Obsah (24)

§ 4§ 329§ 366§ 440§ 238§ 231§ 446§ 445§ 233§ 122§ 132§ 134§ 165§ 163§ 138§ 144§ 174§ 477§ 175§ 363§ 218§ 221§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 4

lg 4 ja

§ 329lg 4 alusel pooltele tähtaja kuni 29.01.2021 kompromissi sõlmimiseks.

Kohus märkis, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb hiljemalt 02.02.2021 esitada kohtule ülevaade kompromissi sõlmimise käigust ja kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ning täiendavad seisukohad ja tõendid, arvestades kohtu eeltoodud selgitusi.

1. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud.
2. 30.03.2021 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 30.03.2021 ja määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele kompromissi, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähataja kuni 09.04.2021 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamiseks tähtaja hiljemalt 14.04.
3. Kohus teatas, et teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 28.04.
5. Pooled ei jõudnud kompromisskokkuleppele ka täiendava tähtaja jooksul. Kohtuotsuse põhjendused
6. Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. Hageja palub kohustada kostjaid ümber lükkama hageja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavad väited: „nad alaliselt valetavad ja moonutavad informatsiooni“, „kardavad oma ebaväärika tegevuse, nimelt: 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil; 3) postkastide lammutamine maja fuajees; 4) prügi fuajees ja muud „laste“ tembud paljastamist. „A. V. on võlgnik“. Lisaks palub hageja mõista kostjatelt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.
8. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldasid kostjad korteriühistu Xxx, xxx xx juhatuse liikmetena 30.09.2020 hääletusprotokollis juhatuse eriarvamuses hageja kui initsiatiivgrupi liikme kohta järgmise informatsiooni: 1) „Kuidas töötada inimestega, kes nad alaliselt valetavad ja moonutavad informatsiooni“, „kardavad oma ebaväärika tegevuse, nimelt 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil 3) postkastide lammutamine maja fuajees 4) prügi fuajees ja muud „laste“ tembud paljastamist“. Hääletusprotokolli kolmandal leheküljel punktis 1 katuse remont on kirjas „võlgnike olemasolu sh A. V. („A. V. on võlgnik“). Hageja on korteriühistu Xxx, xxx xx korteriomanik ja elanud majas alates aastast 1989, olles üks esimesi, kes majja kolis peale selle valmimist. Teda tunnevad paljud korteriomanikud. Kostjate väited näitavad hagejat kui ebaausat isikut, kes paneb toime moraalinormidega vastuolus olevaid tegusid, ei austa tõde, rikub teiste omandit ning jätab majandamiskulud tasumata. Sellised väited on hagejat sügavalt riivanud. Hagejal ei olnud majandamiskulude võlgnevust hääletusprokollis nimetatud seisuga 17.07.
9. Hääletusprotokollis esitatud kostjate väited on viinud selleni, et hageja kannatab emotsionaalse pingeseisundi all.
10. Poolte vahel on vaidlus isiku au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hageja väitel põhjustasid kostjad talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostjate käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hageja nõuab kostjatelt avaldatud ebaõigete väidete ümberlükkava teate panemist kõikidesse aadressil Xxx, xxx xx asuva kortermaja postkastidesse ja iga trepikoja teadetetahvlile ja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause,

§ 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lg-s 2 sätestatuga.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt juhul, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. 5 Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostjate teo, kahju, põhjusliku seose kostjate teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kahju, siis vabanevad kostjad vastutusest, kui nad tõendavad oma süü puudumise (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Kohus kontrollib deliktiõigusliku vastutuse aluseks olevaid elemente tsiviilasja lahendamise käigus alljärgnevalt.

1. Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostjad avaldasid korteriühistu Xxx, xxx xx juhatuse liikmetena (tl 7) 30.09.2020 hääletusprotokollis juhatuse eriarvamuses järgmise teabe: „Kuidas töötada inimestega, kes nad pidevalt valetavad ja moonutavad informatsiooni“, „kardavad oma ebaväärika tegevuse, nimelt 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil; 3) postkastide lammutamine maja fuajees; 4) prügi fuajees ja muud „laste“ tembud paljastamist“. Hääletusprotokolli kolmandal leheküljel punktis 1 katuse remont on kirjas „võlgnike olemasolu sh A. V. (tl 8-13). Hageja on korteriühistu Xxx, xxx xx-xx korteriomanik kinnistusraamatu kande kohaselt alates 24.04.2003 (tl 6). Kohus märgib, et kuigi hageja on hagis tuginenud väitele „nad alaliselt valetavad ja moonutavad informatsiooni“ on kohtu hinnangul tegemist avaldatud tekstis sisult kattuva teabega.
2. Avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses on isik, kelle kontrolli all on andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Näiteks ajakirjanduses on andmete avaldajaks ka isik, kes on meediaväljaandele andmeid edastanud. Antud juhul omasid kostjad korteriühistu juhatuse liikmetena täielikku kontrolli informatsiooni avaldamise üle. Kohus juhib kostjate tähelepanu, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-is 138 sätestatud hea usu põhimõttest tulenevalt peab isik õigusi teostades ja kohustusi täites tegema üldise käibekohustuse tõttu kõik mõistliku selleks, et teistel isikutel ei tekiks kahju. Isikutel lasub kohustust teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada.
3. Poolte vahel puudub vaidlus ja kostjad on hagi õigeks võtnud (tl 61 pöördel) osas, mille kohaselt avaldasid kostjad 30.09.2020 hääletusprotokolli kolmandal leheküljel punktis 1 katuse remont hageja kohta ebaõige informatsiooni 17.07.2019 seisuga „võlglaste olemasolu sh A. V.“ (tl 10).

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Eelnevat arvestades on põhjendatud osaliselt (eelnimetatud faktiväite puhul) õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemine. Kohus jätab

§ 238

lg 5 alusel arvestamata eeltoodud põhjendustel hageja 03.12.2020 esitatud tõenditega (korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved, tl 15-22).

1. Pooled vaidlevad, kas 30.09.2020 hääletusprotokollis juhatuse eriarvamuses oli avaldatud informatsioon sh ka hageja kui initsiatiivgrupi liikme kohta. Hageja on seisukohal, et 30.09.2020 hääletusprotokollis juhatuse eriarvamuses on avaldatud informatsioon ka hageja kui initsiatiivgrupi liikme kohta. Kostjad vaidlevad vastu ja on seisukohal, et kõnealuses eriarvamuses on vaid konstateeritud vaieldamatu fakt, et juhatuse tegevusega rahulolematute majaelanike poolt, kelle hulka kuuluvad nii initsiatiivgrupi liikmed kui ka anonüümselt tegutsevad aktivistid või hoopis ajutised üürnikud, tehakse kõike, et halvustada ja solvata juhatuse liikmeid ning süüdistada neid tegevusetuses ja ebakompetentsuses. Sel eesmärgil rikutakse süstemaatiliselt maja sisekorda, kleebitakse 6 teadetetahvlile ebatsensuurseid solvanguid ja sõimu. Samuti pannakse üles teadetetahvlile majaelanike poolt mistahes info ja kuulutused, milles tavaliselt kritiseeritakse juhatuse tööd. Seda „mõjutusvahendit“ on juhatuse suhtes kasutanud ka hageja. Näiteks hageja poolt 24.09.2020 teadetetahvlile välja pandud pöördumine elanike poole, milles järjekordselt süüdistatakse juhatust ja moonutatakse faktilisi asjaolusid (tl 64-65). Hääletusprotokollis on osundatud initsiatiivgrupi ebaväärikatele tegudele nimesid märkimata, kuna initsiatiivgrupp vaidleb videokaamerate paigaldamise vastu, kuigi see on vajalik elamu sisekorra rikkumiste lõpetamiseks. Hagejaga pole kõnealune eriarvamus seotud. Kostjad rõhutavad, et neil ei olnud soovi ega kavatsust hagejat solvata või halvustada. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud. Kohus on tuvastanud, et vaidlusaluses protokolli osas on avaldatud järgmine tekst (hageja poolt kostjatele etteheidetav osa on tekstis alla joonitud): Juhatuse liikmete eriarvamus: …/Kuidas on võimalik inimestega koostööd teha, kui nad pidevalt valetavad ja moonutavad informatsiooni? Ainus initsiatiivrühma eesmärk- on skandaali tekitamine. (NB! Nende hulgas on A. V., alaline korteri kommunaalmaksete võlglane aastatel 2019 ja
2. A. B. ja N. K.). Initsiatiivrühma abi korteriühistule puudub. Keeldumine kaamerate paigaldamisest (initsiatiivrühm on kategooriliselt selle vastu)kardetakse paljastust nende ebaväärilise tegevuse osas, nimelt: 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil; 3) postkastide lammutamine maja fuajees; 4) prügi fuajees ja muud „laste“ tembud/… (tl 8). Arvestades, et vaidlusaluse informatsiooni osana on selgelt esile toodud initsiatiivrühma liikmena mh hageja nimi, asub kohus seisukohale, et mõistliku inimese arusaama järgi on eeltoodud kujul informatsiooni avaldamisega kostjad seostanud konkreetsete vaidlusaluste väidete ja hinnangutega ka hageja isiku. Isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks ei olnud hageja isiku sidumine tervikuna initsiatiivrühma tegevusega, ei järeldu see mõistlikule inimesele avaldatud informatsiooni sisust.
3. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-10, p 17).
4. Kohus asub seisukohale, et avaldatud informatsioonis sisalduvad nii faktiväited kui väärtushinnangud. Kohus on seisukohal, et faktiväidetena on protokolli vaidlusaluses osas käsitletavad: „nad pidevalt valetavad ja moonutavad informatsiooni“, „kardavad oma /…/ tegevuse, nimelt 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) /…/; 3) postkastide lammutamine maja fuajees 4) prügi fuajees/…/ paljastamist“. Esitatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär. 7 Väärtushinnangutena on protokolli vaidlusaluses osas käsitletavad: …/ebaväärika/… 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil ning 4) …/ muud „laste“ tembud/…, kuivõrd avaldatut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Kohus annab omapoolse hinnangu kostjate poolt avaldatu tähendusele järgmiselt: ebaväärikas- hinnanguliselt ebaväärikas käitumine või tegu; avalik matslikkus- hinnanguliselt on isiku käitumine matslik. Ebatsensuurne on ülekantud tähenduses hinnanguliselt sündsusetu ebatsensuurne sõna, sõim. Laste tembud- vallatu või üleannetu, taunimisväärne tegu (

§ 231lg 1).

Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostjad avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et avaldatud informatsioonist järeldub mõistliku isiku hinnangul, et hageja on ebaaus isik, kes paneb toime moraalinormidega vastuolus olevaid tegusid, rikub teiste omandit ning jätab majandamiskulud tasumata, nimetatud faktiväited järelduvad avaldatud informatsiooni sisust (32-1-24-15 p 13). 18. Järgmiseks analüüsib kohus, kas tegemist on ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p 11 asunud seisukohale, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Hageja on seisukohal, et kostjate poolt avaldatu on ebaõige ja hageja au teotav. Kostjad on vastuses hagiavaldusele (tl 62, pöördel) avaldanud, et hageja isikuga pole kõnealune eriarvamus vaidlusaluses osas konkreetselt seotud. Kostjad rõhutavad, et neil ei olnud soovi ega kavatsust hagejat solvata või halvustada, hageja võttis selle info vastu väga isiklikult. Kohus märgib, et kostjad on hagi õigeks võtnud faktiväite „A. V. on võlgnik“ ebaõigsuse, mis on avaldatud 30.09.2020 hääletusprotokolli kolmandal leheküljel punktis 1 katuse remont (tl 10). Hageja on hagiavalduse nõuetes ja põhjendustes (vt hagiavalduse p 2.3 ja 2.4) tuginenud ja esile toonud üksnes eelnimetatud võlgnevuse asjaolu. Seega on asjakohatud kostjate vastuväited ja tõendid seoses hageja kommunaalteenuste varasema ja hilisema võlgenevusega. Kohus jätab vastavad tõendid

§ 238lg 5 alusel arvestamata (tl 66-68).

Kohus on seisukohal, et käesoleva kohtuotsuse punktis 15 on kohus asunud seisukohale, et kostjad on vaidlusaluse informatsiooni avaldanud k.a hageja suhtes. Kuivõrd kostjad ei ole tõendanud avaldatud faktiväidete: „nad pidevalt valetavad ja moonutavad informatsiooni“, „kardavad oma /…/ tegevuse, nimelt 1) korteriühistu juhatuse kuulutuste maha rebimine kuulutuste tahvlilt; 2) /…/; 3) postkastide lammutamine maja fuajees 4) prügi fuajees/…/ paljastamist“ tõelevastavust, eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldatud informatsioon (sh järelduslik) on VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõige.

1. Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostjate poolt avaldatud väärtushinnangud on ebakohased. Kohus märgib, et väärtushinnangute ebakohasuse hindamisel ei ole oluline mitte kostjate endi hinnang avaldatud informatsiooni sisule, vaid mõistliku inimese arusaam, mida kostjad on avaldanud. Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud
2. juunil
3. a tsiviilasjas nr 3-2-143-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. 8 Kohus on seisukohal, et protokollis avaldatud väärtushinnangud …/ebaväärika/…, 2) avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil ning 4) …/ muud „laste“ tembud/… on informatsiooni kontekstist tulenevalt hagejat põhjendamatult halvustavad, kuivõrd antud juhul omistavad kostjad hagejale negatiivse sisuga tegusid, mida hageja ei ole sooritanud. Hageja ei ole andnud kostjatele alust vastava hinnangu väljendamisks hageja suhtes. Asjaolu, et hageja avaldab oma seisukohti korteriühistu liikmete tegevuse ja otsuste osas sh pani 24.09.2020 teadetetahvlile välja pöördumise teiste majaelanike poole (tl 64-65) ei anna korteriühistu juhatuse liikmetele alust hageja halvustamiseks teiste majaelanike ees. Kohus on seisukohal, et kostjate poolt avaldatud väärtushinnangud on VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ebakohased.
4. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27). Lahendis nr 3-2-1-161-05 p 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg
5. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Väärtushinnangu puhul ei ole võimalik hagejal taotleda selle ümberlükkamist/ parandamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Kohus on käesoleva kohtuotsuse punktides 17 ja 18 tuvastanud, et kostjad on avaldanud hageja kohta ebaõiget informatsiooni au teotavas vormis. Kohus leiab, et kostjad on solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lg 2), kuna nad peavad täitma sama sisuga kohustuse- ümber lükkama hageja suhtes avaldatud ebaõiged andmed. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1047 lg 4 ja

§ 446

lg 2 teise lause alusel kostjatelt solidaarselt ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest.

§ 445

lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Hageja taotleb

§ 445

lg 1 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra kindlaksmääramist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja määrab kohtuotsuses kindlaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise viisi ja korra nõudes esitatud kujul.

1. Kohus märgib, et käesoleva kohtuotsuse punktides 17 ja 19 tuvastatud ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamist hageja kostjatelt nõuda ei saa (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 10). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude „…/ebaväärika/…, avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil ning …/ muud „laste“ tembud/… ebaõige faktiväitena ümberlükkamiseks VÕS § 1047 lg 4 alusel rahuldamata.
2. Ebaõige faktiväite/ ebakohase väärtushinnangu avaldamise korral füüsilise isiku kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 4 alaliigiks oleva õigusvastase teoga, sellisel juhul tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lisaks VÕS § 1047 rakendada ka VÕS § 1046 lg 1 ja 2 sisalduvaid põhimõtteid, st kohus peab arvestama rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel, aga ka seda, kas rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostjate poolt avaldatud informatsioon hageja au teotav tulenevalt avaldatud faktiväidete ebaõigsusest ja väärtushinnangute põhjendamatust ebakohasusest. Rikkumise põhjuse ja ajendina on kostjad esile toonud, et viitasid protokolli vaidlusaluses eriarvamuses initsiatiivgrupi ebaväärikatele tegudele nimesid märkimata, kuna initsiatiivgrupp vaidles videokaamerate paigaldamise vastu (kuigi see on vajalik elamu sisekorra rikkumiste lõpetamiseks). Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks oli elamu initsiatiivgrupi tegevuse suhtes 9 arvamuse avaldamine, ei ole see hageja nõudeid arvestades tsiviilasja lahendamisel oluline, kuivõrd esitatud informatsiooni hindab kohus mitte lähtudes kostjate arusaamast avaldatu kohta, vaid mõistliku inimese arusaamise järgi selle kohta, mida antud juhul avaldatud on. Mõistliku inimese hinnagul on kostjad avaldanud protokolli eriarvamuses informatsiooni hageja suhtes ebaõigete faktiväidetena VÕS § 1047 lg 1 ja ebakohaste väärtushinnangutena VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kohus asub seisukohale, et kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et esinesid õigusvastasust välistavad asjaolud.
3. Järgnevalt analüüsib kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja

§ 366

järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

1. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv õigusvastase teo element, milleks on VÕS § 1046 lg 1 ja VÕS § 1047 lg 1-2 alusel kostjate poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamine hageja au teotavas vormis.
2. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja on kahju tekkimist põhjendanud asjaoluga, et hageja kannatab emotsionaalse pingeseisundi all, hageja tunneb pidevat pinget, kuna kostjate väited on loonud naabrite halvustava või kahtlustava suhtumise. Majas ja selle ümbruses liikumine on muutunud ebameeldivaks ja stressi põhjustavaks. Sisuliselt on kostjate väited loonud olukorra, kus hageja peab kannatama ja muretsema kostjate sõnade pärast. Hagejale on kurnav pidevalt mõelda, mida kostjate väidete tõttu temast naabrid mõtlevad. Seega on kostjad oma käitumisega tekitanud hageja suhtes äärmiselt ebaõiglase olukorra. Hagejal oli 13.08.2020 xxx xxx, millega kaasnes suhkrusisalduse suurenemine veres (tl 14, 118-120). Peale ebaõigete väidete avaldamist on hageja tervislik seisund halvenenud, tal esineb vererõhu järske tõuse, unehäired, tugev stress ja pidev väsimus. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et hageja tervislik seisunud oluliselt halvenenud hääletusprotokollis avaldatud ebaõigete andmete tõttu. Hagiavalduse kohaselt haigestus hageja augustis 2020, aga hääletusprotokoll on koostatud 30.09.
3. Siinjuures on oluline märkida, et just pärast xxx tegutses hageja väga aktiivselt, süvenedes korteriühistu majandusküsimustesse eesmärgiga tuvastada mistahes puuduseid juhatuse töös. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga. Hageja on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette negatiivse muudatusena isiklikus sfääris 10 emotsionaalse pingeseisundi all kannatamise, kuivõrd talle on kurnav pidevalt mõelda, mida kostjate väidete tõttu temast naabrid mõtlevad. Kohus asub seisukohale, et hageja isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga.
4. Kostjad on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil (avaldada info korteriühistu liikmete teavitamiseks), kuid raskest hooletusest tulenevalt sisaldab avaldatud informatsioon ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid ka hageja suhtes. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega raske hooletuse vormis (VÕS § 104 lg 4). Kostjad ei ole kohtu ette toonud süüd välistavaid asjaolusid.
5. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

§ 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lg 2 ja VÕS § 1050 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja on seisukohal, et hageja töö xxx (tl 23) eeldab tööandjate ning klientide usaldust. Korterelamus Xxx xx on 64 korterit. Järelikult on kostjate väited jõudnud väga paljude inimesteni ning ei ole välistatud, et kostjate väidetest saavad teada hageja tööandajad või kliendid. Hageja on seisukohal, et tema tervislik seisund on halvem võrreldes isikuga, kes ei ole xxx üle elanud ja seepärast kostjate väiteid põhjustasid talle suuremaid kannatusi. Hageja on püüdnud ise oma au kaitsta paludes 21.10.2020 saadetud e-kirjas kostjatel panna postkastidesse seletus, et hageja kohta on levitatud laimu (tl 24-25), kuid kostjad ei ole hagejale vastanud. Hageja on seisukohal, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel tuleb kohtul arvestada, et esiteks on ebaõiged andmed oma sisult sellised, et annavad alust pidada hagejat ebaausaks inimeseks, millega kahjustatakse hageja mainet. Teiseks on kostjate väited halvendanud hageja tervislikku seisundit. Kolmandaks on ebaõigete andmete esitamisega kostjad üritanud vaigistada korteriühistu juhatuse tegevusest põhjustatud rahulolematust. Selline käitumine on tõendiks kostjate teadlikust ja pahatahtlikust käitumisest, mille tulemuseks on ebaõigete andmetega eriarvamuse esitamine. Neljandaks palub hageja arvestada, et kostjad ei ole mingit kahetsust oma eriarvamuse sisu osas üles näidanud. Hageja palus kohtueelses kirjas ebaõiged andmed ümber lükata. Seega saab eeldada, et kostjad on tänaseni enda väidetele kindlaks jäänud ega ole asjakohaseid järeldusi teinud. Kahjuhüvitise väljamõistmisel palub hageja arvestada ka VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud preventsioonifunktsiooniga. Kostjad on seisukohal, et põhjendamatu ja tõendamata on hageja väide, mille kohaselt võisid kostjate poolt tema kohta avaldatud andmed jõuda paljude inimesteni. Hääletusprotokollis sisalduv kostjate eriarvamus oli kättesaadav üksnes korteriühistu Xxx xx liikmetele ehk väikesele isikute ringile. Hageja väidetavalt saadetud kompromissettepanekule ei ole kostjad vastanud, kuna pole seda kätte saanud. Kostja A. D. sai tähitud kirja kätte, kuid ei omistanud sellele tähtsust ega edastanud selle sisu teistele 11 juhatuse liikmetele. Kostjad said täieliku informatsiooni tähitud kirja kohta ainult kohtu poolt edastatud dokumentidest.

1. Kohus on seisukohal, et rikkumise raskuse hindamisel tuleb lähtuda hagejale kostjate teo tagajärjel tekkinud hingelise valu asjaoludest. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 18). Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega. Samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostjate poolt ebaõige informatsiooni avaldamisest. Hageja on oma terviseseisundi tõendamiseks esitanud kohtule haigusloo kokkuvõtte (tl 14, 118-120), millest ei järeldu hageja terviseseisundi halvenemist kostjate teo tagajärjel. Lisaks on hageja hagis esile toonud kostjatele 21.10.2020 au teotamise lõpetamise nõudekirja saatmise (tl 24-25, 74-75). Kohus märgib, et nimetatud kirja saatmist tõendavalt arvelt jääb kohtule selgusetuks, kellele kiri saadeti, puuduvad andmed kirja kättetoimetamise kohta. Kostjate selgituse kohaselt sai hageja saadetud kirja kätte A. D., kuid ta ei edastanud seda teistele kostjatele. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et A. D. ei ole hageja pöördumisele vastanud, jättes nõudekirja tähelepanuta. Samas märgib kohus, et kostjate tegevuse pinnalt ei järeldu kostjate pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina, kuivõrd kohtu hinnangul on info avaldatud kortermajas aktuaalsete probleemide lahendamise eesmärgil. Kostjate kahetsuse osas märgib kohus, et kostjad on osaliselt võtnud hageja hagi õigeks. Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et 30.09.2020 hääletusprotokolli informatsioon oli avaldatud korteriühistu Xxx xx tegevusega seonduvalt Xxx xx maja elanikele/ ühistu liikmetele. Seega kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt.
2. Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje kompenseerimisel, seda nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostjate käitumist ja suhtumist hagejasse pärast rikkumist jm asjaolusid, on hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine kostjatelt solidaarselt põhjendatud 300 euro ulatuses. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

§ 132

lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

§ 132

lg 3 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

§ 134lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded.

Hageja on esitanud kaks mittevaralist nõuet- nii ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihinnaks on 3500 eurot (

§ 132

lg 1 ja 3).

§ 134lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 7000 eurot (3500 + 3500).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Kohus märgib, et hageja esitas kokku 7 väidet hagihinnaga 3500 eurot : 7 = 500 eurot väite kohta. Kaks neist väidetest on väärtushinnangud (osaliselt ühes lausejupis „ebaväärika“ ja osalt teises „muud laste tembud“ arvestas kohus kokku üheks + „avalik matslikkus ja ebatsensuursed väljendid kuulutuste tahvlil“ kokku kaks, kokku 1000 eurot). Hagihind on kokku 7000 eurot. Hagi jäi rahuldamata 14,28 % ulatuses [(1000 : 7000) x 100 %] so väärtushinnangute ümberlükkamise nõudes. Juhindudes

12 § 163 lg 1 ja

§ 165

lg 3 sätestatust jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele 14,28 % ulatuses hageja kanda ja 85,72 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Seoses kostjate vastuväitega, et menetluskulud tuleks panna kompromissist keeldumise tõttu hageja kanda märgib kohus, et antud juhul ei ole kohus

§ 163

lg 2 kohaselt rahuldanud hagi sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kostjad kompromissina pakkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud

§ 163lg 2 alusel menetluskulude hageja kanda jätmine.

32.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

punktide 1, 2 ja 4 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste posti-, side- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks on õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. 03.02.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjatelt välja mõista menetluskulud summas 675,60 eurot sh riigilõiv 450 eurot, õigusabikulu 208 eurot ja postikulud 17,60 eurot.
2. Kostjad ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväited.
3. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulu.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja

§ 132

lg 1 (hagilt hinnaga 7000 tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 450 eurot). Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 450 eurot tuleb hageja menetluskuluna kindlaks määrata. Seoses hageja õigusabikuludega märgib kohus, et õigussüsteemi efektiivse toimimise eelduseks on mh see, et menetlusosalisel peab olema ettekujutus sellest, kui suured võivad kohtuasja puhul olla vastaspoole menetluskulud, menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb kohtul sellega arvestada.

§ 175

lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 p 23 selgitanud, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega.

§ 363lg 3 kohaselt juhul, kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. Ts

ÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatu kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste 13 täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist arvete nr 111236, 108626, 115238 alusel 208 euro ulatuses. Kohus juhtis tulenevalt hageja 03.02.2021 menetluskulude nimekirjast 30.03.2021 määruses hageja tähelepanu asjaolule, et õigusabikulusid tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluvate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11 p 23). Kohus selgitas hagejale, et antud juhul ei nähtu kohtule tsiviilasja toimikust

§ 363lg 3 kohaselt hageja lepingulise esindaja olemasolu.

Seejärel esitas hageja 06.04.2021 kohtule XXX XXX (esindaja J. Š.) kliendilepingu nr xxxx, mille kohaselt osutati hagejale õigusteenust (tl 139-142). Kohus on seisukohal, et juhul, kui hagejat esindab tsiviilasjas lepinguline esindaja, peab see olema menetluse kestel vastaspoolele selge, vastasel juhul ei ole kostjale hageja õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Antud juhul ei nähtu tsiviilasja toimikust, et hagejat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Tsiviilasja toimiku kohaselt ei ole kohtule esitatud lepingulise esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente (

§ 218

lg 1 p 2,

§ 221lg 2).

Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud hageja ise. Lisaks märgib kohus, et J. Š. teatas 07.04.2021 kohtule, et ta ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud (tl 143a-143b). Hageja väidetavad õigusabikulud ei ole seega käsitatavad menetlusosalisele menetluse tõttu tekkinud vajalike kohtuväliste kuludena

§ 144p 1 mõttes.

Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 208 euro (õigusabikulu) ulatuses rahuldamata. Lisaks taotleb hageja menetluskulude nimekirjas postikulude 17,60 euro hüvitamist. Kohus juhib hageja tähelepanu, et hageja esitas hagiavalduse kohtule 03.12.2020. Seega on 21.10.2020 kantud kulu (tl 126) näol tegemist kohtueelses menetluses kantud kuluga. Arvestades, et

§ 144

p 2 kohaselt kuuluvad hüvitamisele üksnes tsiviilasja menetluse kestel kantud postikulud ning tegemist ei ole ka

§ 144

p 4 alusel seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kuluga, siis jätab kohus hageja avalduse postikulude kindlaksmääramiseks 17,60 euro ulatuses rahuldamata. Kohus peab põhjendatuks määrata kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 450 eurot, millest 85,72 % on 385,74 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 289,86 eurot (675,60 – 385,74). 36. 09.12.2020 esitasid kostjad kohtule menetluskulude nimekirja. Kostjad taotlevad õigusabikulude hüvitamist arvete nr MP2, 00937, 21.12.2020 ja MP125 alusel. Sarnaselt hageja õigusabikulude nõudega märgib kohus, et antud juhul ei järeldu tsiviilasja toimikust kostjate lepingulise esindaja olemasolu, mistõttu ei olnud hagejale kostjate õigusabikulu tsiviilprotsessi kestel ettenähtav. Tsiviilasja toimiku kohaselt ei ole kohtule esitatud lepingulise esindaja esindusõigust tõendavaid dokumente (

§ 218

lg 1 p 2,

§ 221lg 2).

Kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on allkirjastanud kostjad ise. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostjate avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. 14 37.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas

§ 177lg 4.

38.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 15