Obsah (6)

§ 200§ 113§ 64§ 65§ 121§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10224 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Va

§ 200

lg 2 p-de 5, 7, 8 järgi 7 aasta vangistusega ja

§ 113

järgi 12 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskema suurendamise teel 13 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 23.08.2012 otsusega

§ 121

ja § 118 p 1 järgi mõistetud karistus 3 aastat 28 päeva vangistust ning loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõistes liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 01.10.2012 ja karistuse kandmise aja lõpp 01.10.

2. Viru Maakohtu 30.06.2021 määrusega jäeti T. Veerg vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
3. Maakohus tõi välja positiivseid asjaolusid. Vangistuses osales T. Veerg aktiivselt tööhõives (alates 2013 töötab vanglatööstuse metallitsehhis keevitajana). On omandand 2019 tõstukijuhi load ja läbinud troppija (metallitööd) kursuse. Tegeles võlgnevuste kustutamisega. Praeguseks on kõik rahalised nõuded tema vastu täidetud ja vabanemisfondi on kogunenud üle seitsme tuhande euro. On edukalt läbinud sotsiaalprogramme Eluviisitreening, Usk ja teadmine, Sotsiaalsete oskuste arendamine, Viha juhtimine. Vabaduses on tal olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht (Baltic Welders OÜ-s, keevitajana). Isik väidab, et on täielikult muutnud oma suhtlusringkonda, kriminaalse taustaga isikutega enam ei suhtle, vanadest sõpradest on alles jäänud vaid üks lapsepõlvesõber. Teadvustab oma rolli ja tekitatud kahju enda õigusrikkumistes. Tegeleb aktiivselt oma elujärje parandamisega, võlgade ja väidetavalt ka laste elatusraha tasumisega ning pere ja sugulastega positiivse kontakti ja suhtluse loomisega. Isik väidab, et on motiveeritud peale vabanemist järgima õiguskuulekat elu. Regulaarselt suhtleb õega ja lastega telefoni teel. Vangistuses olles toetab materiaalselt oma lapsi. On oma kuriteo raskusest aru saanud ja kahetseb tehtut, väidab, et olnut ei saa tagasi võtta, kuid ei kavatse oma vigu enam korrata. Tulevikus on seadnud eesmärgiks asuda erialasele tööle, soetada isiklik eluase, jätkata laste materiaalset toetamist ja hoida suhteid lähedastega. Suhtumine kriminaalhooldusesse on üldiselt positiivne, väidetavalt saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Vangistuses olles on aru saanud oma teo tagajärgedest ning soovib muuta oma elu. On seisukohal, et suudab elada seadusekuulekalt, kui hoidub alkoholi kuritarvitamisest. 2.
4. Maakohus märgib, et töö- ja elukoht oli T. Veergil ka kuritegude toimepanemise ajal, mille eest ta praegu karistust kannab ja need ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist. Ta pani toime uue kuriteo, olles katseajal, allutatuna käitumiskontrollile, mis seab kahtluse alla, kas ta suudab käitumiskontrolli nõudeid täita. Ka enne vangistust oli süüdimõistetul legaalne sissetulek, kuid sellest hoolimata pani ta toime röövimise ja varavastaseid kuritegusid. Vangla iseloomustuse järgi säilib tema puhul risk ja ohtlikkus seoses töö ja majandusliku toimetulekuga. 2.
5. Süüdimõistetul on vabaduses garanteeritud elukoht, mis kuulub õele, kelle suhtes on kasutanud füüsilist vägivalda ja on selle eest karistatud. 2.
6. Ei saa öelda, et süüdimõistetu käitumine karistuse kandamise ajal oli laitmatu. Nii on tal üks kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus võõras kambris viibimise eest). Vangla iseloomustusest nähtuvalt endale mittesobivas olukorras võib T. Veerg olla ülbe ja ebaviisakas. Talle on omane vägivaldne käitumine, eriti alkoholijoobes olles. 2.
7. Oluliseks riskifaktoriks on alkoholi tarvitamine. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkuvestluse käigus 2021 tunnistas T. Veerg alkoholi kuritarvitamisega seonduvaid probleeme ja on analüüsinud selle seoseid oma kuritegeliku käitumisega, on tunnistanud häbi toimepandud kuritegude suhtes ning alkoholi kuritarvitamisega seonduvalt, on motiveeritud muutma oma varasemat käitumisviisi. Väidab, et vangistusest vabanedes puudub soov alkoholi tarvitamiseks. 2 Samas vangistuses diagnoositi tal sõltuvus alkoholist. Viimased kuriteod (nagu ka varasemad) on toime pandud alkoholijoobes olles. Varasemalt oli karistatud sõiduki joobes juhtimise eest. Peale alkoholi tarvitamist muutus emotsionaalselt tasakaalutuks, agressiivseks, kasutas vägivalda teiste isikute suhtes. Alkohol võib suurendada impulsiivsust ja olla uue kuriteo toimepanemise põhjuseks. Vangistuses olles puudub süüdimõistetul juurdepääs alkoholile ja ta suudab sellest eemal olla. Küsimuse all on, kas ta suudab elada kainet elu ka vabaduses. T. Veergi käitumine enne karistuse kandmisele asumist räägib vastupidisest. Iseloomustusest nähtuvalt alkoholi tarbinuna ei kontrolli T. Veerg ennast ja võib siis panna toime uusi kuritegusid. 2.
8. T. Veerg on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kuigi ta kannab vangistust reaalselt esimest korda, on tal praegu neli kehtivat karistust. Hetkel kannab pikaajalist vanglakaristust mitme esimese astme isikuvastase kuriteo eest. Ka varasemalt oli karistatud vara- ja isikuvastaste kuritegude eest. Varasemalt Viru Maakohtu 17.09.2009 kohtuotsusega karistatud joobes juhtimise eest tingimise vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata sellele jätkas süütegude toimepanemist. Uue esimese astme kuriteo pani toime juba 01.11.
9. Seejärel jätkas kuritegude toimepanemist ka aastal
10. See näitab, et T. Veerg ei võta käitumiskontrolli tõsiselt ja see ei ole tema puhul tõhus ega hoia ära uute süütegude toimepanemisest. 2.
11. Vangla iseloomustuse järgi suudab T. Veerg avaldada mõju teistele ja manipuleerida neid kuritegusid toime panema. On olnud keskendunud lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, mõtlemata tagajärgedele. Tegutses ainult enda huvidest lähtudes. Varasemalt on täheldatud, et võib teha ametnikega kostööd siis, kui see on kasulik tema jaoks. Lähtudes toimepandud kuritegudest võib järeldada, et isik ei ole aktsepteerinud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Varasemalt püüdis vähendada toimepandud kuriteo raskust, öeldes, et ei soovinud kedagi tappa. 2.
12. Maakohus tõi välja ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Viru Maakohtu 19.03.2015 kohtuotsusest nähtuvalt T. Veerg koos kolme kuriteokaaslasega, peale seda, kui K.E. oli löönud M.M.-i rauast kangiga kuklasse, hõivas teadvuse kaotanud kannatanu autost erinevat vara. Seejärel tõsteti teadvusetu M.M. oma auto rooli ja lükati auto karjääri kallakust alla imiteerimaks autoõnnetust. Kohtuarstliku ekspertiisiga tuvastati M.M.-l erinevaid kehavigastusi. Vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul kõnehäire – sensoorne afaasia (võimetus kõnest aru saada). Samuti tema koos nelja kuriteokaaslasega peksid kannatanu E.M. läbi, misjärel kõik koos otsustasid E.M. hirmutada, E.M tõsteti bussi, kus kannatanu läbipeksmine jätkus. Kui jõudsid karjäärini tõmmati E.M. bussist välja, anti talle labidas ja kästi endale haud kaevata. Kui E.M. keeldus, siis hakkasid kõik koos teda peksma, sh kurikaga. Peksmine kestis 15-20 minutit. Kui E.M. enam ei reageerinud, siis võtsid E.M.-lt riided seljast ära kindlustamaks, et kui E.M. veel surnud ei ole, siis ta külma ilma tõttu kindlasti ikka ära sureks. Riieteta E.M. lohistati peksmiskohast umbes 40 m kaugusele põõsa alla ja kaeti okstega. Kannatanu skelett leiti samast kohast 20.08.
13. Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt just T. Veerg omas kuritegude toimepanemisel juhtivat osa, kuriteokaaslased kartsid teda. E.M. episoodis just T. Veerg oli see, kel E.M.-ga tüli tekkis ja kes käskis K.E.-l E.M. peksmiseks majast õue kutsuda, tema ettepanekul viidi E.M. karjääri, tema võttis sinna kaasa labida ja kurika ja tegi kannatanule ettepaneku hakata endale hauda kaevama, tema oli ka see, kes kaassüüdistatavate väitel kannatanut kõige intensiivsemalt peksis. Niivõrd raskete kuritegude eest süüdimõistetu ennetähtaega vabastamisel tuleb olla eriti hoolikas. 3 2.
14. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on T. Veergi poolt toime pandud kuritegude raskusaste võrreldes varasemate kuritegudega muutunud suuremaks, kuna isiku tegevuse tagajärjel on saabunud kannatanu surm. Kuritegusid on valdavalt toime pannud ette planeerides, grupis olles, organiseeritult ning kooskõlastatult. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamine, alkoholi kuritarvitamine, käitumise kontrollimatus ja puudulikud probleemilahendusoskused. Kuritegude toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Seetõttu nõustus maakohus vangla ja prokuratuuri arvamusega, kes ei toeta T. Veerg ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 01.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Antud asjas maakohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. 2.
15. Kuigi T. Veerg viibib vangistuses juba pikemat aega (8 aastat 9 kuud) on karistuse lõpuni kandmiseni (01.10.2025) jäänud veel märkimisväärne aeg (4 aastat 3 kuud). Vabastamine on ennatlik. Samas ei saa välistada, et kui T. Veerg käitub õiguskuulekalt, siis mõni järgnevatest ennetähtaegse vabastamise taotlustest võib olla kohtu poolt ka rahuldatud. Määruskaebus
16. Viru Maakohtu 30.06.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Veergi kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada T. Veerg tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ühes tema suhtes katseaja lõpuni käitumiskontrolli kehtestamisega. T. Veergi positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üle negatiivsed. 3.
17. Distsiplinaarrikkumise osas on kaitsja arvates tegemist väga tühise eksimusega, mida on võimalik rakendada ainult kinnipidamiskoha tingimustes ning mis millegagi ei näita süüdimõistetu kuritegeliku käitumise jätkumist. Distsiplinaarrikkumise olemasolu argumendile tuginedes on kohus andnud formaaljuriidilise mitte põhjendatud ja argumenteeritud hinnangu. Peale eelnimetatu ei ole iseloomustuses ühtki muud asjaolu või fakti, mis ei toetaks T. Veergi ennetähtaegset vabastamist. 3.
18. T. Veerg viibib vangistuses esimest korda ja seda väga pikaaegselt. Käitumine kogu vangistuse aja jooksul on olnud eeskujulik. Seda kinnitavad erinevat positiivsed vangla iseloomustuses väljatoodud faktid. Süüdimõistetu on olnud pidevalt hõivatud; on läbinud edukalt seitse erinevat sotsiaalprogrammi, lisaks korduvad vestlused psühholoogiga; on lisaks ametioskustele omandanud vangistuses tõstukijuhi load ja läbinud troppija kursuse; omab kindlat elukohta XXX; vabanedes omab garanteeritud töökohta keevitajana firmas Baltic Welders OÜ; puuduvad täitmisel olevad rahalised nõuded, vabanemisfondis on 7300 eurot; on vangistuses olles materiaalset toetanud oma kahte alaealist last, makstes neile elatist; on kinnitanud minevikus alkoholiprobleemi olemasolu, kuid käesoleval ajal puudub soov alkoholi tarvitada ning ei näe probleemi alkoholi tarvitamise keelu täitmisega, on katkestanud suhted 4 kriminaalse taustaga isikutega ega soovi taastada suhteid endiste tuttavatega; suhtumine kriminaalhooldusesse on positiivne, saab aru kriminaalhoolduse vajalikkusest. Vangla poolt süüdimõistetu suhtes väljastatud iseloomustuses väidetavad võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid ei põhine millelgi, väited on motiveerimatud ning nendele ei ole võimalik kohtulahendi tegemisel kohtul tugineda. 3.
19. Prokuratuur ei ole selgitanud ega põhjendanud oma negatiivset seisukohta, vaid lihtsalt nõustunud vangla motiveerimata argumentidega, mida ei saa pidada kaitsja arvates piisavaks aluseks kohtulahendi tegemisel. Kaitsja leiab, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei ole kohus seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditele. Kohtumääruse põhjal ei ole arusaadav, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabanemisel ei arvestata.

§ 76

puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. T. Veerg on vangistuses olnud ligi 9 aastat ja puudub alus väita, et tema käitumine ei ole vangistuse ajal muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vanglakaristus. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole objektiivselt hinnanud T. Veergi käitumist, kuna käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning omab väga häid resotsialiseerumise väljavaateid. 3.4. Maakohus põhjendab ennetähtaegset vabastamata jätmist toimepandud kuriteo raskusega. Riigikohus on selgitanud, et isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega. Väärib tähelepanu, et aja jooksul on ennetähtaegse vabastamise nõudeid muudetud paindlikumaks (näiteks elektroonilise valve kohaldamisega seotud nõuded, lühendatud minimaalselt ärakantava karistuse tähtaega kuuelt neljale kuule jmt.). Maakohus leides, et T. Veerg ei ole muutunud, tugineb asjaolude ebaõigel tuvastamisel

§ 76

lg 4 loetletud tegurite valikulisele hindamisele, mida tuleb lugeda materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks. Maakohtu põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja eeskätt seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kuigi tuvastatud on hulgaliselt T. Veergi iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, jäävad kohtumääruse põhjendused üldsõnalisteks küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal T. Veergi varasemal elukäigul ja tema poolt toimepandud kuritegude toimepanemise asjaoludel. Maakohus positiivsete asjaoludega sisuliselt ei arvestanud ja üldpreventiivsete kaalutluste kõrval tugineti vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. Kaitsja leiab, et T. Veergi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta tehtud otsus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel ja tegemist on olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. Seades vangistuse tingimisi ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse erandlike asjaolude tuvastamisest, on maakohus kohaldanud ebaõigesti ka materiaalõigust. 3.

1. T. Veergi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eelkõige perekonna ja ühiskonna huvidega. T. Veerg vabaneb ükskord ikkagi. Käesoleval ajal on T. Veergi suhtes mõistlik ennetähtaegne vabastamine käitumiskontrolli kohaldamisega, mis aitaks tal valutumalt 5 sulanduda ühiskonda, koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. Ennetähtaegne vabanemine võimaldaks süüdimõistetul suhelda teda toetavate lähedaste ja lastega ning tunnetada vastutust, teades, et lisaks moraalsele kohustusele laste ees on tal vajalik täita ka käitumiskontrolliga temale pandud kohustused. Kaitsja leiab, et T. Veerg on võimeline katseaega läbima kontrollnõudeid täites. 3.
2. Kaitsja ei nõustu kohtumäärusest tuleneva arusaamaga, et T. Veergi väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega.
3. Tartu Ringkonnakohtu 04.08.2021 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 11.08.
4. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna esitatud määruskaebus alust maakohtuga mittenõustumiseks. Samuti ei veena määruskaebus ringkonnakohut selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea. See, et määruskaebuses ei nõustuta maakohtu põhistustega, ei tähenda, et maakohtu määrus oleks põhistamata, maakohus oleks toime pannud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes või oleks rikkunud materiaalõigust, arvestades erandlikke asjaolusid. Lisaks heidab kaitsja maakohtule ette asjaolude arvestamist, mida maakohus tegelikkuses teinud ei ole.
6. Kohtukolleegiumi hinnangul jäävad määruskaebuse argumendid edutuks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohus kaalutlusviga ei tuvastanud. See, et kaitsjale ei sobi maakohtu määruse lõppjäreldus, ei tähenda, et tegemist oleks kaalutlusveaga. Lisaks tuleb juba siinkohal ära märkida, et määruskaebuses heidetakse ette justkui maakohus oleks asunud seisukohale, et T. Veergi väärtushinnangute muutmine ja karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse lõpuni kandmisega. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et kohus on leidnud, et ei saa välistada, et kui T. Veerg jätkab õiguskuulekalt käitumist, siis mõni järgnevatest ennetähtaegse vabastamise taotlustest võib olla kohtu poolt ka rahuldatud. Maakohus küll ei saa lubamatult ette lubada, milline on edasise menetluse tulemus, kuid kohus ei ole asunud ka seisukohale, et T. Veergi edasine ennetähtaegse vabastamise võimalus oleks välistatud ning et ainus võimalus on karistus lõpuni kanda vangistuses. Seega on asjakohatu ka kaitsja üksnes emotsioonidel põhinev argument, et kuidas süüdimõistetu käituma peaks, et ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks arvestanud T. Veergi vabastamata jätmisel erandlikke asjaolusid. Küll on põhjendatud asuda seisukohale, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende asetleidmise tõenäosus. T. Veergi puhul retsidiivsusriski paraku jätkuvalt väga madalaks hinnata ei saa. 6 Kaitsja juhib tähelepanu, et vangla poolt välja toodud uue kuriteo toimepanemise protsente ei saa arvestada. Maakohus seda teinud ei ole, seega viide sellele on asjakohatu. 7. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Samuti on need üheselt ka maakohtu määruses välja toodud, mistõttu kaitsja argumendid nende mittearvestamise osas on eksitavad. See, et need ei ole viinud kaitsja soovitud tulemuseni, ei tähenda, et maakohus ei oleks neid arvestanud. Määruskaebuses korratakse veelkordselt üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud, need on individuaalse täitmiskava alusel toimunud tegevused, elu- ja töökoha olemasolu ning vabaduses ees ootavad plaanid. Küll ei anna nende asjaolude ülekordamine neile täiendavat kaalu. Maakohus on arvestanud neid kui süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid kogumis teiste

§ 76lg 4 asjaoludega.

Nagu ka maakohus on nentinud, siis tegemist on küll faktiliselt positiivsete asjaoludega, kuid tuleb arvestada ka süüdimõistetu isikust lähtuvat. Lisaks ei lükata määruskaebuses ümber maakohtu järeldusi selles osas, et süüdimõistetut nimetatud positiivsed asjaolud suuresti mõjutanud ei ole. Nii oli süüdimõistetul vabaduses olemas elukoht kui ka võimalus töötada, mida ta on teinud nii ametlikult kui ka olnud töötuna arvel. Enne vangistust oli sissetulekuks enda teenitud töötasu. Ometi ei ole need asjaolud avaldanud mõju süüdimõistetu õiguskuulekale käitumisele. Miks käesoleval ajal nendel asjaoludel peaks olema täiendav mõju, ringkonnakohtule ei nähtu. 8. Kaitsja leiab, et kehtiv distsiplinaarkaristuse olemasolu ei ole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisest keeldumise aluseks ning tegemist on tühise eksimusega, millele järgneb karistus ainult vangistuses ning mis ei näita kuritegeliku käitumise jätkumist. Nagu ei ole välistatud raskeid kuritegusid toime pandud isikute vabastamine ei ole välistatud ka distsiplinaarkorras karistatud süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine. Küll tuleb arvestada, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21) Isikule määratud distsiplinaarkaristus näitabki seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud ning kindlasti ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu käitumine on vangistuses olnud eeskujulik. Enamus vangistuses ette nähtub reegleid vabaduses ei kehti, kuid vangla on siiski karistusasutus ning vangistuse eesmärk on VangS § 6 lg 1 kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vaja kohaldada ka ühesed reeglid selleks ning vanglas korra tagamiseks. Samas, kui süüdimõistetu ka range järelevalve tingimustes ei oska oma käitumist viia kooskõlla kehtiva korraga, siis vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada ning seda kõrgem on oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Kuigi kaitsja vähetähtsustab määruskaebuses distsiplinaarrikkumist, siis distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast avaldub süüdimõistetu suhtumine sellest, et tema käitub täpselt nii nagu tema soovib. Käskkirjast tuleneb, et kinnipeetav T. Veerg 18.08.2020 kella 18.42 ajal viibis kambris S417, mis ei olnud temale määratud. 18.08.2020 oli kinnipeetav T. Veerg paigutatud kambrisse S

1. Seega ei olnud kamber S417 T. Veergile ettenähtud kamber. T. Veergil ei olnud vanglateenistuse ametniku luba viibida temale mitte ettenähtud kambris. Videosalvestise vaatlusest nähtub, et 18.08.2020 kell 18.42 viibib S4 osakonnas valvur, kes möödub kambrist S417, kuid naaseb selle juurde ja jääb seisma näoga kambri suunas. Valvur žestikuleerib ühel korral kätega ja on aru saada, et ta suhtleb kambris oleva isikuga. Umbes 10 sekundi pärast 7 liigub valvur C.K. kambri S417 juurest eemale, misjärel ilmub kambri ukse lävele kinnipeetav T. Veerg. Kinnipeetav jälgib, kui valvur osakonnast lahkub ja siseneb seejärel uuesti kambrisse S
2. Lisaks, kui süüdimõistetu ei olnud rahul talle määratud rikkumise või karistusega, tulnuks tal see vaidlustada. Sellist asjaolu kohtule ei nähtu. Seega kuulub distsiplinaarkaristus arvestamisele kõigi teiste asjaoludega kogumis ning arvestades selle sisu, näitab see süüdimõistetu manipuleerivat ning valikulist käitumist.
3. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kinnipeetava vabastamine ei ole

76 lgs 4 sätestatud sisulisi eeldusi hinnates põhjendatud. Nagu distsiplinaarkaristuse esinemine ei tähenda automaatselt ennetähtaegselt vabastamata jätmist, ei tähenda individuaalse täitmiskava läbimine automaatset vabastamist. Asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kuna kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku edasist õiguskuulekat käitumist tuleb analüüsida esmajoones selle kaudu, kuidas ta end karistuse kandmise ajal on üleval pidanud ning kas on täidetud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid, siis tuleb asuda seisukohale, et juba siinkohal tekib kahtlus süüdimõistetu edasises õiguskuulekas käitumises. Arvestades T. Veergile distsiplinaarkaristuse määramise aega 16.09.2020, seab see omakorda kahtluse alla kõigi läbitud sotsiaalprogrammide mõju süüdimõistetu käitumisele. Kui neil programmidel puudub mõju süüdimõistetu käitumisele juba vangistuses, tekib kahtlus nende mõjus ka vabaduses. On positiivne, et süüdimõistetu on läbinud individuaalse täitmiskava, samas lugedes sotsiaalprogrammide tagasisidet puudub veendumus, et need on reaalselt ka mõjutanud süüdimõistetu suhtumist. Nii on süüdimõistetu olnud valiv programmide läbiviija osas, on avaldanud kummastavaid seisukohti alkoholi tarvitamise arvukate positiivsete asjaolude kohta kui ka osalenud passiivselt ning näidanud üles motivatsioonipuudust jätkutegevuses osalemiseks. Siinkohal märgib kohus, et maakohus on lubatult arvestanud kuriteo toimepanemise asjaolusid, mida on pidanud raskeks

§ 76lg 4 kohaselt.

Kuriteo asjaolud küll vähenevad ajas, kuid nende mõju ei kao jäädavalt. Nii on maakohus ka võrrelnud asjaolusid ja süüdimõistetut käesoleval ajal. Samuti ei põhine vabastamata jätmine kuriteo raskusele.

1. Analüüsides kõiki asjaolusid kogumis ongi maakohus jõudnud seisukohale, et retsidiivsusrisk on süüdimõistetu puhul jätkuvalt kõrge ning tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimalik ei ole. Kaitsja leiab, et vangistuse eesmärk on isiku käitumist muuta ning võimaldada tal pärast vangistust taasühiskonnastuda ning vähendada kriminaalset käitumist. Kohus ei vaidle sellele vastu, kuid kui isik jätkuvalt rikub õiguskorda ka pärast vangistuse pikaaegaset kandmist, siis pole ka alust arvata, et vangistus on oma eesmärgi täitnud ning edasine vangistus oleks justkui mõttetu. Vastupidi, nagu märkis ka maakohus, on süüdimõistetul võimalik edasiselt näidata, et ta on tõesti muutunud.
2. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ka kriminaalhooldus muudaks süüdimõistetu käitumist. Nimelt on süüdimõistetu viibinud varasemalt kriminaalhooldusel. Seega pole kriminaalhooldusel olnud T. Veergi suhtes loodetud täiendavat positiivset mõju. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et käesolevalt see esineks ning maandaks uue kuriteo riski märkimisväärselt. Arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses puudus kohtul usk tema sõnas avaldatu osas. Ka leiab kohus, et kriminaalhooldus oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma 8 käitumist muutma. T. Veerg on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et ta sõnas on valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust. Kaitsja leiab, et T. Veergi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eelkõige perekonna ja ühiskonna huvidega. Ühiskonna huvid seisnevad kaitsja hinnangul taasühiskonnastamises kriminaalhoolduse läbi, mille osas on kohus juba eelnevalt seisukoha avaldanud. Täiendavad perekondlikud põhjused kohtule ei avaldu, sest lähedasi suhteid perekonnaga ei nähtu, kuigi T. Veerg toetab lapsi materiaalselt.
3. Ka peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri arvamusega, kas süüdimõistetu vabastada või mitte, vaid analüüsida tuleks arvamustes väljatoodud asjaolusid. Maakohus on küll nõustunud lühijäreldustega mittevabastamise osas, kuid maakohus on eelnevalt esitanud oma argumenteeritud seisukoha.
4. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumisele ja kaitsealusega konsultatsioonile 60 minutit ja määruskaebuse koostamisele 105 minutit, s.o kokku 165 minutit, mille eest taotleb tasu summas 178,80 eurot, sh käibemaks 29,80 eurot. Ringkonnakohtul ei ole etteheiteid maakohtu määrusega tutvumisele ja konsultatsioonile kulunud ajale, kuid ei nõustu määruskaebuse koostamisele kuulunud ajaga. Selles osas tuleb arvestada argumentide asjakohasust kui ka seda, et määruskaebus koosneb maakohtu määruse seisukohtade ülekordamisest, samade asjaolude väljatoomisest. Tulenevalt sellest on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu määruskaebuse koostamise eest 70 minutit. Kokku on põhjendatud ajakulu 130 minutit ning tasu 140,40 eurot, sh käibemaks 23,40 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 140,40 eurot hüvitada süüdimõistetul.
5. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
6. juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 9