Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest
Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (
ja
). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Hageja nõuded 18.10.2020 esitas Prime Commerce OÜ Pärnu Maakohtule avalduse Mercanter Trans OÜ vastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks ning seoses jätkamisega hagimenetluses 20.11.2020 hagiavalduse Harju Maakohtule. 25.11.2020 kohtumäärusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest Harju Maakohtus ja saatis hagi kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Viru Maakohus sai tsiviilasja 14.12.2020. 06.01.2021 esitas hageja kohtule täpsustatud hagiavalduse. 06.01.2021 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus esitatud hagi menetlusse ning samal ajal luges menetluse
14.05.2021 uuendas kohus menetluse. Esitatud hagiavalduse kohaselt on Prime Commerce OÜ teostanud oma ettevõttele kuuluva transpordivahendiga Mercanter Trans OÜ-le kalluriteenust perioodil 20.07.2020 - 13.08.2020 ja esitanud sellekohased arved tasumiseks. Arve nr. 202056 summas 935,42 eurot on esitatud 24.07.2020 tasumise tähtajaga 23.08.
Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale isiklikult kätte 14.05.2021, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 28.05.2021. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja on esitanud kostjale teostatud kalluriteenuste eest arved - 24.07.2020 arve nr 202056 summas 935,42 eurot, 31.07.2020 arve nr 202057 summas 1793,87 eurot ja 17.08.2020 arve nr. 202067 summas 1029 eurot, kuid kostja on jätnud esitatud arved tasumata. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 3758,29 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt alates iga arve maksetähtajast kuni 18.10.2020 seadusjärgse viivisemääraga 8% aastas kokku summas 37,86 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 37,86 eurot.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 325 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 538,73 eurot, kuulub vastavalt hageja taotlusele hagejale tagastamisele enammakstud riigilõiv summas 213,73 eurot. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.