KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-7416 Tsiviilasi A.A., B.B. hagi C.C., D.D. vastu elatise saamiseks asenduskohustusena Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- mai
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A. ja B.B. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad/hagejad:
- A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX)
- B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), hagejate seaduslik esindaja (eestkostja) E.E. Vastustajad/kostjad:
- C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX)
- D.D. (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
- Tühistada Viru Maakohtu
- mai
- a määrus ja saata asi Viru Maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Rahuldada määruskaebus. Määrusele ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD
- A.A. ja B.B. (hagejad, lapsed) esitasid
- mail 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse C.C., D.D. (kostjad, vanavanemad) vastu elatise saamiseks asenduskohustusena. Hagiavalduse kohaselt mõisteti laste emalt Viru Maakohtu
- märtsi
- a otsusega nr 2-20-104193 laste kasuks välja elatis. Hagejad pöördusid täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Kohtutäitur jättis
- aprilli
- a otsusega täitemenetluse algatamata, sest laste ema elukoht on X, mis asub kohtutäituri jurisdiktsioonist väljaspool. Hagejad esitasid nõude emapoolsete vanavanemate vastu elatise nõudes asenduskohustusena. Kuna kohtulahendi tunnistamine Eestist väljaspool on pikaajaline ning keeruline protsess, mis võib kesta aastaid, kuid lapsed vajavad elatist kohe, siis soovivad lapsed perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel elatist asenduskohustusena oma vanavanematelt. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Viru Maakohus keeldus
- mai
- a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis kõik menetluskulud hagejate kanda. Vanavanemate elatise maksmise kohustusega seoses viitas maakohus Riigikohtu selgitustele otsuses nr 3-2-1-75-
- Selgituste kohaselt tekib vanavanemal elatise maksmise kohustus siis, kui seda ei tee lapse vanem kas selle tõttu, et tema on ülalpidamiskohustusest vabastatud või vanemalt ei ole võimalik elatist saada. Maakohus leidis, et antud juhul tähendab elatise saamise võimatus eelkõige seda, et vanema asukohta pole teada või vanema suhtes toimuv täitemenetlus ei ole tulemusi andnud. Maakohtu hinnangul ei ole elatise asenduskohustusena saamise eeldused täidetud. Hagejad ei ole esitanud andmeid, et nende ema elukohta ei ole teada ning seetõttu ei ole võimalik taotleda otsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist ema elukohariigis. Hagiavaldusest ei nähtu ka seda, et hagejad oleks taotlenud kohtuotsuse täitmiseks pööramist ema elukohariigis ning täitmine oleks olnud edutu. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hagiavaldus on perspektiivitu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 2 p 2 tähenduses. MÄÄRUSKAEBUS
- Hagejad esitasid
- mail 2021 määruskaebuse, milles palusid tühistada Viru Maakohtu
- mai
- a määruse ja võtta menetlusse hagiavaldus elatise maksmiseks asenduskohustusena. Hagejate jaoks on otsuse, millega emalt mõisteti nende kasuks välja elatis, tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ema elukohariigis X pikaajaline protsess, mis tähendab hagejate jaoks seda, et otsuse täitmine on raskendatud. Hagejad ei tea, kui pikaks see protsess kujuneb ning kas see annab tulemust, samal ajal on hagejad ülalpidamiseta. Hagejatel on ülalpidamist vaja juba täna, mitte aastate pärast.
- Kostjad palusid jätta määruskaebus rahuldamata. Kostjate hinnangul puuduvad hetkel eeldused elatise väljamõistmiseks kostjatelt asenduskohustusena, sest hagejad on jätnud kasutamata õiguskaitsevahendid emalt elatise väljamõistmiseks välismaal. Kostjatel ei ole tekkinud PKS § 106 lg 2 järgset kohustust anda hagejatele nende ema asemel ülalpidamist.
- Viru Maakohus leidis, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Maakohus jättis hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult § 372 lg 2 p 2) alusel menetlusse võtmata, kuna leidis, et hagiavaldus on perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetlusnormi valesti kohaldanud, kuna üksnes hagiavalduse alusel ei olnud alust jätta hagiavaldust menetlusse võtmata. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu
- oktoobri
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7511, p 15,
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
- detsembri
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21;
- märtsi
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1193-13, p 12). Hagejad esitasid avalduse elatise saamiseks asenduskohustusena vanavanemate vastu põhjendusega, et emalt on ülalpidamise saamine vaatamata elatise väljamõistmisele kohtuotsusega ülemäära raske. Kuna asenduskohustuse tekkimise aluseks PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi on olukord, kus ülalpidamist andma kohustatud isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, ei oleks maakohus tohtinud hagiavalduses esitatud asjaolude õigsust eeldades hagi menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus on asja menetlusse võtmise otsustamisel asunud hindama hageja esitatud tõendeid ja kujundanud ennatlikult oma seisukoha selles, kas ülalpidamist andma kohustatud isikult on võimalik ülalpidamist saada või ei ole kohtulahendit võimalik välisriigis sundtäita või on seda ülemäära raske saavutada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa asja menetlusse võtmise üle otsustamisel kohus hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt. Juhul, kui kohtul on kahtlus, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning seejärel menetluse käigus olukorra selgitamist. Hagejate nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei oleks hagejate nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
- Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 maakohus asjas lõpplahendi tegemisel digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi