Obsah (6)

§ 660§ 457§ 378§ 372§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26. august 2021 Tsiviilasja nr ja avalduse ese nr 2-21-13230 OÜ A F hagi J.K. va

§ 660-661).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas 24.08.2021 kohtusse hagi kostja vastu tahteavalduse asendamise nõudes. Hageja on taotlenud kohtult, et asendada kohtuotsusega tahteavaldus, millega J.K. palub AS-il Pensionikeskus (registrikood 14282597) kanda tema II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid U.L.(isikukood xxx) Eesti krediidiasutuse arveldusarvele.
2. Samuti on hageja taotlenud kohtul hagi tagamist, paludes kohtul keelata Pensionikeskus AS-il (registrikood 14282597) väljamaksete tegemine kostja J.K. II samba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt J.K. välisriigi krediidiasutuses olevatele arveldusarvetele (sh XXX krediidiasutuse arvelduskontole XXXXX) kuni käesoleva tsiviilasja kohtuotsuse jõustumiseni. Riigilõiv hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasuti 25.08.
3. 1
4. Hagis viitab hageja, et kostja on võlglane täiteasjas nr XXX, nõue summas 4997,32 eurot, sissenõudjaks hageja. Hageja nõue põhineb jõustunud kohtumäärusel. Võlgniku realiseeritavaks varaks on pensionifondi II samba osakud väärtusega 3364,10 eurot. Võlgnik on esitanud avalduse AS Pensionikeskusele enda II pensionisamba osakute väljamaksete tegemiseks enda XXX kontole XXXX. Nimetatud arvelduskonto näol on tegemist XXX panga arvelduskontoga. Juhul kui AS Pensionikeskus võlgniku avalduse rahuldab teha II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite väljamakse XXX arvelduskonto arvele, siis sellega välistatakse hageja nõuete rahuldamine. Hagejale on teada, et võlgnik ei ela välisriigis, vaid elab Eestis. Arvestades eelkirjeldatud olukorda, on alust arvata, et tegemist on kostjapoolse raha väljakantimisega või vara varjamisega, vältimaks sellega oma võlgnevuse tasumist. Kuna kostja on esitanud avalduse II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite väljamaksete tegemiseks enda välismaisele arveldusarvele vaatamata sellele, et kostja vastu on pooleli täitemenetlus, siis hageja ainsaks õiguskaitsevahendiks täitemenetluse vara välismaale viimise vastu on esitada kostja vastu tahteavalduse asendamise hagi kostja kohustamiseks kandma II pensionisamba osakutest laekuvad rahalised vahendeid Eesti krediidiasutuse arvelduskontole. Kuigi Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrususega (EL) nr 655/2014,
5. mai 2014, loodi pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus (pangakontode Euroopa arestimismäärus), ei ole selle kasutamine hageja arvates mõistlik ega tulemuslik.
6. Hagi õiguslikes põhjendustes tugineb hageja TsÜS § 68 lg-le 5, täitemenetluse seadustikule (sh TMS § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg-d 1 ja 4, § 52 lg 1, § 130 lg 4), TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg-le 1). Hageja märgib, et jõustunud kohtumäärus on täitmiseks kohustuslik (

§ 457

). Sellest tulenevalt on kostjal kohustus täitedokumendist tulenev kohustus täita ja alluda täitetoimingutele. Selleks, et tagada täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmine on kohtutäituritele antud pädevused TMS-i ja KTS-i alusel ning lisaks on KarS-is ette nähtud karistused nendele isikutele, kes täitemenetluse toimingutele ei allu ja panevad sellega toime täitemenetluse vara varjamise KarS § 385 mõttes. Täitedokumendi täitmist korraldab kohtutäitur ja sissenõue pööratakse võlgniku varale. Täitedokumendi täitmise viisiks on võlgniku vara arestimine ja võlgniku vara müümine. Kuna TMS § 130 lg 4 keelab kohustusliku kogumispensioni (II pensionisamba osakute) aresti, siis ei ole võlgnikul praegusel hetkel arestitavat vara. Samas TMS § 130 lg 4 aresti keeld on seotud kogumispensioniga (II pensionisamba osakute arestiga) ega piira kohtutäituri õigust arestida II pensionisamba osakutest laekunud rahalised vahendid juhul, kui võlgnik teeb avalduse II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid välja võtta ja enda Eesti arveldusarvele kanda. Seega juhul kui kostja Eesti arveldusarvele laekuvad rahalised vahendid II pensionisamba osakute müügist, siis on kohtutäituril õigus laekunud rahalised vahendid TMS § 52 lg 1 alusel arestida. Oluline on seejuures, et kohtutäituril on võimalik arestida ainult Eesti krediidiasutuse arvelduskontol olevaid rahalisi vahendeid ja juhul kui rahalised vahendid kantakse välismaisele arvelduskontole, siis ei ole võimalik kohtutäituril aresti kohaldada. Kuna II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmine välismaa krediidiasutuse arveldusarvele välistab täitemenetluse nõuete rahuldamise ja see on vastuolus täitemenetluse eesmärkidega, siis ei peaks olema kostjal ka lubatud pooleli olevate täitemenetluste olukorras II pensionisamba müügist laekunud rahalisi vahendeid välismaa krediidiasutuse arvele kanda. Selline käitumine oleks vastuolus ka hea usu põhimõttega, mis kohustab õiguste ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Antud juhul II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmine välismaisele arvelduskontole täitemenetluse nõude täitmisest hoidumise eesmärgil kujutab endast täitemenetluse sissenõudja huvide teadlikku kahjustamist ja seetõttu on see hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. 2 5. Hageja leiab, et kostja kohustust anda tahteavaldus II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmiseks Eesti krediidiasutuse arvelduskontole ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (

RS) § 114, sest see säte keelab II pensionisamba osakute väljamakse nõude aresti ega sätesta mingil viisil keeldu kasutada II pensionisamba osakute müügist laekuvaid rahalisi vahendeid täitemenetluse nõude katteks. Seega kui

RS § 114 sätestab II pensionisamba osakute väljamaksete nõude aresti keelu, siis tuleb mõista seda sätet hageja hinnangul ainuüksi kitsalt osakute väljamakse nõude aresti keeluna. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus ka täitemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Eeltoodut toetab hageja arvates ka

RS § 114 seletuskiri, mille kohaselt

RS § 114 eesmärgiks on ajapikenduse andmine selliste IT-süsteemide väljaarendamiseks, mis võimaldaksid tulevikus kohtutäituritel II pensionisamba osakute väljamaksete nõudeid arestida. Kuna praegu puuduvad sellised IT-süsteemid, mis võimaldaksid kohtutäituritel II pensionisamba osakute väljamaksete nõuete aresti, siis

RS § 114 pidi andma Eesti Vabariigile vajaliku ajapikenduse kuni 2023. aastani. Isegi

R § 114 seletuskiri ütleb otsesõnu, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS Pensionikeskusel väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. See omakorda tähendab, et kostjal ei ole õigust pooleli olevate täitemenetluste puhul paluda AS Pensionikeskusel kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalisi vahendeid välismaisele arvelduskontole välistades seeläbi kontole aresti seadmise Eesti kohtutäituri poolt.

1. Hageja lisab, et PS § 14 kaitsealasse kuulub riigi kohustus tagada tõhus ja õiglane menetlus ning selle korraldamine. See hõlmab ka toimiva täitemenetluse ja sissenõudjate õiguste kaitse tagamist. Seega olukorras, kus riik on otsustanud ajutiselt kuni (
2. aastani) IT-süsteemide arendamise eesmärgil võtta kohtutäiturilt õiguse II pensionisamba väljamakseid arestida (

R § 114), siis see ühtlasi paneb riigile kohustuse näha ette muu õiguskaitsevahend täitemenetluse tagamiseks II pensionisamba väljamakse nõude aresti asemel. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja ainuõige, kui

R § 114 kehtivuse ajal võimaldab riik täitemenetlust tagada võlgniku (antud juhul kostja) tahteavaldust andma kohustamise kaudu olukorras, kus võlgnik (antud juhul kostja) teadlikult ja tahtlikult astub samme II pensionisamba väljamaksetest laekunud rahaliste vahendite välismaale viimiseks täitemenetlusest hoidmise eesmärgil vastuolus võlgniku kohustuste, täitemenetluse eesmärkide ja hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2) ning vastuolus

R § 114 seletuskirjaga. 7. Hageja märgib kokkuvõtlikult, et kuna

R § 114 seletuskiri sätestab otsesõnu kostja kohustuse kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid pooleli olevate täitemenetluste puhul arvelduskontole, kuhu kohtutäitur saab seda aresti ja kohtutäituril on õigus arestida Eesti krediidiasutustes olevaid arvelduskontosid (TMS § 4 lg 4) ja TsÜS § 138 lg 2 kehtestab keelu kasutada oma õiguseid teisi isikuid kahjustaval viisil, siis on kostjal kohustus anda tahteavaldus, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. 8. Hagi tagamise taotlust põhistab hageja sellega, et hagi tagamata jätmine välistab hageja nõuete rahuldamise, sest kostja juba on esitanud AS Pensionikeskusele avalduse II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite XXX arvelduskontole kandmiseks ja kui kohus AS Pensionikeskusel ei keela rahaliste vahendite kandmist kostja XXX arvelduskontole, siis ei ole võimalik hageja nõudeid täita, sest kostjal ei ole muud vara peale II pensionisamba osakutest laekuvate rahaliste vahendite ja Eesti kohtutäituril ei ole võimalik XXX arvelduskontol asuvaid rahalisi vahendeid arestida. Sellest tulenevalt on ainuke hagi tagamise abinõu, mis tagab haginõude täitmise, keelata

§ 378

lg 1 alusel AS Pensionikeskusel väljamaksete tegemine välismaisele arvelduskontole (sh kostja XXX arvelduskontole) kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud 3 rahaliste vahendite arvelt hageja nõude katteks (II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite katteks). On ilmne, et hagi tagamise abinõud kohaldamata jättes muutub võimatuks haginõude täitmine. Tegemist on proportsionaalse hagi tagamise abinõuga, sest see ei koorma kostjat liigselt ja ei ole alternatiivselt kostjat vähem koormavat hagi tagamise abinõud, mille kaudu oleks võimalik haginõude täitmist tagada. Hagejate suhtes oleks hagi tagamine jätmine ebaõiglane, sest kostja soov kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid välismaa arvelduskontole on ajendatud eesmärgist hoiduda täitemenetlusest ja selline käitumine on vastuolus kõikide üldtunnustatud TMS-i, VÕS-i, TsÜS-i põhimõtetega, sh KarS §-s 385 sisalduva preventiivse eesmärgiga. On ilmne, et II pensionisamba osakute müügist laekuvata rahaliste vahendite välismaale kandmise eesmärgiks on tekitada kahju sissenõudjale. Sellest tulenevalt on põhjendatud II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite välismaisele arveldusarvele kandmise keelamine (sh kostja XXX arvelduskontole) kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kohtuasjas, KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus, tutvunud tsiviilasjas hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hagil puudub perspektiiv. 10.

§ 372

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 11. Nagu hagis on õigesti märgitud, tuleb isiku tahteavalduse asendamise nõudes lähtuda vastava TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneva nõude eeldustest. Riigikohtu praktika (vt RKTKo 07.11.2018 nr 2-17-9986, p 13) kohaselt on eeldused järgnevad:

1. a)isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, peab olema seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha;
2. b)tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, peab olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel (p 3.2);
3. c)Kohtuotsus peab kohustama isikut tahteavaldust tegema. 12. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud isiku tahteavalduse asendamise nõude eeldused. Kohus on seisukohal, et kostjal puudub seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev subjektiivne kohustus anda seaduse või lepingu alusel tuvastatav kindla sisuga tahteavaldus kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid just Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. 13. Hageja on viidanud, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks TMS § 2 lg 1 p 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 52 lg 1 ja § 130 lg 4 alusel. Kohus on seisukohal, et hageja märgitud täitemenetlust reguleerivatest normidest ei tulene kostja subjektiivset kohustust hageja taotletud tahteavalduse esitamiseks. Samuti on hageja viidanud KarS §-le 385, mis sätestab, et teiste seas füüsilisest isikust võlgniku poolt vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohtu hinnangul ei saa ka nimetatud kriminaalõiguslikust normist tuletada kostja subjektiivset kohustust anda hageja taotletud tahteavaldus. Kui kostja on pannud toime kuriteo(katse), on KrMS § 195 kohaselt võimalik esitada uurimisasutusele kuriteoteade. 14. Lisaks on hageja oma nõudes tuginenud

RS §-le 114, TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg-le

1. Ka nendest sätetest ei tulene kohtu arvates õiguslikku alust kohustamaks kostjat andma hagis nõutud tahteavaldust. Hageja hinnangul on seadusandja tahe, et kogumispensioni II samba osakute väljamaksmisel oleks võimalik pensionivara arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid nende võlgnike vastu, kes on taotlenud oma kogumispensioni väljamaksmist. Samas ei ole seadusandja vastavasisulist normi vastu võtnud ega sätestanud, et pensioniregistri pidaja peaks täitemenetluse võlgnikule 4 väljamaksed II pensionisambast tegema üksnes Eesti Vabariigi krediidiasutuses asuvale kontole. Sellist kohustust ei saa kohtu hinnangul järeldada ka hea usu põhimõttest.
2. Kuivõrd kohus ei võta hagi menetlusse, jääb hageja taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata. 16.

§ 168lg 1 alusel jätab kohub menetluskulud hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hagejal on õigus määruse jõustumisel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (

§ 150lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5