← Eesti

1-17-1224/68

Obsah (5)§ 141§ 179§ 64§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-17-1224 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2021.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 23.08.2021.a) Kriminaalasja number 1-17-122

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi ja karistuseks mõistetud vangistus 11 aastat;

§ 179

lg 11 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti Marko Saksale 11 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Marko Saksale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti 7 aastat 4 kuud vangistust. 1

(3)

§ 68

lg 1 kohaselt loeti eelvangistuses karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 24.08.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu 28.09.
  2. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, kuid mitte Marko Saksale mõistetud liitkaristuse osas. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 24.12.
  3. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Marko Saksa tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Marko Saksa tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leidis prokurör, et Marko Saksa tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, kuna süüdimõistetu puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Marko Saks avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Süüdimõistetu pidas oluliseks, et tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega. Kliiniline psühholoog on talle pannud diagnoosiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on tema hinnangul kuritegude toimepanemise põhjuseks. Ta on kõik programmid vanglas läbinud ja saanud ravi. Vabaduses soovib ravi jätkata. Avavanglasse ei ole ta soovinud minna, kuna eelistab pigem üksi olla. Lähedastega suhtleb. Lisaks avaldas süüdimõistetu, et ta enda süüd täielikult ei tunnista ja selgitas selle põhjust. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Marko Saks temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Marko Saks kannab esimest kriminaalkaristust lxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxt. x Vaatamata kõigile läbiviidud tegevustele, ei ole kohus veendunud, et karistus on Marko Saksa suhtes eesmärgi praeguseks täitnud. Isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel on määrava tähtsusega tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ja järeldused, mida ta on oma varasemast väärast käitumisest teinud. Kohtuistungil selgitas Marko Saks, et oma süüd kuritegude toimepanemisel ta täielikult ei tunnista. Toimepandu tundub talle aktsepteeritav, 2

(3)kuna nii tema kui kannatanu olid sellega nõus ja väidetavalt oli seda 9-aastane kannatanu ise soovinud. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et süüdimõistetu ei mõista siiski toimepandud kuritegude olemust ja raskust. Kui süüdimõistetu ka pärast viie aasta pikkust vangistust ja resotsialiseeruvates tegevustes osalemist lõplikult ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu suhtumine ei veena kohut selles, et temast tulenev oht lõplikult kadunud oleks. Tunnustamist väärt on süüdimõistetu soov vabaduses ravi jätkata ja seeläbi vähendada tõenäosust samalaadsete süütegude kordumiseks. Ainuüksi sellest ei piisa siiski tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohtu seisukohta ei muuda seegi, et Marko Saksa vabanemisjärgsed elutingimused on tegelikult head. Tal on säilinud isiklik elukoht ning võimalus asuda tööle pereäris. Võlgnevusi tal ei ole ja kõik rahalised kohustused on tasutud. Tema elukorraldus ei muutuks oluliselt varasemaga võrreldes, mistõttu ei garanteeri eeltoodu ka edasist õiguskuulekat käitumist. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Marko Saksa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu puhul esineb küll mitmeid positiivseid asjaolusid, kuid need ei kaalu üles tema isikust ja toimepandud kuritegudest tulenevaid võimalikke riske. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu arvates ei ole see eeldus praegu täidetud. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab oma käitumist vajalikul määral muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.