Obsah (5)

§ 231§ 162§ 174§ 138§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2021.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-21-103770 ERGO Insur

) § 404 lg 1 alusel.

1. Asjas ei ole vaidluse all järgmised faktilised asjaolud:
2. 13.12.2019 toimus Soomes liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli O. S., juhtides mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx (hagiavalduse lisa 1). Neste tanklasse sissesõidul põrkas sõiduki haagis nurgaga tankla ülemise piirde vastu, kahjustada sai tankla katus ja tekkis kahju tankla omanikule.
3. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud (alates 05.09.2019 kell 11.21; hagiavalduse lisa 5).
4. Liiklusõnnetuse toimumise hetkest oli sõiduki suhtes viimase 12 kuu jooksul sõlmitud liikluskindlustuse leping nr xxxx ERGO Insurance SE-s (hagiavalduse lisa 6).
5. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju summas 2 722,04 eurot (hagiavalduse lisa 3-4).
6. Hageja on esitanud kostjale tagasinõude (hagiavalduse lisa 7), mida kostja pole tasunud. Kohus loeb need asjaolud

§ 231lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

2

1. Kostja on tuginenud sellele, et ta ei olnud sõiduki omanik. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja oli sõiduki omanik, hilisemas seisukohas täpsustas, et kostja oli vastutav kasutaja. Kohus andis kostjale tähtaja teatada, kas kostja oli 13.12.2019 liiklusregistri järgi sõiduki xxxx (registrinumber xxxx) vastutav kasutaja. Kostja nimetatud küsimusele ei vastanud ning hageja esitas 07.06.2021 Transpordiameti vastuse hageja järelpärimisele, millest nähtub: „Liiklusregistri andmetel oli sõiduki xxxx. registreerimisnumbriga xxxx, VIN-kood xxxx, omanik seisuga 13.12.2019 Põhja-Eesti Hoiu-laenuühist, registrikood 12541563 ja vastutav kasutaja RensuTrans OÜ, registrikood 14155203.“ Kohtu hinnangul on seega tuvastamist leidnud, et kostja oli 13.12.2019 liiklusregistris sõiduki vastutav kasutaja.
2. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55 sätestab: „Kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust.“ Nimetatud normi alusel on kindlustusandjal tagasinõudeõigus järgmistel eeldustel: 1) Isik vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest; 2) Kindlustusjuhtum toimus 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist; 3) Kinni ei peetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Eelduste täidetuse korral on kindlustusandjal tagasinõudeõigus isiku vastu, kes vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest. LKindlS § 7 lg 1 ja 2 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul; kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus omaniku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Kuna kostja oli 13.12.2019 sõiduki vastutav kasutaja, siis vastutas kostja kindlustuskohustuse täitmise eest ja esimene eeldus on täidetud. Hagi on seega esitatud ka õige isiku vastu. Kindlustusleping lõppes 05.09.2019 ja kindlustusjuhtum toimus 13.12.2019 ehk vähem kui 12 kuu möödudes lepingu lõppemisest. Sellega on täidetud teine eeldus. LKindlS § 3 lg 2 sätestab: liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust (edaspidi koos liikluskindlustus). Kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukid on nimetatud LKindlS § 4 ning mh on selleks sõiduk, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris (välja arvatud vanasõiduk ja võistlussõiduk, mida ei kasutata liikluses). Asjas ei ole toodud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et sõiduk Scania ei olnud kindlustuskohustusega sõiduk. Vaidluse all ei ole, et nimetatud sõidukit kasutati liikluses (sellise kasutamise tagajärjel tekkis ka kindlustusjuhtum) ja see toimus ajal, mil sõidukil puudus kindlustus. Seega ei peetud kinni kindlustusega sõiduki liikluses osalemise keelust ja täidetud on ka kolmas eeldus.
3. Kostja hinnangul tuleks nõue esitada sõidukit juhtinud isiku vastu. Kohus märgib, et hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millise normi alusel ta tagasinõude esitab. Antud juhul on hageja otsustanud esitada nõude kostja vastu normi alusel, mis seda ka võimaldab.
4. Kostja on tuginenud sellele, et maksmata liikluskindlustuse makse on kohtu kaudu sisse nõutud ja tasutud, seega ei ole alust hageja poolt hüvitatud kahju sisse nõuda. Kohtu hinnangul ei välista kindlustusmakse hilisem tasumine hageja tagasinõudeõigust. Sellist hageja nõuet välistavat tingimust ei tulene seadusest. Sisuliselt võimaldaks kostja seisukoht tuua kaasa olukorra, kus keegi kindlustusmakseid ei tasugi, sest äkki ei juhtugi liiklusõnnetust ja kui juhtub, siis saab 3 otsustada kas on soodsam tasuda tagantjärgi makseid või kindlustushüvitist. See ei ole kooskõlas liikluskindlustuse kohustusliku olemusega.
5. Eelnevast tulenevalt on LKindlS § 55 nõude eeldused täidetud ja hagejal on tagasinõue kostja vastu. Kostja vastuväited ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja nõude suuruse (2 722,04 eurot) osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud ja tõenditest nähtuvalt on hageja sellises summas kahju hüvitanud. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2 722,04 eurot.
6. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

12.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot ja tõlkekulud 66 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Hagihinnaks on käesolevas asjas 2 722,04 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 275 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud.

§ 143lg 1 p 1 kohaselt on tõlgikulu asja läbivaatamise kulu.

Hageja on esitanud hagile lisatud võõrkeelsete dokumentide tõlked. Kohus peab tõlkekulu 66 eurot põhjendatuks. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 341 eurot ja mõistab kulud kostjalt välja. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4