Obsah (9)

§ 117§ 207§ 203§ 204§ 104§ 210§ 80§ 82§ 2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-69 Haldusasi XX kaebus Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkirja nr

) § 119 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla määras 19.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/745 XX-le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks selle eest, et ta rikkus vangistusseaduse § 67 lg-s 4 sätestatud kohustust.
2. XX esitas käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 515/20/418-2 rahuldamata.
3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.01.2021 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkiri. Kaebaja palus saata talle vastus vene keeles.
4. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.02.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta tõlkimise kulude kandmisest. Halduskohus märkis, et kaebaja valdab vene keelt ning tal puudub raha, et ise tõlketeenuse eest tasuda. 3-21-69
5. Tallinna Halduskohus võttis 21.04.2021 määrusega haldusasja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-436 esitatud Tallinna Vangla 29.03.2021 vastuse koos lisadega (resolutsiooni p 5), tühistas 04.02.2021 määrusega antud menetlusabi

§ 117

lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 6) ning kohustas kaebajat esitama 30.03.2021 avaldus eesti keeles, hoiatades, et vastasel juhul seda toimikusse ei võeta ning see tagastatakse (resolutsiooni p 7). Kaebaja suhtluskeel on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel eesti keel ja vene keel. Kaebaja kandis aastatel 2003–2007 vanglakaristust Ämari Vanglas ning omandas aastatel 2005–2006 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles. Sealjuures lõpetas kaebaja

1. ja
2. klassi kiituskirjaga. Kaebaja suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning on esitanud varem kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Seega valdab kaebaja piisaval määral eesti keelt, mis tähendab omakorda, et ta on oma keeleoskuse kohta esitanud valeandmeid. Edaspidi tuleb kaebajal esitada avaldused eesti keeles, vastasel juhul need tagastatakse.
3. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.04.2021 määruskaebuse halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 tühistamiseks. Kaebaja palub algatada kriminaalasi ja viia läbi uurimine, sest tema andmeid on võltsitud. Aastatel 2005–2007 õppis ta vene keeles. Tema eesti keele oskus on tagasihoidlik. Vahet tuleb teha, kas kaebaja küsib vanglaametnikult seepi või peab lugema keeruliselt sõnastatud dokumente. Vangla ei võimalda eesti keele kursuseid ega õppematerjale. Kaebaja palub kohustada vanglat avama talle domeenis www.vangla.ee e-posti aadress, võimaldama tõlkeprogrammi vene-eesti suunal ning maksma hüvitist. Kaebaja palub anda talle riigi õigusabi, et esindajaga koos istungil osaleda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebaja eesmärk on, et talle tõlgitaks kohtulahendid vene keelde. Asjakohane on seega määruskaebuses esitatud taotlus tühistada halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p
5. Määruskaebuses on esitatud ka taotlus kohustada vanglat andma talle e-posti aadress, võimaldama tõlkeprogrammi kasutamist ja maksma idee eest hüvitist. Halduskohus ei ole 21.04.2021 määruses nende taotluste osas seisukohta võtnud, mistõttu jätab ringkonnakohus need taotlused tähelepanuta. Ringkonnakohus võtab seega

§ 207

lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 pd 9 ja 10).

Määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtunik (

§ 210lg 1).

1. Kaebaja on märkinud, et soovib osaleda istungil koos esindajaga. Kaebaja ei ole samu taotlusi esitanud põhivaidluses. Seega võib järeldada, et need taotlused puudutavad määruskaebemenetlust. Ringkonnakohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata. Taotlus istungi korraldamiseks on põhjendamata. Seda, kas kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, saab hinnata toimikuga seotud materjalide pinnalt. Keeleoskuse tõendamiseks ei vaja kaebaja ka riigi õigusabi korras esindajat, sest tegemist on teabega, mille kohta ta saab eelkõige ise selgitusi anda. Esineb seega riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
2. Halduskohus lähtus menetlusabi andmisel eeldusest, et kaebaja ei oska piisaval määral eesti keelt: kaebaja esitas kohtule venekeelse avalduse ning palus vastust sellele vene keeles. Halduskohus hindas menetlusabi andmise 21.04.2021 määruses ümber, sest haldusasjas nr 321-436 esitatud menetlusdokumentide põhjal võis järeldada, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta õppis gümnaasiumis vene keeles ning tema keeleoskus on tagasihoidlik. Tõendeid on võltsitud. 2

§ 80lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (

§ 82lg 1).

Selleks, et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik; menetlusabi andmine eeldab ka, et isikul ei ole raha, et ise tõlkimise eest tasuda. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida

§ 2lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust.

Eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14). Tallinna Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 3-21-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi. Nendest ei ole võimalik järeldada, et ta oskab eesti keelt kõrgtasemel, kuid samas ei saa eitada, et ta eesti keelt ikkagi valdab. Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaks olema terve kohtulahendi tekst pingutusteta mõistetav. Kaebaja pöördumistes on küll käänamis- ja kirjavigu, kuid kasutatud sõnavara võib pidada üsna rikkalikuks. Seda, et kaebaja on kohtulahendit mõistnud, kinnitab seegi, et halduskohus ei ole 21.04.2021 määrust kaebajale vene keelde tõlkinud, kuid see ei ole takistanud teda esitamast määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul võib määruskaebuse põhjendustest ka järeldada, et kaebaja on tegelikult aru saanud, miks halduskohus menetlusabi andmise tühistas. Halduskohus tühistas menetlusabi andmise põhjusel, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on kaebaja suhtluskeeleks eesti ja vene keel, ta on õppinud aastatel 2005–2006 eestikeelses koolis, mille lõpetas kiituskirjaga, ta on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi ning ta suhtleb vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Kaebaja heidab määruskaebuses sellele tõendile tuginemist ette. Tema arvates on see tõend võltsitud: ta õppis aastatel 2005–2007 vene keeles. Kaebaja leiab ka, et eristada tuleb seda, kas ta küsib ametnikult seepi või peab lugema keerulise terminoloogiaga dokumente. Kuna halduskohtu määrust kaebajale ei tõlgitud, pidi ta vastuväidete esitamiseks mõistma põhjust, miks menetlusabi andmine tühistati. Praegusel juhul ei ole tegemist ka vaidlusega, kus kasutataks keerulist sõnavara. Liiati on kaebajale varem kohtulahendeid ekslikult vene keelde tõlgitud, mistõttu on tal olemas venekeelne teave, mis aitab kohtulahendite sisu paremini mõista. Seega tühistas halduskohus õigesti menetlusabi andmise. 11. Kriminaalmenetluse algatamine ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik, sest selleks on ette nähtud erikord. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult (vt ka KrMS § 195 lg 2). 12. Eelnevat arvestades tuleb XX määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata. Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohus tühistas põhjendatult kaebajale menetlusabi andmise, ei tõlgi ringkonnakohus vene keelde ka praegust määrust. (allkirjastatud digitaalselt) 3