Tsiviilasi nr 2-21-13040 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13040 Tsiviilasi OÜ A. F. hagi M. K

) § 184 lg 1 järgi esitada teise isiku vastu kohtule avalduse, milles taotletakse teise isiku kohustamist tahteavaldust andma.

1. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja põhistanud, millisest õiguslikust alusest tuleneb kostja kohustus anda hageja taotletud tahteavaldus, kanda pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja arveldusarvele Eestis.
2. Hageja on välja toonud, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks

§ 2

lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1,

§ 52lg 1 alusel.

2

§ 2

lg 1 p 1 sätestab, et

alusel täidetakse teiste täitedokumentide hulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjast.

§ 4

lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale.

§ 52lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse.

Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Väljatoodud

sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul ühtegi kostja subjektiivset kohustust.

1. Hageja on lisaks välja toonud, et KarS § 385 sätestab vara varjamise keelu täitemenetluses ja II pensionisamba osakutest laekuvate rahalise vahendite välismaale kandmine kujutab endast täitemenetluse tahtlikku takistamist, siis tuleneb kostja tahteavalduse tegemist kohustus ka KarS §-st
2. Kohtule jääb arusaamatuks, milles seisneb käesoleval juhul vara varjamine. Kostja on esitanud pensioniregistri pidajale väljamakse avalduse ja oma pangakonto numbri vastavalt kehtivatele õigusnormidele. Hageja on samuti ise välja toonud, et pensionisamba osakute müügist laekuvate rahaliste vahendite tulevane asukoht on teada. Seetõttu ei nähtu ka KarS §-st 385, et kostjal oleks kohustus esitada tahteavaldus pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendite kandmisele kostja arveldusarvele Eestis.
3. Hageja on tuginenud veel TsMSRS §-le 114 ja TsÜS § 138 lg-le
4. Ka nendest sätetest ei tulene kostjale seadusest tulenevat kohustust tahteavalduse andmiseks. Hageja hinnangul on seadusandja tahe selline, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Samas on seadusandja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-s 114 sätestanud, et kuni
5. aasta
6. jaanuarini ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud ulatuses arvestada, siis oleks vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud, et kuni tehnilise võimekuse tekkimiseni saab väljamaksete tegemist taotleda üksnes Eestis asuvale kontole. Seda seadusandja teinud ei ole.
7. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kuivõrd kohus ei võta hagi menetlusse, jääb hageja taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.
8. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3