) § 180 lg 2 kohaselt kompromissotsuse saab teha pärast nõuete kaitsmist.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise ajaks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel nõude alusel, mis on kindlaks määratud käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõikes 4 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule 21.04.2020 võlausaldajate üldkoosolekul osales kaks võlausaldajat. Kompromissettepaneku poolt hääletasid kõik kohal viibinud võlausaldajad seega vähemalt pool kohal viibivatest 2 võlausaldajatest. Kompromissettepaneku poolt hääletanud võlausaldajate nõuded on kokku 129 401,57 eurot. Kõigi võlausaldajate rahuldamata tunnustatud nõuete summa kokku on 179 217,86 eurot, millest 2/3 moodustab 119 478,57 eurot. Käesoleval juhul on kompromissi tegemise poolt hääletanud võlausaldajate nõuded kokku 129 401,57 eurot ja on seega rohkem kui 2/3 kõigi nõuete summast. Sellega oli kvoorum kompromissotsuse tegemiseks saavutatud ja kompromiss vastu võetud. Haldur leiab, et kompromissotsus vastab
Võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse kohaselt vähendavad kõik tunnustatud nõuetega võlausaldajad oma kaitstud nõudeid 5%-le nõudest ning võlgnik tasub võlausaldajate nõuete katteks kokku 8 960,9 eurot, mis moodustab 5% võlausaldajate nõuetest. Pankrotijärelevalve tasuks on 300 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlausaldajad ja neile kompromissi alusel makstavad summad: Võlausaldaja Xxxx AS S T OÜ R. K. E AS S OÜ R. P. Tunnustatud nõude summa (eur) 325 19 321,15 13 535,99 66 000 14 716,8 63 401,57 1 917,35 Kompromissina tasutav summa (eur) 16,25 966,06 676,8 3 300 735,84 3 170,08 95,87
lg 3 kohaselt läheb võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud. Vajalikud rahalised vahendid kompromissi täitmiseks saab võlgnik S OÜ-lt. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kompromissi tingimustega ning taotluse asjaoludega, leiab, et kompromiss on seaduslik ning selle kinnitamata jätmiseks puudub alus.
lg 1 kohaselt on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik on esitanud kohtule kinnitamiseks M. M. (pankrotis) võlausaldajate 21.04.2020 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse.
lg 1 alusel kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda.
lg 3 kohaselt on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohal viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Hääleõiguse annavad kaitstud nõuded. Kui võlausaldaja nõudele on esitatud vastuväide ning nõude tunnustamise üle peetav kohtumenetlus ei ole kompromissotsuse tegemise hetkeks lõppenud, osaleb võlausaldaja kompromissettepaneku hääletamisel vastavalt käesoleva seaduse § 82 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kohtumäärusega nõude suhtes kinnitatud häälte arvule. 3 Kohus, tutvunud kompromissotsusega, leiab et kohtul ei ole alust kompromissi kinnitamata jätmiseks, kompromiss ei kahjusta asjaosaliste võlausaldajate huve, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Sellest tulenevalt kohus leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele ja pankrotimenetlus antud juhul
S § 178 lg 3 kohaselt üldkoosolek ja kohtule esitatud 21.04.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 21.04.2020 üldkoosolekul kompromissotsuse vastuvõtmiseks andsid hääled mõlemad koosolekul viibinud võlausaldajad nõuetega summas 129 401,57 eurot, millega oli kvoorum kompromissotsuse tegemiseks saavutatud ja kompromiss vastu võetud. Pankrotimenetluse lõppemise aluseks on vastavalt
§-le 157 p 6 kompromissi kinnitamine. Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt
lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi.
lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu üldjuhul
lg-s 1 nimetatud alammääras ning alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul.
lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas 189 eurot, kokku 1 134 eurot ja kinnitada kulutused summas 326,26 eurot. Võlausaldajate üldkoosolek on toetanud haldurile tasu määramist eeltoodu alusel. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihaldur Kalle Mõtsnik tasuks 945 eurot, millele lisandub käibemaks summas 189 eurot, kokku 1 134 eurot ja kinnitab kulutused summas 326,26 eurot.
lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. R. P. esitas 28.04.2020 kohtule taotluse võlgnikult menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt puudusid võlgniku pankrotivaras rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude eest tasumiseks, mistõttu võlausaldaja võttis need esialgselt enda kanda. Tagasivõitmisest vara laekumisel lubas haldur võlausaldajale pankrotimenetluse kulud pankrotivarast tagasi maksta. Võlgniku pankrotivarast on R. P.ile tasumata tema poolt kantud pankrotimenetluse kulud summas 10 734,29 eurot järgnevate võlausaldaja poolt kantud kulude hüvitamiseks:
lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Eeltoodust tulenevalt palub R. P. kohtu poolt 21.04.2020 võlausaldajate üldkoosolekul vastu võetud kompromissi kinnitamisel M. M. pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse kulud ja massikohustused summas 10 734,29 eurot jätta võlgniku M. M. kanda ja kompromissi kinnitavas määruses määrata need võlgniku M. M. poolt tasumisele R. P. pangakontole nr xxxx Xxxx. Pankrotihaldur esitas R. P. taotlusele 08.05.2020 vastuväite. Pankrotihalduri hinnangul tuleb taotlus jätta rahuldamata. R. P. ei ole enam M. M. pankrotimenetluses võlausaldaja ning ei oma mingeid nõudeid pankrotivara osas, sh väljamaksete nõudeid. R. P. on loovutanud 12.03.2020 kompromissiga kõik tsiviilasja nr 2-17-10425 nõuded S OÜ-le ning on loobunud mistahes tsiviilasjaga nr 2-17-10425 ja nr 2-18-14395 seonduvatest nõuetest. R. P. kuritarvitab ilmselgelt enda õigusi ja käitub taotlust esitades pahausklikult. Isegi juhul, kui kohus leiab, et R. P. ei ole sõlmitud kompromissiga loovutanud 28.04.2020 taotluses esitatud nõudeid S OÜ-le ega ole nendest loobunud, puudub R. P.il õigus nõuda 28.04.2020 taotluses märgitud kulude väljamaksmist
lg 1 alusel.
Menetluskulud on tsiviilasjas menetluspoole kantud kulud (TsMS § 138 lg 1). Tsiviilasja nr 2-18-14395 menetluse pooleks oli pankrotihaldur, mitte R. P.. Seega õigus nõuda pankrotivarast menetluskulude jaoks väljamaksete tegemist on pankrotihalduril, mitte R. P.il. Kuna aga pankrotihalduril neid kulusid ei tekkinud, sest need kulud kandis tema eest vastavalt 17.08.2018 sõlmitud lepingule R. P., siis ei saa ei pankrotihaldur ega R. P. väljamakse tegemist
Lisaks oli R. P. 17.08.2018 sõlmitud lepingu kohaselt kliendilepingus tasu maksmiseks kohustatud isik. See tähendab, et kuigi õigusteenust osutati pankrotihaldurile, tasus selle teenuse eest R. P.. Tegemist ei ole kohustuse ühinemisega, nagu väidab R. P.. Kohustusega ühinemisel säiliks esialgsel võlgnikul kohustus tasuda teenuse eest - kõnealuse kliendilepingu puhul ei olnud pankrotihalduril kohustust tasuda õigusteenuse eest, vaid see kohustus oli üksnes R. P.il. Tegemist on seega, kas täitmisega kolmanda isiku poolt (VÕS § 78) või kohustuse ülevõtmisega (VÕS § 175). Kummalgi juhul ei teki R. P.il õigust nõuda pankrotivõlgnikult (pankrotivarast) või pankrotihaldurilt regressi korras kulude hüvitamist - selline õigus peab olema sõnaselgelt lepingus kokku lepitud ning praegusel juhul seda tehtud ei ole. R. P. esitas 12.05.2020 omapoolse seisukoha halduri vastuväitele. R. P. leiab, et esitatud kulude tagasisaamise nõuetest ei ole R. P. 12.03.2020 lepingus loobunud ega neid nõudeid loovutanud S OÜ-le. Ehkki 12.03.2020 lepingu kohaselt kohustus S OÜ esitama teatise nõuete loovutamise kohta võlgnikule/tema pankrotihaldurile, kinnitab R. P., et 12.03.2020 lepinguga on S OÜ-le R. P. loovutanud nõudeõiguse M. M. vastu summas 60 487,90 eurot; K OÜ loovutanud nõudeõiguse M. M. vastu, summas 2 913,67 eurot; K OÜ loovutanud M. M. pankrotimenetluses 11.10.2017 kohtu deposiiti tasutud 1 500 eurose nõude. M. M. pankrotimenetluses on R. P. esitanud 02.11.2017 ja 18.12.2017 haldurile nõudeavaldused, milles teatanud enda nõuetest võlgniku vastu kogusummas 78 383,16 eurot. 05.02.2018.a. nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur kaitsmisele võlausaldaja nõude summas 78 383 eurot, 2. rahuldamisjärgus, millele võlausaldaja L AS esitas selle tunnustamisele vastuväite ja olid seda nõus tunnustama summas 60 487 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuete kohta koostatud nimekirja kohaselt on R. P. nõue tunnustatud summas 60 487,90 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustatud nõude tunnustamiseks summas 17 895,26 eurot esitas R. P. kohtusse hagi, Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2019 kohtuotsusega tunnustati R. P. täiendavat nõuet M. M. 5 pankrotimenetluses summas 1917,35 eurot. Seega R. P. on M. M. (pankrotis) võlausaldaja ja tsiviilasjas nr 2-17-10425 menetlusosaline. 12.03.2020 lepingus on poolte kinnitus, et pärast lepingus nimetatud kohustuste täitmist puuduvad kõikidel allakirjutanud isikutel kõikide teiste allakirjutanud isikute vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, mis aga ei seondu mitte kuidagi R. P.i nõuetega M. M. vastu, sest M. M. (pankrotis) ega tema pankrotihaldur ei ole sellele lepingu osapooleks ega allakirjutanud isikuks. Viidatud lepingust ei tulene mitte mingil moel nagu oleks R. P. loobunud kõikidest mistahes nõuetest M. M. (pankrotis) vastu. Kohtu hinnangul ei ole R. P. 28.04.2020 esitatud taotlus ning 12.05.2020 esitatud vastuväide põhjendatud. Haldur esitas 23.04 2020 kohtule kinnitamiseks kompromissi, milles osaleb ka taotluse esitaja. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei võimalda taotluses kirjeldatud kulude väljamaksmist pankrotimenetlusega seotud väljamakseid reguleeris säte. Pankrotimenetluse kuluks on menetluskulu
Tsiviilasja nr 2-18-14395 hagejaks oli võlgniku pankrotihaldur. Seega ei kuulu see väljamõistmisele pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna ringkonnakohtu 05.04.2021 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.05.2020 kohtumäärus. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.