KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11382 Tsiviilasi Põlva kohtutäitur Aive Ko

§ 25anti võlgnikule nõude täitmiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg kuni 22.03.2017.

Võlgnik ei ole nõuet vabatahtlikult täitnud. Täiteasja nõuete jääk on 1093,39 eurot. Kinnisvarale sissenõude pööramisega on ühinenud: (i) täiteasi nr 192/2017/557, sissenõudja Julianus Inkasso OÜ

) § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise. Kinnisasja (korteriomandi) hindamisel võivad müügihinda oluliselt mõjutada nt ruumide üldine seisukord, ruumide paigutus korteris (läbikäidavad või mitte), akende paigutus tänava või sisehoovi poole, päikesevalguse langemine ruumidesse jms asjaolud. Kohtutäituril puudub võlgniku luba ruumidesse sisenemiseks. Lisaks kohtutäiturile on ruumidesse sisenemise luba vajalik manukatele.

§ 29

kohaselt, kui võlgniku valduses olevas ruumis toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat, kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku.

§ 70lg 2 kohaselt võib vara arestimise juures viibida sissenõudja või tema esindaja.

Eelnimetatud sissenõudja õiguse kaitseks esitab täitur taotluse lubada ruumidesse siseneda sissenõudjal või tema esindajal. Arestitud vara müüakse enampakkumisel.

§ 85

kohaselt on enampakkumisel vara osta soovivatel isikutel õigus tutvuda müüdavate asjadega. Riigikohus on 13.05.2015 lahendis nr 3-2-1-35-15 lahendis selgitanud, et

§ 28

eesmärgiks ei saa lugeda võlgniku ruumidesse sisenemise reguleerimist üksnes ruumide või isiku füüsiliseks läbiotsimiseks, kuigi normi sõnastus võib olla niimoodi mõistetav. Olulisemaks tuleb pidada täitemenetluse eesmärki: sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega. On selge, et ruumide või võlgniku enda läbiotsimine (§ 28 lg 5) riivab kõige intensiivsemalt võlgniku põhiõigusi, kuid annaks samas eelduslikult sissenõudja nõude rahuldamise seisukohast kõige vähem tulemust, sest üldjuhul võib eeldada, et võlgniku eluruumidest arestitavaid asju ei leita, vt ka mittearestitavate asjade loetelu

§-s 66. Läbiotsimistoimingu suurima riive tõttu on

§ 28

sõnastatud selliselt, et eelkõige just läbiotsimiseks on vaja kohtu eelnevat luba. Ka muudel, täitedokumendi täitmiseks vajalikel eesmärkidel ruumidesse sisenemiseks on vaja kohtu luba, kuid need viisid riivavad võlgniku õigusi oluliselt vähem ja seetõttu on lubatav ka

§ 28ja § 85 tõlgendamine eespool kirjeldatud viisil.

Seega palub kohtutäitur anda kohtul luba siseneda kohtutäituril, manukatel, sissenõudja esindajal ning ostuhuvilistel võlgnik Ingrid Noormets kuuluvasse korteriomandisse asukohaga xxx, Tartu Maakohtu kinnistusraamatu registriosa nr xxx. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohtu andmetel on tegemist täitemenetlusega täiteasjas nr 192/2017/120 (tl 10-11 – väljavõte täiteasja toimikust). 4.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume.

§ 28

lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel.

§ 28

lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäituri poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikule on kätte toimetatud hiljemalt 20.02.2017 täitmisteade paberkandjal postkasti jätmisega (tl 6-7). 13.02.2017 edastati täitmisteade võlgnikule ka e-kirja teel aadressile xxx (tl 6) ning kirjavahetuse väljavõttest nähtub, et samalt e-posti aadressilt on võlgnik kirjutanud täiturile 29.03.2017 (tl 8). Võlgnik on käinud täituri juures ka vastuvõtul 2018 novembris (tl 9). Seega oli võlgnikule teada täiteasja alustamine, võlgnevuse suurus ja nõude vabatahtliku täitmise kuupäev. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud ning kohtutäituril puudub võlgniku luba ruumidesse sisenemiseks. 5. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja

§ 85

arvestades on kohtutäituril vaja siseneda täitedokumentide täitmiseks võlgnikule kuuluvasse korteriomandisse asukohaga xxx (registriosa nr xxx) (tl 12-13 – kinnistusraamatu väljavõte). Avaldusest nähtuvalt ja

§ 74

, § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse hindamise ja arestimistoimingu läbiviimiseks ning ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh manukad, politseiametnikud, vara hindamiseks kaasatud isikud, ostuhuvilised).

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu

1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11;
2. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus

§ 28

lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega

§ 85

mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu

1. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12)
2. Eeltoodut arvestades tuleb kohtutäiturile anda võlgniku Ingrid Noormetsa suhtes kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevas täiteasjas nr 192/2017/120 luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad, sissenõudja või tema esindajad, ostuhuvilised) ilma Ingrid Noormetsa nõusolekuta Ingrid Noormetsa omandis olevasse korterisse asukohaga xxx (registriosa nr xxx) ning viibida seal korteriomandi hindamise, arestimistoimingu läbiviimise, enampakkumise korraldamise ning ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. 7.

§ 85lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve.

Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (Riigikohtu

1. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 90 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Samuti leiab kohus, et sisenemise aeg tuleb teatada võlgnikule võimalusel ette vähemalt 2 päeva.
2. Avaldaja on palunud kõik menetluskulud jätta võlgniku kanda. Avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud. Kuna avalduse on esitanud avaldaja ise, siis ei saa avaldajal olla tekkinud olulisi menetluskulusid. Seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1).
3. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik