2-21-11038/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-11038 Tsiviilasi J. J. hagi Eesti Vabariigi vastu Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. J. , isikukood XXX; aadress XXX. Hageja seaduslik esindaja: eestkostja T. L. e-post XXX Kostja: Eesti Vabariik RESOLUTSIOON
2. Jätta J. J. hagi Eesti Vabariigi vastu menetlusse võtmata.
3. Jätta menetluskulud J. J. kanda.
4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.
5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
6. J. J. (hageja) esitas
7. juulil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi. Hageja palub vabastada hageja Eesti kodakondsusest ning asendada see välismaalase passi ja tähtajatu elamisõigusega. Hageja soovib, et Eesti Vabariik maksaks hagejale valuraha Eesti kodakondsuse andmise eest. KOHTU SEISUKOHT
8. Tartu Maakohus määras XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX hageja eestkostjaks T. L. e. Tartu Maakohus pikendas XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX määrusega hageja eestkostja T. L. e ametiaega. Eestkoste on seatud hageja kõigi asjade ajamiseks. Tsiviilkohtumenetlusteovõime on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 1 järgi isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole TsMS § 202 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Kuna hageja üle on seatud eestkoste kõigi hageja asjade ajamiseks, on hageja tsiviilseadustiku üldosaseaduse § 8 lg 3 kohaselt piiratud teovõimega isik. Hagejal ei ole seega ka tsiviilkohtumenetlusteovõimet, so hageja ei saa ennast kohtumenetluses ise esindada. Hageja saab kohtumenetluses osaleda oma seadusliku esindaja, so T. L. e vahendusel. T. L. kinnitas
9. augustil 2021, et T. L. ei soovi hageja eestkostjana hageja nimel hagiavaldust esitada. Kuna hagejal ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõimet ning hageja eestkostja ei soovi hageja nimel hagiavaldust esitada, tuleb hagi jätta TsMS § 204 lg 1 ja § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.
10. Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Eesti kodakondsusest vabastamiseks tuleb kodakondsuse seaduse (KodS) § 23 lg 1 ja § 25 lg 1 järgi esitada avaldus Politsei- ja Piirivalveametile. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab KodS § 27 kohaselt Vabariigi Valitsus. Eraõiguslik isik ei saa seda teha. Tegemist on seega kodaniku ja Eesti Vabariigi vahelise avalik-õigusliku suhtega, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Taotluse kahju hüvitamiseks saab RVastS § 17 lg 1 järgi esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebusena halduskohtule. Tartu Maakohus ei ole hagi läbivaatamiseks seega pädev kohus. Hagi tuleb jätta ka TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata.
11. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik