Obsah (15)

§ 636§ 637§ 635§ 657§ 115§ 127§ 641§ 642§ 639§ 116§ 644§ 646§ 128§ 189§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Janek Väli Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 07. juulil 2021.a, Tallinnas Hagihind 16 884

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 636

lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub 4 töövõtja tasunõue sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

11.1.

1. Lepingu punktis 3 ja selle alapunktides oli kokku lepitud tööde üleandmine ja vastuvõtmine. Lepingu punkti 3.4 kohaselt loetakse töö kostja poolt üle antuks ja hageja poolt vastuvõetuks töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise hetkest. Lepingu punkti 5.3.4 järgi kohustus hageja pärast töö lõpetamist vaatama töö üle ja töö vastu võtma või loobuma töö vastuvõtmisest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töövõtja on tellijale teatanud, et töö on valmis. Sellist kahepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise akti asjas esitatud ei ole. Hageja on eitanud tööde vastuvõtmist. Kostja on vastuses hagile möönnud, et vähemalt osa töid jäid tal tõesti tegemata. Seega tuvastab kohus, et töid üle antud ja vastu võetud pole. 11.1.
2. Kohus märgib, et kuigi hageja on eraisik, siis tegemist ei ole tarbijatöövõtuga

§ 635lg 4 mõttes, mistõttu vastavad sätted kohaldamisele ei kuulu.

Nimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks

§ 635lg 4 mõttes.

Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka

§ 657

lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile (vt nt RK nr 3-21-80-08, p 15). 11.2. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

11.3.

§ 641

lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). 11.3.1. Lepingus puudub viide mingitele kindlatele kvaliteedinõuetele, mille kostja tehtav töö peaks vastama. Lepingu punkti 5.1.1 järgi kohustus kostja teostama tööd vastavalt lepingule, kehtivate õigusaktide ja hageja juhiste kohaselt. Lepingu punkti 5.1.2 alusel pidi kostja töö teostamisel ja korraldamisel järgima hageja mõistlikke huve ja eesmärke. Seega ei ole tõendatud poolte vahel kokkuleppe olemasolu mingite kindlate kvaliteedinõuete kehtestamiseks. Seega leiab kohus, et töö nõuetelevastavuse hindamisel tuleb lähtuda

§ 641lg 2 p 2 kriteeriumist.

11.3.

1. Hageja on esitanud kohtule A. O., volitatud ehitusinsener tase 8 poolt koostatud „Üksikelamu katuse teostamise auditi“ kostja poolt tehtud töö osas (t lk 13-19, 21-28). 5 Kohus arvestab seda dokumentaalse tõendina eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2). Selles arvamuses on kokkuvõtlikult tuvastatud (t lk 19), et: 1) antud üksikelamu katuse konstruktsioon tuleb ringi teha; 2) vintskappide konstruktiivne lahendus teostada uuesti; 3) kinnitused ringi teha ja kasutada õigeid kinnitusvahendeid; 4) katuse aluskatte materjal tuleb välja vahetada (soovitavalt kaaluga ≥160 g/m2). 5) Tegemist on ebakvaliteetse ja väga halva katuse teostusega. 6) Antud katuse teostuse juures ei ole katus vett pidav, teostatud katuse konstruktsioon seab ohtu hoone üldise stabiilsuse ning püsivuse. 7) Hoone edaspidine kasutamine olemasoleva katuse konstruktsiooniga ettenähtud otstarbel ja viisil on ohtlik. 11.3.
2. Kohtu hinnangul tuleneb

641 lg 2 p 2 kriteeriumist, et hoonele ehitatav katusekonstruktsioon ei tohi olla ohtlik ega seada ohtu hoone üldist stabiilsust ega püsivust. Samuti peab katusekonstruktsioon kaheldamatult tagama katuse vettpidavuse edaspidi. Kostja pidi kahtlematult aru saama, et hageja huviks on lepingu alusel saada katus, mis nendele elementaarsetele nõuetele vastab. Vastava hageja huvi järgimise kohustus tulenes kostjale ka lepingu punktidest 5.1.1 ja 5.1.

1. Hageja võis tugineda kostja erialastele teadmistele ja oskustele katuse ehitamisel, kuna kostja äriühinguna tegutses oma majandustegevuses. Vastavalt EhS § 8 peab ehitis olema ohutu. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 21 lg 1 p 1 sätestab, et isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet. 11.3.
2. Hageja on ehitise auditiga tõendanud, et kostja poolt teostatud töö – ehitatud katusekontstruktsioon –

§ 641lg 1 p 2 nõuetele ei vastanud.

Ka hageja poolt esitatud kolmanda isiku hinnapakkumisest (t lk 127) nähtub teise katusetööde teostaja arvamus, et töödega on „algusest peale täiesti mööda pandud“ ja kahjuks ei ole võimalik katust parandada või lõpetada, see tuleb demonteerida ja uuesti ehitada. Tema hinnangul on tööde tegemisel eksimus tulnud kohe projekti lugemisel, sest müürlatid on pandud ühel kõrgusel, tegelikult vasakpoolne müürlatt pidi olema kõrgem ning muudest vigadest pole mõtet rääkida, sest katuse konstruktsioon tuleb geomeetriliselt õigesti välja ehitada. Kostja ei ole nimetatud tõendeid ümber lükanud ega enda seisukoha (väidetav hageja materjalid ja juhiste järgimine; tööde nõuetekohane teostamine) ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab, et kostja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kuna tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Seega on kostja pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Kui kostja esitab

§ 641

lg 3 tuginedes vastuväite, et puudused tulenevad tellija poolt hangitud materjalidest või antud juhistest, siis on kostja kohustatud ka tõendama vastavat asjaolu. Kostja peab seega tõendama tellija juhise või materjali alusel töö tegemist ning et ta piisavalt kontrollis vastavat juhist ja materjali ning informeerinud tellijat võimalikest sellest tulenevatest riskidest. Käesolevas asjas kostja seda teinud ei ole. 11.4.

§ 642

lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. 6 11.4.

1. Käesoleval juhul tööde üleandmist toimunud ei ole. 11.4.
2. Kostja poolt kohtule esitatud tõendist (t lk 69 ja pöördel) nähtub, et hageja on kostjale 05.11.2018 saatnud e-kirja, milles juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et lepingu järgi oli katusetööde üleandmise tähtaeg 13.08.2018, kuid kahjuks ei ole tööd tehtud ega hagejale üle antud ka selleks hetkeks. Hageja selle e-kirja kohaselt viibis kostja viimati objektil 25.09.2018, millest hageja tegi järelduse, et kostja hülgas objekti ja loobus tööde teostamisest ilma hagejale selle kohta midagi ütlemata. Selle kuupäeva seisuga oli kostja poolt lepinguga võetud kohustused täitmata. Nimetatud e-kirjale vastas kostja 05.11.2018 e-kirjaga, et tema positsioon on kirjeldatud 31.10.2018 avalduses. Vastav avaldus on kostja poolt esitatud ja lisatud toimikusse (t lk 60-62). Selle avaldusega seab kostja tööde jätkamise tingimuseks hagejalt täiendavat tasu saamise, kuna väidetavalt oli ehitatava katuse pindala suurem kui projektis näidatud 208 m2 ning tegelikult hoopis 320 m
3. Samuti esitas kostja avaldusega hagejale vastuvõtmiseks osaliselt teostatud tööd. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud alust lepingus kokkulepitud tasu suurendamiseks ega õiguspärast põhjust töödega mitte jätkamiseks. Lepingu punktis 4.1 oli tööde teostamiseks kokku lepitud tasu 8000 eurot. Seega oli tegemist siduva eelarvega lepinguga vastavalt

§ 639lg 1.

Mittesiduvat eelarvet peab tõendama kostja, mida ta asjas teinud pole. Samuti ei tõendanud kostja, mille alusel on võimalik asjas kohaldada

§ 639lg 2 ehk miks ei olnud kostjal võimalik eelarve ületamist võimalik ette näha.

Hageja poolt antud projekti, sealhulgas töö mahtude mõistlikus mahus kontrollimine on kostja kui töövõtja kohustus vastavalt

§ 641lg 3.

Lisaks ei ole kostja tõendanud, et tööde maht ka tegelikult erines projektis näidatust. Ka muud kostja avalduses toodud põhjused (lisatöö ajakulu, tavapäratult palav 2018.a. suvi) ei ole tõendatud ega aluseks lepingus sätestatud tähtaegade edasilükkamiseks või tasu muutmiseks. Kohus tuvastab, et 31.10.2018 avaldusega kostja keeldus tööde jätkamisest ja lõpetamisest ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Seega oli tegemist lepingu olulise rikkumisega. Kohus leiab, et tegemist oli

§ 116

lg 2 p 4 olukorraga, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi. Kostja 31.10.2018 avaldusest võib üheselt välja lugeda, et ilma lisarahata ta tööde tegemist jätkata ei kavatse. Avaldus ei jäta selleks kahtlust – lisatud on hagejale kinnitamiseks kostja poolt koostatud uus eelarve, esitatakse poolikute tööde üleandmise akt, esitatakse täiendav rahaline nõue ning tehakse tasaarvestuse avaldus. Täiendavalt nähtub kostja 05.11.2018 e-kirjast (t lk 69), et vastuseks hageja pöördumisele ta ei soovi hagejaga isegi arutada lepingu täitmist. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis täiendava tasu nõudmiseks kostja aluse olemasolu tõendanud ei ole ehk hagejal puudus lepingu järgi kohustus täiendavate summade tasumiseks ja tähtaja pikendamiseks. Samuti ei pidanud hageja lepingu järgi vastu võtma poolikult teostatud töid ega nende eest tasuma. 11.4.

1. Hageja on hagiavaldusega esitanud 27.11.2018 kirja (t lk 32), millega soovis tõendada lepingu rikkumisega seoses pretensioonide esitamist kostjale. See on aga allkirjastamata ja ei ole selge, millal ja kuidas on see kostjale saadetud ning hageja ei ole vaatamata kohtu palvele seda asjaolu täiendavalt selgitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik seda tõendina arvesse võtta. 11.4.
2. Kuna kostja keeldus tööde lõpetamisest ja töid hagejale üle antud ei ole, siis on hageja puudustest kostjale teatanud hiljemalt hagiavaldusega 24.02.
3. Kostja on hagi 7 materjalid kätte saanud 28.02.
4. Kohus leiab, et puudustest teatamise mõistlik tähtaeg

§ 644

lg 1 mõistes mahub kostja poolt tööde lõpetamise deklareerimise (31.10.2018) ja hagi esitamise ja kättesaamise (28.02.2019) perioodi (s.o vähem kui 4 kuud) sisse. Arvesse tuleb võtta, et hageja sai alles peale kostja 31.10.2018 avalduses esitatud deklaratsiooni töödega mittejätkamise kohta hakata hindama, mida ning millises mahus ja kvaliteedis oli kostja teinud. 11.5.

§ 646

lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö.

§ 646

lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. 11.5.

1. Antud asjas ei nähtu, et hageja oleks kostjalt puudusega töö ümbertegemist enne kohtusse pöördumist selgesõnaliselt nõudnud. 11.5.
2. Siiski on hagejal õigus nõuda lepingule mittevastava tööga põhjustatud kahju hüvitamist täitmise asemel

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus tulenevalt kostja tegutsemisest ja 31.10.2018 avalduses esitatud seisukohtadest oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks mingit tulemust, kuna ta ei kavatsenud lepingut täita. See nähtub ka hagile esitatud vastusest, kus kostja õigustab samade alusetute ja tõendamata argumentidega endapoolset lepingu mittetäitmist. 11.5.3. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel

§ 115

lg 3 ja § 647 lg 1 ja 3 alusel, kuna kostja ei nõustunud enda vastutusega lepingule mittevastava töö tegemises ning täiendava tähtaja andmine kostjale ei oleks tulemust andnud. Kostja on läbivalt eitanud enda igasugust süüd ja vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemises ja lepingu rikkumises. 11.

1. Hageja on esitanud nõude 10 945,24 euro väljamõistmiseks. Seega käsitleb hageja seda summat talle tekkinud kahjuna. 11.6.
2. Hageja on kohtule esitatud OK Katused OÜ hinnangu (t lk 127), et kostja tehtud töödega on „algusest peale täiesti mööda pandud“ ja kahjuks ei ole võimalik katust parandada või lõpetada, see tuleb demonteerida ja uuesti ehitada. OK Katused OÜ hinnapakkumisest (t lk 129) nähtub katuse demontaaži maksumus 2400 eurot koos käibemaksuga ning katusetööde teostamine kokku 25 900 eurot. Kostja ei ole hinnapakkumisele vastuväiteid esitanud ega ise tõendeid tööde maksumuse kohta esitanud. 11.
3. Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt teostatud töö oli kõlbmatu ja seda ei olnud võimalik parandada või lõpetada. Kostja tehtud töö ja paigaldatud katus tuli demonteerida, mille maksumuseks oli 2400 eurot. Hageja oli tasunud kostjale 12 000 eurot tööde eest. 8 11.8.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2). 11.8.1.

§ 115

lg 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule.

§ 189

lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

§ 189

lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuleks kahju nõudmisel arvestada kostja poolt hagejale üleantu väärtust ehk tehtud tööde väärtust. Kohus leiab, et kui kostja tehtud töid ei ole üldse võimalik kasutada ja tehtu tuleb demonteerida, siis on kostja poolt üleantu väärtuseks 0 eurot. Kahjuna on võimalik sel juhul käsitleda kogu kostjale makstud tasu ning lisaks demonteerimise kulu ehk kokku 14 400 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude 10 945,24 euro sissenõudmiseks ja kohus on seotud hagi piiride ja nõudega (TsMS § 439), siis loeb kohus nimetatud summa hageja kahjuks. 11.9.

§ 127

lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 127

lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 11.9.

1. Kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub lepingut ning teeb täiesti kasutuskõlbmatu töö, mida ei ole võimalik parandada ja mis tuleb lammutada enne uue töö tegemist, siis pidi kostja ette nägema hagejale tööde demonteerimisega tekkivaid võimalikke kulusid ning seda, et tema tehtud töö väärtuseks hageja poolt ettemakstud summade tagasinõudmisel on 0 eurot. Seega kuulub hageja nõutud 10 945,24 eurot kostjalt kahju hüvitisena väljamõistmisele. 11.
2. Hageja on palunud kostjalt mõista välja leppetrahvi lepingu punkti 6.2 järgi, mis sätestas, et töö üleandmisega viivitamisel või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub töövõtja maksma tellijale trahvi 1 protsenti lõpetamata või üleandmata töö või töös esineva puuduse kõrvaldamise maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub teatama töövõtjale trahvi maksmise nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada töövõtja viivitusest. Hageja on esitanud nõude summas 5938,43 eurot, mis moodustub ajavahemiku 14.08.-31.10.2018 ehk 79 päeva eest arvestatud leppetrahvist 1% summalt 7516,88 eurot päevas. 11.10.
3. Kohus leiab, et nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu. Pooled olid lepingu punktis 6.2 kokku leppinud, et hageja kohustus leppetrahvi nõudmisest kostjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada töövõtja viivitusest. Hageja on tuginenud viivitusele alates lepingujärgsest tööde üleandmise tähtajast 14.08.
4. Seega oli kostja viivituses alates 15.08.
5. Samas ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks enne hagiavalduse kostjale kohtu poolt kättetoimetamist 28.02.2019 9 teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest.

§ 159

lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled olid ka lepingus leppinud kokku hageja kohustuse teavitada leppetrahvi nõudmise kavatsusest. Kohus leiab, et periood 15.08.2018 – 28.02.2019 ehk peaaegu 6,5 kuud ei ole antud juhul mõistlik aeg lepptrahvi nõudmisest teavitamiseks. Seega on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda ning vastav hagiavalduse nõue tuleb jätta rahuldamata. 12. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja viide sellele, et ta taganes töövõtulepingust 02.01.2019 viitega 31.10.2018 avalduses toodud põhjustele. Esiteks kordab kohus, et kostjal õiguspärased alused 31.10.2018 avalduses toodud nõuete esitamiseks puudusid. Seega oli 02.01.2019 taganemise avaldus materiaalselt põhjendamatu, mistõttu sellel puudusid õiguslikud tagajärjed. Lisaks puudub vaidlus, et kostja hiljemalt 31.10.2018 enam objektil töid ei teinud ja oli sealt lahkunud. 02.01.2019 kostja taganemisavaldus ei muuda asjaolu, et tööd olid lõpetamata ning tehtud tööd ei vastanud lepingu ega

§ 641lg 2 p 2 nõuetele ning kostja rikkus oluliselt lepingut.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 10 945,24 eurot. Hagi jääb rahuldamata leppetrahvi 5939,43 euro nõudes.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16 884,67 eurot eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
4. .TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 16.
5. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (10 945,24 eurot) ning hageja nõue kokku oli 16 884,67 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 65% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 35% ulatuses hageja kanda.
6. Hageja palub menetluskuludena välja mõista kostjalt riigilõiv summas 700 eurot. Vastavalt eeltoodud jaotusele kuulub seega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 455 eurot (65% 700st).
7. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 10