohtus, et ta ei soovi mingi hinna eest vanglasse sattuda, ja on järelikult vangistuse vältimiseks motiveeritud edaspidi nõuetekohaselt käituma. K. Väljani näol pole tegemist inimesega, kes ei soovi teha kriminaalhooldusametnikega koostööd või ei sobi kriminaalhooldusele. K. Väljan polnud ajutiselt kriminaalhooldusametnikule kättesaadav, kuid pole asunud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma.
2. Andmaks K. Väljanile täiendava võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma käitumist veelgi muutma ja võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma, pikendab kohus

§ 74lg 4 alusel K.

Väljanile määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 16.02.

1. Kohus märgib, et juhul, kui K. Väljan ei kasuta seda võimalust ja paneb toime kas või ühe uue rikkumise, ei pruugi kohus talle vabaduses viibimiseks rohkem võimalusi anda.
2. Kuna kohus ei pööra K. Väljanile mõistetud vangistust täitmisele, tuleb jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus K. Väljani vahistamiseks. Samuti selgitab kohus, et K. Väljanit poleks võimalik vahistada kriminaalhooldusametniku soovitud alusel (s.o uute kuritegude ärahoidmiseks) ka talle mõistetud vangistuse täitmisele pööramise korral. Nimelt lubab KrMS § 130 lg 5 vahistada süüdimõistetu KrMS § 429 sätestatud korras vaid süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks (s.o süüdimõistetu pakkumineku vältimiseks või menetlusest kõrvale hoiduva süüdimõistetu kohalolu korraldamiseks). KrMS § 130 lg 2 järgi võib uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks vahistada kahtlustatava aga üksnes prokuratuuri taotlusel. (allkirjastatud digitaalselt) 6