2-21-4971/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4971 Tsiviilasi nõudes Hagihind G. P. ja V. P.i hagi A. P. vastu elatise vähendamise Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: G. P. (isikukood xxxx) Hageja II: V. P. (isikukood xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: Krista Paal (e-post krista.paal@juristideliit.ee) Kostja: A. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses hageja I nõude osas 150 eurot hageja II nõude osas 150 eurot Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Muuta Harju Maakohtu 23.05.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-820 G. P. A. P. kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust 0 euroni kuus alates 30.03.2021 kuni A. P. täisealiseks saamiseni.
3. Muuta Harju Maakohtu 23.05.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-820 V. P.ilt A. P. kasuks välja mõistetud igakuise elatise suurust 0 euroni kuus alates 30.03.2021 kuni A. P. täisealiseks saamiseni.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue Hagejad on kostja vanavanemad. Harju Maakohtu 23.05.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-820 mõisteti kummaltki hagejalt kostja kasuks välja elatis 75 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Elatist tuleb maksta kostja ema arvele. Alates 2020.a. juunist asus kostja elama hagejate juurde ning on nende täielikul ülalpidamisel. Seetõttu ei ole elatise maksmine enam põhjendatud. Hagejad paluvad vähendada kostjale makstava elatise suurust 0 euroni alates hagiavalduse esitamisest. Kostja seisukohad Kostja vaidleb hagile vastu. Vaatamata sellele, et kostja elab vanavanemate juures, kostja ema osaleb lapse kasvatamises, täidab oma kohustusi ja kannab ülalpidamiskulusid. Kostja isal on elatisevõlg üle 12 000 euro. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 23.05.2016 otsusega tsiviilasjas 2-16-820 on kummaltki hagejalt mõistetud kostja kasuks välja elatis 75 eurot kuus alates 19.01.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni (otsus dtl 10-11). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11). Pooled ei vaidle, et 23.05.2016 kohtulahendi tegemise ajal elas kostja oma emaga, kuid alates 2020.a. juunist asus elama oma vanavanemate, so hagejate juurde. Kohtule on esitatud ka tsiviilasjas 2-20-2730 tehtud 04.06.2020 kohtumäärus kompromissi kinnitamiseks, millega kostja ema on lubanud kostjal minna elama vanaema juurde (dtl 8-9). Tulenevalt PKS (perekonnaseadus) § 100 lg 2 antakse ülalpidamist elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui lapsega koos ei elata või tema kasvatamises ei osaleta. Kohus nõustub hagejatega, et olukorras, kus ülalpidamist antakse vahetult, ei ole täiendav kohustus ülalpidamise andmiseks ka rahaliste maksetega põhjendatud. Kuna lapse elukoht on kohtulahendi tegemise seisuga muutunud ning hagejad on asunud ülalpidamist andma vahetult, asub kohus seisukohale, et elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud. Kohus rahuldab hagi ning vähendab 23.05.2016 kohtulahendiga välja mõistetud igakuise elatise suuruse nullini. Tulenevalt TsMS § 459 lg 2 on otsust võimalik muuta alates uue hagi esitamise ajast, so alates 30.03.
5. Hindamisel, kas asjaolud seoses hagejatelt väljamõistetud elatisemaksete suurusega on oluliselt muutunud, ei oma tähendust, kas ja millises ulatuses on ülalpidamist andnud kostjale tema ema või isa või kas hagejad on elatisemaksete tasumise kohustust kohaselt täitnud, milliste asjaoludega 2 seoses on kohtule tõenditena esitatud konto väljavõtted (dtl 5-6, dtl 41-46) ja õiend täiteasjast (dtl 39-40). Samuti ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta õppeasutuse tõend (dtl 15), sõnum tütrele (dtl 63, tõlge dtl 65) ning turvakodu teatis (dtl 64). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja sai kohtumenetluse kestel täisealiseks, kuni 31.05.2021 esindas teda menetluses seadusliku esindajana ema. Hagejad on taotlenud menetluskulude kostja ema kanda jätmist. Kohus selgitab, et seadus ei võimalda menetluskulude jätmist menetlusosaliseks mitteoleva isiku kanda, tulenevalt TsMS § 162 lg 1 peaks kulud kandma kostja. Võttes arvesse, et tegemist oli nõuetega seoses alaealisele ülalpidamise andmise kohustuse ulatusega, kostja on eelduslikult ka pärast täisealiseks saamist hagejate ülalpidamisel kuni õpingute lõpetamiseni ning hagejad ise ei ole menetluskulude jätmist kostja kanda soovinud, leiab kohus, et kulude kostja kanda jätmine oleks sellistel asjaoludel ebamõistlik. Seetõttu jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3