lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest pankrotivara sisuliselt puudub aga tema teadaolevate kohustuste suurus on vähemalt 18 188,90 eurot. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (vara ja sissetuleku puudumine, vastutustundetu laenamine)
Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ajutisele haldurile käesoleval ajal teadaoleva informatsiooni kohaselt puuduvad. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu
Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot, 2
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Martin Pärna, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.09.2021 kell 11:00, mis toimub video silla vahendusel. Virtuaalruumi kutse edastatakse eraldi e-kirjaga haldurile ja võlgnikule. Võlausaldajatel pöörduda kutse saamiseks pankrotihalduri poole. Tulenevalt
lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotiteate halduri määramise ja kohtuistungi aja ja koha kohta. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Kohus selgitab, et tulenevalt
Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.
). Kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast automaatset võlgadest vabanemist. Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatada, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (
Menetluskulud
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele ja sidekulud.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesolevas menetluses ajutise halduri aruande koostamise ajal oli ajutise halduri tunnitasu ülemmäär x eurot.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 3 ja § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Ajutine haldur palub tasuks määrata x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot (arvestusega x tundi tunnihinnaga x eurot + käibemaks), kokku x eurot. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata x eurot koos käibemaksuga.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks x eurot.
lg 51 sätestab, et
lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise 4
lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasust x eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt ajutise halduri taotlusele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.