Obsah (8)

§ 230§ 232§ 235§ 430§ 432§ 386§ 162§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 08. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-20-514 Tsiviilasi K. L.e hagi Investõigus Osaühingu va

) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 235

kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks.

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud ning lg 2 kohaselt lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxxx lubamatuks. Hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on pooled 16.12.2015 sõlminud võlatunnistuse, mille kohaselt hageja kohustus tasuma kostjale võlgnevuse, mille suuruseks kokkuleppe sõlmimise seisuga oli 526 eurot. Võlatunnistuse kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale võlgnevuse igakuiste 5 2-20-514 maksetena graafiku alusel, kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni 25 eurot kuus, iga kuu

1. kuupäevaks alates 10.01.
2. Samuti leppisid hageja ja kostja kokku, et kokkuleppe tingimustest mitte kinnipidamisel on kostjal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 526 eurot korraga ning õigus nõuda viivist 1% päevas kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest ja õigus nõuda leppetrahvi summas 94 eurot. Kostja pöördus 09.05.2016 hagiavaldusega hageja vastu kohtusse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 216-107316 kinnitati poolte vahel kompromiss, määrus on jõustunud 22.06.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tsiviilasjas nr 2-16-107316 esitatud nõude aluseks oli poolte vahel 16.12.2015 sõlminud võlatunnistusest tulenev hageja täitmata rahaline kohustus kostja ees. Kompromissi kohaselt pidi kostja tasuma hagejale kompromissina 1021,12 eurot vastavalt maksegraafikule alates 20.06.2016 igakuiste 30 euro suuruste osamaksetena kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Samuti tuleneb kompromissist, et juhul kui kostja ei täida kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud osamaksete tasumise kohustust nõuetekohaselt, on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 1% päevas tähtaegselt tasumata võlasummalt. Ükskõik millise resolutsiooni punktis 1.2 nimetatud makse hilinemise korral loetakse kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks. Nimetatud asjaolude üle ei ole poolel vaidlust. Hagiavalduse lisadest nähtub, et täiteasjas nr xxxx on täitemenetlus algatatud sissenõudja Investõigus Osaühingu avalduse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-107316 alusel. Seega on täiteasjas nr xxxx täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16107316, millega kinnitati kompromiss ja mitte poolte vahel 16.12.2015 sõlminud võlatunnistus.

§ 432

teise lause kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Tulenevalt TMS § 221 lg 11 ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid kohtulahendist kui täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 2 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada vastuväiteid siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased hageja esitatud vastuväited 16.12.2015 sõlmitud võlatunnistusele ja võlatunnistusele eelnenud laenulepingule ja nimetatud vastuväidete alusel ei ole põhjendatud sundtäitmist täiteasjas nr xxxx lubamatuks tunnistada. Kohus leiab, et kohus ei ole kompromissi kinnitamisel rikkunud

-st tulenevaid kontrollikohustusi. Täitmisavalduses esitatud nõue on koostatud kooskõlas kohtuliku kompromissiga Avalduses märgitu ei tingi kompromissi tühisust ega tühistamist. Käesoleval ajal vaidleb hageja kinnitatud kompromissile vastu asjaoludel, milliseid ta menetluses esitatud teabe kohaselt kompromissiga lõppenud hagimenetluses ei esitanud, millest tulenevalt ei saanud ega pidanud kohus nimetatud asjaolusid kompromissi kinnitamisel arvesse võtma. Kohus ei saa selgituskohustust täita asjaolude põhjal, mida pooled pole esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei anna hagiavalduses märgitud asjaolud ning põhjendused alust jõustunud kohtulahendi tühistamiseks. Hagiavalduses hageja kinnitab, et hageja ei tasunud kostjale kõiki makseid õigeaegselt ja et kostja poolt täitemenetluse algatamise seisuga oli hagejal võlgnevus kostja ees. Menetluses esitatud teabega on tõendatud, et kompromissis kokkulepitud kuupäevaks, so 20.06.2016 hageja kokkulepitud makset ei sooritanud, mistõttu oli kostjal õigus lähtudes kompromissi punktist 1.4 lugeda kõikide osamaksete tähtaja saabunuks. Kohus nõustub kostjaga selles, et kogu kompromissi punktis 1.1 märgitud nõue summas 1021,12 eurot muutus sissenõutavaks alates 21.06.2016 ja sellele lisanduvad viivised vastavalt 30.05.2016 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 216-

1. Kuna kompromiss sisaldab kokkuleppeid juhtudeks kui üks kompromissi osapool ei peaks kompromissi tingimusi täitma, siis eraldi maksegraafiku üles ütlema ei pidanud, kuna see sisaldus juba kompromissi punktis 1.
2. Kostja tegi 27.06.2016 kohtutäiturile avalduse hageja suhtes täitemenetluse alustamiseks. Kohtutäitur esitas hagejale 27.06.2016 täitmisteate täiteasjas 6 2-20-514 nr xxxx, milles anti hagejale tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks summas 1196,28 ja tähtaja möödumisel summas 1350,18 eurot. 05.09.2016 esitas kohtutäitur hagejale vara arestimise akti täiteasjas nr xxxx, millega arestiti hagejale kuuluv kinnisasi aadressil xxxx (registriosa nr xxxx). Ajavahemikul 18.12.2019-30.12.2019 toimunud kordusenampakkumisel müüs kohtutäitur hageja omandis oleva korteriomandi hinnaga 7500 eurot. Hageja hinnangul on temalt sisse nõutava viivise määr liiga kõrge. VÕS § 578 lg 1 kohaselt kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama sätte kohaselt loetakse ebaselgeks nõudeks ka ebakindlust nõude sisse nõutavuse suhtes ning lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt Harju Maakohtu 30.05.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-107316 on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja pooled määruskaebust kompromissi kinnitanud määrusele ei esitanud. Riigikohus on märkinud lahendites 3-2-1-64-09 ja 3-2-1-64-17, et TMS § 221 alusel võib esitada hagi leppetrahvi või viivise vähendamiseks aja eest pärast kohtulahendi jõustumist. Seda aga vaid juhul, kui leppetrahv või viivis ei ole kohtulahendis välja mõistetud kindla summana või kui selle lõplik suurus ei ole lahendist tulenevalt välja arvutatav. Käesoleval juhul on täitedokumendiks oleva kohtulahendi järgi viivise suurus välja arvutatav (protsent võlgnetavast summast). See, et väljamõistetud viivis on pärast kohtuotsuse jõustumist täitemenetluse ajaks ületanud põhinõude, ei ole asjaoluks, mis oleks tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-134-07 leidnud, et juhul kui täitedokumendiks on kohtulahend, tuleb arvestada TMS § 221 lg 2 sätestatud piiranguga. Täitedokumendiks oleva kohtulahendi puhul on kohus poolte vahelise vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud, mistõttu on sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamine täitemenetluse käigus piiratud. Tegemist on erineva olukorraga võrreldes sellega, kui täitedokumendiks on muu dokument kui kohtulahend, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning võlgnik vajab seetõttu efektiivsemat õiguskaitset. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus kostja (käesolevas menetluses hageja), on pidanud kompromissi heade kommetega vastuolus olevaks üksnes kõrge intressimäära tõttu, käesoleval juhul viivisemäära tõttu, ei saa ainuüksi kõrge intressimäär kui soorituse eest makstav tasu (vastusooritus) olla aluseks lepingu tühiseks lugemisele heade kommete vastasuse tõttu (3-2-1-108-02, p 10). Samuti on Riigikohus märkinud, et viivise rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Eeltoodust tulenevalt ei ole ainuüksi kompromissis kokkulepitud viivisemäär olukorras, kus hageja enda kohustust ei täida, kompromissi tühisust tingivaks asjaoluks. Seega ei ole põhjendatud täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamine viivise määra suuruse tõttu. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli 27.06.2016, täitemenetluse algatamise seisuga hageja põhivõlgnevus kostja ees 1021,12 eurot ja viivisenõue (7 päeva x 10,21€) 71,47 eurot. Koos kohtutäituri tasuga oli kostjal rahaline kohustus kokku 1350,18 eurot. Kuna täiteasjas nr xxxx on täitemenetlus algatatud sissenõudja Investõigus Osaühingu avalduse ja Harju Maakohtu 30.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 2-16-107316 alusel, siis on tõendatud, et täitmiseks esitatud nõude suurus oli vastavalt kompromissile 1021,12 eurot, millele lisandus viivis. TMS § 38 lg 1 kohaselt, täitekulud kannab võlgnik. Seega oli hagejal kohustus tasuda ka täitekulud. Kooskõlas TMS § 56 lg 2 loetakse täitemenetlusest saadud raha jaotamisel esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. Hageja poolt esitatud 22.11.2019 kohtutäituri dokumendi täiteasjas nr xxxx täitetoimingust teatamine kohaselt oli nõude suurus 520,92 eurot, millele lisandub viivis. Täitedokumendiks oleva kohtumääruse kohaselt oli viivise suurus 1% päevas tähtaegselt 7 2-20-514 tasumata võlasummalt. Kohtutäituri 08.01.2020 täitekulu väljamõistmise otsuste kohaselt on kohtutäituri lisatasu 270 eurot ja täitekulud 480 eurot ja 28,18 eurot. Kostja ei ole vastuses hagile märkinud, kui suur oli täitmisel olev nõue koos viivisega hagile vastamise ajal. Hageja tõendite kohaselt on viimane makse kohtutäiturile tehtud 05.03.2018 summas 50 eurot. Kohtule on esitatud elektroonilise enampakkumise akt, mille kohaselt on 02.01.2020 müüdud hagejale kuuluv kinnistu hinnaga 7500 eurot. TMS § 56 lg 3 kohaselt, viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud viivist arvestada kuni 02.01.
3. Seega on viivise suurus ajavahemiku 22.11.2019-02.01.2020 eest 428,87 eurot (42 p x 10,21). Kohtu hinnangul oli 02.01.2020 seisuga hageja võlgnevus kostja ees vähemalt 949,79 eurot ja kohtutäituri lisatasu ja kulud 778,18 eurot. TMS § 57 kohaselt, täitemenetluses vara müügist saadud rahast pärast täitekulude katmist ning sissenõude rahuldamist ülejäänud summa tagastatakse võlgnikule viie tööpäeva jooksul alates raha jaotamisest. Kohus on seisukohal, et hagi täiteasjas nr xxxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

§ 386

lg 4 kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus 04.02.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hageja majanduslikku seisundit, oleks tema suhtes äärmiselt ebamõistlik jätta kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 190

lg 4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Harju Maakohtu 14.01.2020 määrusega on määratud anda hagejale riigi õigusabi tsiviilasja nr 220-514 kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 04.02.2020 kohtumäärusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud hagilt riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Eeltoodu alusel jätab kohus riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Tulenevalt hageja majanduslikust seisundist peab kohus põhjendatuks vabastada hageja riigilõivu 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest ja jätta riigilõiv riigituludesse välja mõistmata. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8