) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse muu hulgas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule esialgse õiguskaitse esitamisel tasutakse riigilõivu summas 15 eurot. Taotleja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud (
aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (
II 6. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatud.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 05.08.2021 võõrkeelse vaide. Vaide eesti keelset varianti vanglal ei ole. Seega, tegemist on formaalselt lubatud taotlusega. III 7.
esimene lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguse kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.
249 lg 3 esimese lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastandavaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldustest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.
lg 3 alusel jätta rahuldamata seetõttu, et kaebuse perspektiiv on väike ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles kinnipeetava huvi kuni lahendi jõustumiseni mitte karistust kanda. Distsiplinaarkaristusel on seda tõhusam mõju, mida vahetum on selle reaktsioon kinnipeetava rikkumisele. Ühe sellist lähenemist pooldavaks õiguslikuks asjaoluks on see, et seadusandja on VangS § 65 lgga 6 seadnud suhteliselt kitsa ajavahemiku, mille jooksul saab karistust täitmisele 2 3-21-1823 pöörata. Vangla on seisukohal, et kinnipeetava vaie ja võimalik hilisem kaebus on vähese perspektiiviga. Ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis tooks kaasa määratud distsiplinaarkäskkirja kehtetuks tunnistamise. Karistus on, arvestades mh kinnipeetava varasemat käitumist, proportsionaalne. Kinnipeetaval on olnud võimalus menetluse kestel piisavalt omapoolsete selgituste andmiseks. 10. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse rahuldamata. IV 11. Käesoleva määruse näol on tegemist menetlust lõpetava lahendiga. Seega, tulenevalt
lg 2 , esineb kohtul menetluskulude jagamise kohustus.
lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vabastas taotleja menetlusabi andmisel esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest, kuid jättis esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) Eesti Vabariigi kanda. 12. Kohus asendab
/allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.