Obsah (6)

§ 241§ 22§ 201§ 221§ 24§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15111 Tsi

(mittetulundusühingute seadus) § 21 lg 6 sätestatud nõuetele: kajastatud on üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kostja liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused, samuti on protokoll allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt. Asjaolu, et kostja saatis hagejale 04.09.2019 pdf-faili allkirjastamata protokolliga (kostja 04.09.2019 e-kiri hagejale koos lisadega dtl 11-61), ei võimalda tuvastada protokolli tegeliku allkirjastamise aega. Protokolli allkirjastamise aeg ei muuda ka kohtu hinnangul allkirjade tõenduslikku tähendust, protokolli allkirjastamisega on koosoleku juhataja ja protokollija kinnitanud protokolli sisu õigsust. Asjaolu, et protokoll kajastab üksnes poolthääli, ei muuda võimatuks tuvastada, millised otsused vastu võeti. Seadusest ei tulene kohustust protokollis nimeliselt välja tuua, kes hääletasid otsuse poolt. Võrreldes helisalvestist protokolliga ei ole võimalik tuvastada, et hääletustulemused oleksid tegelikult olnud protokollitust erinevad. Hageja on viidanud, et salvestise

1. minutil kõlab, et revisjonikomisjoni liikme valimisel on Sten Kalderi poolt antud 8 häält, kuigi protokoll kajastab 9 häält. Kohus tuvastab salvestiselt, et 59:55 hääletatakse, kes on poolt, et Sten Kalder valitaks revisjonikomisjoni liikmeks ning 1:00:25-1:00:32 kostub: „kaks, viis ja lõpuks, siis ma ütlesin, et kaheksa ja siin on üheksa“, mis on kooskõlas protokollis märgitud hääletustulemusega. 3
2. Kohus asub seisukohale, et 27.06.2019 üldkoosolekut on protokollitud viisil, mis võimaldab tuvastada, millised otsused vastu võeti. Kohus jätab rahuldamata hageja primaarse nõude tuvastada, et kostja üldkoosolek 27.06.2019 otsuseid vastu ei võtnud.
3. Hageja nõuab alternatiivselt 27.06.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 2, 4, 5, 7, 9 ja 15 märgitud otsuste tühisuse tuvastamist.

§ 241

lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja on seisukohal, et protokolli p 15 otsus on vastuolus heade kommetega. Kostja käsitluse kohaselt ei ole tegemist mitte üldkoosoleku otsusega, vaid juhatuse poolt tähelepanu juhtimisega. 7. Nähtuvalt 27.06.2019 üldkoosoleku protokollist, on selle p 15 protokollitud järgnev: „EVL-i juhatus annab Motospordiklubile Nord viimase võimaluse jääda EVL-i liikmeks kolmeaastase katseajaga. Igasuguse põhjendamatu ähvardamise, halvustava suhtumise, juriidiliste kirjade fabritseerimise EVL-i või juhatuse liikmete vastu tähendab MSK Nordi automaatset väljaarvamist EVL-i liikmesklubide hulgast. Kuna MSK Nord on ähvardanud EVL-i juriidiliste toimingutega, siis tuletati klubile meelde, et sel juhul arvatakse klubi UIM reeglitele analoogselt liidust välja. Loodetavasti tehakse edasi tulevikus koostööd.“ Protokollis ei ole märgitud, et nimetatu oleks üldkoosoleku otsus või et selle osas oleks hääletatud. Tulenevalt

§ 22

lg 1 üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohus tuvastab protokolli ja helisalvestise alusel, et üldkoosolek ei hääletanud p 15 osas. Helisalvestisel kajastuv (alates 2:16:00) on kooskõlas kostja selgitusega, et p 15 oli juhatuse väljendatud seisukoht, mitte üldkoosolek ei otsustanud anda juhatusele juhist hageja suhtes. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsust ei saa olemas olla küsimuses, mida üldkoosolek hääletanud ei ole. Asjaolu, et 09.12.2019 otsustas juhatus hageja kostja liikmete hulgast välja arvata (juhatuse koosoleku protokoll, dtl 134) 27.06.2019 üldkoosoleku otsustega ei seondu, 27.06.2019 üldkoosolekule ei ole 09.12.2019 juhatuse protokollis ka viidatud. Kohus on seisukohal, et puuduv otsus ei saa olla tühine ega kehtetuks tunnistatav. Hagi jääb seetõttu rahuldamata nõude osas tuvastada p 15 otsuse tühisus või tunnistada see kehtetuks. 8. Hageja on välja toonud, et 27.06.2019 otsustas üldkoosolek küsimusi, mida ei olnud päevakorras. Kohus tuvastab protokolli alusel, et punktis 2 on otsustatud, et üldkoosolekul võib osaleda üks esindaja ühe kostja liikme kohta, punktis 4 on valitud revisjonikomisjoni liige, punktis 5 on kinnitatud 2018.a. majandusaasta aruanne, punktis 7 eelarve 2019.a. hooajaks ning punktis 9 arengukava 2019-2024. Nähtuvalt päevakorrast (dtl 8-10) sisaldusid selles protokolli punktides 4, 5, 7 ja 9 kajastatud otsused (vastavalt päevakorrapunktid 2, 3, 5, 7), punktis 2 otsustatut päevakorras ei olnud. 9.

§ 201

lg 6 kohaselt eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. Kohus nõustub kostjaga, et protokolli punktis 2 kajastatu puudutab üldkoosoleku pidamise korda, mistõttu oli küsimuse otsustamine seda eelnevalt päevakorda võtmata

§ 201lg 4 6 alusel lubatav.

Kohus asub seisukohale, et otsused 2, 4, 5, 7 ja 9 ei ole tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. 10. Kohus ei nõustu hagejaga, et 27.06.2019 üldkoosoleku otsused 2, 4, 5, 7 ja 9 saaksid olla tühised kvooruminõude rikkumise tõttu. Tulenevalt

§ 241lg 1 tingib otsuse tühisuse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine.

Võimalik kvooruminõude rikkumine ei puuduta seda, kuidas üldkoosolek kokku kutsuti. TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Kohus on seisukohal, et otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud kord TsÜS § 38 lg 2 tähenduses on

§ 221sätestatud kord, so kord otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata.

Kuna vaidlustatud otsused tehti üldkoosolekul, ei saa otsused olla tühised nende vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumise tõttu TsÜS § 38 lg 2 alusel. Võimalik kvooruminõude rikkumine kujutab endast vastuolu põhikirja või seadusega ning kvooruminõuet rikkudes tehtud otsused on kehtetuks tunnistatavad, mitte tühised.

1. Hageja ei ole välja toonud seoses protokolli punktides 2, 4, 5, 7 ja 9 kajastatud otsustega täiendavalt asjaolusid, mille tõttu võiksid nimetatud otsused olla tühised. Seetõttu jätab kohus hageja alternatiivse nõude nimetatud otsuste tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
2. Hageja nõuab alternatiivselt 27.06.2019 üldkoosoleku protokolli punktides 2, 4, 5, 7 ja 9 märgitud otsuste kehtetuks tunnistamist. Kostja on esitanud aegumise vastuväite.

§ 24

lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. TsÜS § 136 lg 3 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kolm kuud 27.06.2019 otsuste vastuvõtmisest möödus 27.09.2019. Hagi on esitatud 30.09.2019. 13. Hageja on heitnud kostjale ette, et kostja on rikkunud

§ 21

lg 7 tulenevat kohustust, mille kohaselt peab üldkoosoleku protokoll olema MTÜ liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Hageja on esitanud kostja juhatuse liikmele 09.08.2019 telefoni teel saadetud sõnumi (dtl 260), milles hageja on soovinud, et talle saadetaks üldkoosoleku lindistus ning on märkinud, et protokolli ei ole siiani. Kostja väitel oli protokoll kättesaadav tutvumiseks kostja tegevuskohas

§ 21lg 7 sätestatud tähtaja jooksul.

14. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähendust, millisest kuupäevast alates oli protokoll kostja liikmetele tutvumiseks kättesaadav, kuna

§ 24lg 1 aegumistähtaega sellise kuupäevaga ei seo.

Kohus on seisukohal, et iseenesest võib

§ 21

lg 7 rikkumise tagajärjeks olla, et aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuid seda kohtu hinnangul üksnes olukorras, kus MTÜ liige ei saa aegumistähtaja jooksul kehtetuks tunnistamise nõuet esitada, kuna ta otsuse vastuvõtmisest

§ 21lg 7 rikkumise tõttu ei tea.

Käesoleval juhul vaidlus puudub, et hageja osales 27.06.2019 üldkoosolekul, seetõttu pidi ta olema teadlik üldkoosoleku otsustest sõltumata sellest, millal tehti kättesaadavaks protokoll. Lisaks sellele on hageja välja toonud, et talle saadeti protokoll e-postiga 04.09.2019, so enne aegumistähtaja lõppemist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et aegumise vastuväite esitamist ei saa käesoleval juhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 5

1. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Hageja väitel pidasid pooled läbirääkimisi kuni 05.09.
2. Läbirääkimiste tõendamiseks on hageja esitanud hageja 18.06.2019 teabenõude (dtl 136) ja kostja 05.09.2019 vastuse sellele (dtl 138). Nähtuvalt nimetatud tõenditest on hageja 18.06.2019 vaielnud vastu juhatuse otsusele seoses G. V.ile toetuse mitte määramisega, kostja on vastanud, et G. V. noortetoetusele ei kvalifitseerunud. Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud tõenditest, et pooled oleksid pidanud läbirääkimisi 27.06.2019 üldkoosoleku otsuste kehtivuse või kehtivuse aluseks olevate asjaolude kohta. Üksnes asjaolust, et nähtuvalt üldkoosoleku protokolli p 13 arutati üldkoosolekul ka noorterahade jagamist, sellist järeldust teha ei saa. Punktis 13 ei ole üldkoosolek ühtegi otsust vastu võtnud, samuti ei nähtu protokollist, et 27.06.2019 üldkoosolek oleks vastu võtnud muus päevakorrapunktis mistahes otsuse seoses G. V.iga ning sellist otsust ei ole esitatud hagiga ka vaidlustatud.
3. Kohus asub seisukohale, et läbirääkimiste toimumine on tõendamata. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, et nõude 27.06.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks aegumine oleks peatunud. Tulenevalt

§ 24lg 1 hakkas aegumistähtaeg kulgema 27.06.2019 ja lõppes 27.09.2019.

Kuna hagi on esitatud 30.09.2019, on nõue 27.06.2019 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks aegunud. Seoses aegumisega jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivse nõude 27.06.2019 üldkoosoleku otsuste 2, 4, 5, 7 ja 9 kehtetuks tunnistamiseks. 17. Kuna otsuste kehtetuks tunnistamise nõue jääb seoses aegumisega rahuldamata, ei hinda kohus otsuste võimalikku vastuolu kostja põhikirjaga (kehtinud põhikiri dtl 62-71). Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust kuvatõmmis äriregistri teabesüsteemist (dtl 110), uus põhikiri (dtl 111-118) ja 18.12.2019 üldkoosoleku protokoll selle vastuvõtmise kohta koos lisadega (dtl 119-132) ning

seletuskiri (dtl 256-259). Nimetatud tõendeid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 18. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6