KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juunil 2021, Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-55 (19240100065) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekret

§ 178

lg 1¹ järgi, üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maris Roberts volituse alusel Süüdistatav Viktor Nifontov, isikukood 36404092256, xxx, xxx, emakeel xxx keel, xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistatud: - Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega

§ 118p 1 alusel mõistetud vangistus 4 aastat. Kr

MS § 238 alusel vangistus 2 aastat 8 kuud.

§ 68

ja § 74 alusel vangistus 2 aastat 7 kuud 27 päeva jäetud tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta pikkuse katseajaga. 31.03.2014 määratud Viru Maakohtu määrusega 1-13984 täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. 27.08.2014 Viru Maakohtu määrusega 1-13-984 määratud pööratud Viktor Nifontovile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. 13.06.2016 Viru Maakohtu määrusega 1-13-984 vabastatud ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Katseaja lõpp 07.07.2017 Kaitsja RESOLUTSIOON Tõkend elukohast lahkumise keeld 19.09.201912.09.2020. Kahtlustatavana kinnipidamine 10.09.2019-12.09.2019, s.o 3 päeva Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, § 311, § 312, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: 1 / 16 Viktor Nifontov süüdi tunnistada

§ 178

lg 1 järgi selles, et: tuvastamata jäänud ajavahemikus, kuid vähemalt kuni 10.09.2019 hoidis isik elukohas aadressil xxx, enda kasutuses olevas mobiiltelefonis Samsung Galaxy A7 (IMEI-xxx, IMEI-xxx) tuvastamata asukohast alla laetud ja mobiiltelefoni salvestatud 53 unikaalset pildifaili (fotod nr 191125-0 - 202368-0 ja 203632-0 – 196902- 0, kaustas Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html) ja 2 unikaalset videofaili (failide nimed 207397-0 ja 206968-0, kaustas Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html), milledel on kujutatud nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid ja nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis ning 92 unikaalset pildifaili (fotod nr 190271-0 – välja arvatud viimane foto188508-0, ERO_Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html), milledel on kujutatud nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid erootilises situatsioonis, ja 22.07.2019 ajavahemikul kella 12.40 kuni 14.20, jagas IP aadressi xxx vahendusel suhtlusvõrgustiku Odnoklassniki kaudu kasutajatele kasutajanimedega „V. S.“ ja „N. G.“ samas telefonis säilitatud viit

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.09.12.09.2019, so 3 (kolm) päeva, ning mõista Viktor Nifontovile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmiseks alguseks lugeda Viktor Nifontovi vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 lg 1 ja 2 alusel. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Viktor Nifontovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 254,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 212 eurot, käibemaks 42,40 eurot). Viktor Nifontovilt mõista riigituludesse välja menetluskuludena: 2 / 16 - 259,20 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud korras osutatud õigusabi eest, 481,20 eurot (226,80 eurot eelmenetluses ja 254,40 eurot kohtulikul arutamisel) kaitsjatasu kohtumenetluses määratud korras osutatud õigusabi eest, 876 eurot sundraha. Menetluskulu, ekspertiisitasu kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi eest summas 1267,80 eurot, jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulud summas 1616,40 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetluskulud Viktor Nifontovil tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700026487 ning selgitus „Viktor Nifontov 1-21-55 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - CD-R plaat kirjega „19240100065 xxx“ (tlk 23 ümbrikus); - DVD-R plaat kirjega 19240100065 (tlk 60 ümbrikus); - CD-R plaat kirjega „19240100065_1“ (tlk 64 ümbrikus) mis asuvad kriminaalasja juures, - jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS §126 lg 1 p 1 alusel. Asitõendid: - kalendermärkmik „2016“, mis on hoiul vastavalt 29.11.2019 asitõendi üleandmisvastuvõtmise aktile nr 5727 PPA Ida majandustalituse logistikabüroos, - tahvelarvuti Galaxy TAB A (pakend nr D14-0074124), sülearvuti LENOVO s/n xxx (pakend nr 220123), musta korpusega SP mälupulk (pakend nr D4-0074121), lilla korpusega MOWEK mälupulk (pakend nr D14-0074121), halli korpusega mälupulk (pakend nr D14-0074121) ja kõvaketas KINGSTON (pakend nr D14-0074127), mis on hoiul PPA Ida prefektuuris (üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02767, - lauaarvuti IN WIN (pakend nr 00002800), mobiiltelefon SAMSUNG SM-J320FN IMEI xxx, mis on hoiul PPA Ida prefektuuris (üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02767), tagastada omanikule Viktor Nifontovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - mobiiltelefon Galaxy A7

§ 178

sätestatud kuriteo, taas 22.07.2019 ajavahemikul kella 12.40 kuni 14.20, oma elukohas, aadressil xxx, kasutades enda mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 (IMEI-1 xxx; IMEI-2 xxx), jagas IP aadressi xxx vahendusel suhtlusvõrgustiku Odnoklassniki kaudu kasutajatele kasutajanimedega „xxx.“ ja „xxx.“ viit

§ 178

järgi sätestatud kuriteo, tahtlikult toime

§ 178

lg 1-1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises ning nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutava pildi ja muu teose hoidmise ning teisele isikule muul viisil kättesaadavaks tegemise. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi. Kohtuliku arutamise käigus ei vaidlustanud süüdistatav ega tema kaitsja süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Süüdistatav keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis tõendina vastu tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused k 1 lk 82-

1. Süüdistatav tunnistas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et saatis suhtlusportaalis telefoni kaudu kuni 5 lapspornot sisaldavat fotot. Samuti suhtles ta FB kasutajaga I. G. ja avastas järgmisel päeval, et tema konto FBs on blokeeritud. Süüdistatav selgitas ütlustes, et ta sai lapspornot sisaldavad fotod kahelt kasutajalt ja suheldes teistega, saatis need fotod edasi. Muid sisulisi ütlusi ei ole isik andnud ega menetleja talle vastavaid kahlustust puudutavaid küsimusi esitanud. Föderaalse Kadunud ja Ekspluateeritud Laste Keskuse raportist, k 1 lk 1-21, nähtub, et Eestile teatatakse, et 28.07.2019 on avastatud, et Viktor Nifontov on seotud lapspornograafiaga (omamine, valmistamine ja levitamine), IP aadress xxx, sellelt aadressilt on 15.07.2019 FB kontot kasutanud Viktor Nifontov. Sisu saaja on I. G., üleslaetud failide arv
2. IP aadress xxx kuulub M. K., aadress xxx, k 1 lk
3. Tunnistajana ülekuulatud M. K. kinnitas kohtuistungil, et interneti lepingud on vormistatud tema nimele. Läbiotsimisprotokollist, k 1 lk 26-30, nähtub, et 10.09.2019 xxx korterist avastati ja võeti ära mobiiltelefonid Galaxy, Samsung ja Nokia, lauaarvuti, tahvelarvuti Galaxy, 2 sülearvutit Ordi ja Lenovo, märkmik, 3 mälupulka ja kõvaketas. Märkmik on vaatlusprotokolliga vaadeldud, k 1 lk31-33, sellest nähtub, et kirje OK xxx on suhtlusportaali ok.ru Viktor Nifontovi kasutajatunnus ja kirje xxx – sisenemise parool. 5 / 16 Ümbrikus lk 39 on A4 formaadi paberikandjal 2 väljatrükki lapsporno sisaldavatest fotodest. Ümbriku peal on märge Facebook Messengeri jagatud 2 pildifaili. Ümbrikus lk 40 on A4 formaadi paberikandjal 5 leheküljel fotode väljatrükid telefoni ekraanilt, millel on lapsporno sisaldavad pildid. Väljatrükkide alusel on tuvastatav, et keegi suhtleb telefonis V. S., N. G. ja S. nimelise isikuga, suhtlemise käigus edastatakse nimetatud isikutele lapspornot sisaldavad fotod. Asitõendi vaatlusprotokollist, k 1 lk 57-59, nähtub, et on kopeeritud mobiiltelefonide Galaxy A7 (koopia MOB01) ja Samsung (koopia MOB03), samuti sülearvuti Ordi (selle kõvaketas), koopia A01H01, andmed. MOB01 sisaldab 53 pildifaili ja 2 videofaili, mille puhul on tegemist tõenäoliselt lapspornoga ja/või 14-aastased lapsed kujutatud erootilises situatsioonis, nimetatud failid on salvestatud DVD-plaadile – failinimi MOB01.html, kaust Keelatud _MOB01, kirje 19240100065; MOB01 sisaldab 93 pildifaili, mille puhul on tegemist tõenäoliselt fotodega, kus on kujutatud alla 14-aastased lapsed erootilises situatsioonis. Failid on salvestatud DVDplaadile kirje 19240100065 kausta ERO_Keelatud_MOB01, failinimi MOB01.html. MOB03 sisaldab 1 pildifaili, mille puhul on tegemist tõenäoliselt fotoga, kus on kujutatud alla 14-aastased lapsed erootilises situatsioonis. Fail on salvestatud DVD-plaadile kirje 19240100065 kausta ERO_Keelatud_MOB03, failinimi MOB03.html. A03H01 sisaldab 1 pildifaili, mille puhul on tegemist tõenäoliselt lapspornoga ja/või 14aastased lapsed kujutatud erootilises situatsioonis, nimetatud fail on salvestatud DVDplaadile – failinimi A01H01.html, kaust Keelatud _A03H01, kirje 19240100065; A03H01 sisaldab 13 pildifaili, mille puhul on tegemist fotodega, kus on kujutatud 14aastased lapsed erootilises situatsioonis, nimetatud fail on salvestatud DVD-plaadile – failinimi A01H01.html, kaust ERO_Keelatud _A03H01, kirje
4. Kohus on tutvunud DVD-plaadi sisuga. Kaustas ERO_Keelatud_A03H01 fotod 116765-0 ja 116764-0 - kohtul ei tekkinud veendumust et pildil on kujutatud erootilises situatsioonis just alla 14-aastane isik. ERO_Keelatud_MOB01 foto 188508-0 ja ERO_Keelatud_MOB03 fotod 188507-0 ja 188508-0 ( kõik kolm on tegelikult üks ja sama foto) ei tekkinud kohtul veendumust, et isik, kes võis olla alla 14-aastane, on kujutatud erootilises situatsioonis; noorukil on paljastatud keha ülaosa ja on nähtav, et ta pildistab ennast kasutades peeglit; erootilisele situatsioonile ei osuta isiku kehaasend või nägu või riietus, aksessuaarid, või toa sisustus vms; kohus ei näe fotol eeskätt erootilist konteksti. Samuti märgib kohus, et osa pilte on esitatud 3 isegi 4-kordselt, sel juhul ei leia kohus, et tegemist oleks unikaalse fotoga (nimetatud asjaolu ei muuda asja sisu). Kohus tõdeb, et vaatlusprotokollis mainitud fotode ja video puhul on ilmselt tegemist kas alla 14-aastase isiku pornograafilises ja erootilises situatsioonis või alla 18-aastase isiku pornograafilises situatsioonis kujutamisega. Piltide ja video pornograafiline ja/või erootiline kontekst on ka keskmiste teadmiste kõrvaltvaatajale selge. Vastavale situatsioonile osutab fotode ja video rõhuasetus suguelundite ja suguakti lähedase olukorra eksponeerimisele, samuti erootilisele situatsioonile osutab lapseealiste modellide kehaasend, näomiimika, videos ka kehaliigutused, kehaosade sihipärane paljasolek. Kohus ei näe, et siin võiks tekkida vaidlus. Ülalnimetatud tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, millise ajavahemiku kestel hoidis isik nimetatud fotosid ja videod süüdistuses näidatud andmekandjatel. Süüdistatav ei andnud vastavaid ütlusi ja vastavaid küsimusi ei olnud talle esitatud kohtueelsel uurimisel. Puuduvad igasugused tõendid, et isik oleks hoidnud pilte ja videod kas alates 02.06.2019 või alates 07.07.2019 või alates 01.09.2018, nagu seda on süüdistuses märgitud. Fakt, et 6 / 16 süüdistatav ja kaitsja ei vaidlusta faktilisi asjaolusid ei tähenda automaatselt, et süüdistuses kirjeldatu võetakse kohtu poolt vastu usu peal, seda enam üldmenetluses võistlevas protsessis. Süüdistuse faktilised asjaolud peavad olema kinnitatud usaldusväärsete tõenditega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kohus veenduda, et hoidmine leidis aset just süüdistuses näidatud ajavahemikel. Kindel on fakt, mis on tõendatud läbiotsimisprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga, et süüdistatava käsutuses olevatest andmekandjatest (kaks telefoni ja sülearvuti Ordi) on 10.09.2019 avastatud alla 14-aastase isiku fotod ja videod erootilises ja pornograafilises situatsioonis ja alla 18aastase isiku fotod pornograafilises situatsioonis. Süüdistatav seda fakti ei eita. Järelikult peab kohus lõplikult tõendatuks nimetatud fotode ja video hoidmise osas, et - tuvastamata jäänud ajavahemikus, kuid vähemalt kuni 10.09.2019 hoidis süüdistatav elukohas aadressil xxx, enda kasutuses olevas mobiiltelefonis Samsung Galaxy A7 (IMEI-1:xxx, IMEI-2:xxx) tuvastamata asukohast alla laetud ja mobiiltelefoni salvestatud 53 unikaalset pildifaili (fotod nr 191125-0 - 202368-0 ja 203632-0 – 196902- 0, kaustas Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html) ja 2 unikaalset videofaili (failide nimed 207397-0 ja 206968-0, kaustas Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html), milledel on kujutatud nooremaid kui kaheksateistaastaseid isikuid ja nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid pornograafilises situatsioonis ning 92 unikaalset pildifaili (fotod nr 190271-0 – välja arvatud viimane foto188508-0, ERO_Keelatud_MOB01, failinimega MOB01.html), milledel on kujutatud nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid erootilises situatsioonis; ning enda kasutuses oleva sülearvuti ORDI W255BU (s/n:xxx) kõvakettal TOSHIBA HDD2D31 (s/n: xxx, maht 120GB) tuvastamata asukohast alla laetud ja kõvakettale salvestatud 1 unikaalset pildifaili (foto nr 131787-0, kaustas Keelatud_A03H01, failinimega A03H01.html), millel on kujutatud nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises situatsioonis ning 11 unikaalset pildifaili (fotod nr 119919-0 – 131786-0 kaustas ERO_Keelatud_A03H01, failinimega A03H01.html, välja arvatud fotod 116765-0 ja 116764-0), milledel on kujutatud nooremaid kui neljateistaastaseid isikuid erootilises situatsioonis. Asitõendi vaatlusprotokolliga k 1 lk 61-64 vaadeldi veel mobiiltelefoni Nokia, tahvelarvuti Samsung, 3 mälupulga ja kõvaketta Kingston andmeid, tõenduslikku informatsiooni saadud ei ole (mille tõttu jääb tõendi esitamise vajadus kohtule ebaselgeks).

§-s 178 näidatud teoste teisele isikule kättesaadavaks tegemise osas märgib kohus järgmist. Süüdistatav ei eita, et ta edastas pilte teisele isikule. Kohus leiab, et ei ole vaidlust faktis, et süüdistatav edastas V. S. ja N. G. nimelisele isikule suhtlusportaalis telefoni kaudu pildid, mille paberikandjal väljatrükid on kriminaalasja materjalides ümbrik lk

1. Fotod on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis, DVD-R plaadile kopeeritud andmed (süüdistuses on ekslikult märgitud CD plaat). Kaustas Keelatud_MOB01, failinimi MOB01.html. Kohus on sellega tutvunud. Süüdistuses on näidatud fotode individuaalsed nimed. Ümbrik lk 40 telefoni fotode väljatrükkidest nähtub, et vestlus V. S.ga toimub 22.
2. ( võimalik
3. a) alates kl 12.40 ja N. G. 22.
4. (võimalik
5. a) kl 14.
6. G. fotode edastamise osas on kohtul öelda järgmist. K 1 lk 11-21 Ekspluateeritud Laste Keskuse raporti tõlkest nähtub, et lapsporno juhtumi aeg 00.53 28.07.
7. Mis on juhtumi aeg, ei ole kohtule selge, kas see on juhtumi avastamise aeg või andmete töötlemisega saadud tulemuse aeg. Sisu saaja I. G. IP tabamise aeg (?) on 27.07.2019 kl 14:
8. Süüdistuses on

§ 178mõeldud teoste edastamise ajaks märgitud 28.07.2019 kl 00:52.

Kas G. sai sisu enne, kui süüdistatav selle 7 / 16 kättesaadavaks oli teinud – vähemalt kellaaegade loogika on selline. Tõlkest ei ole võimalik aru saada, kas sisu saaja G. suhtles süüdistatavaga ikka 28.07.2019 kellaajaliselt 00:50 kuni 00:53 (tlk 16). Ühtlasi kohus märgib, et arvestades süüdistatava tunnistamist, et ta saatis teistele isikutele fotod, milles oli kujutatud lapsed kas pornograafilises või erootilises situatsioonis, samuti raporti tõlget, on suurt tõenäosust, et vestlus süüdistatava ja G.i vahel toimuski 28.07.2019 kl 00:50-00:53, kuigi G.i IP aadress oligi Keskuse poolt nö tabatud päev enne – ehk 27.07.

1. Kohus on tutvunud rapordi juurde lisatud CD-R plaadiga, ümbrik tlk
2. CD-R plaadil on fail nimega Ida, selles on kolm kausta – xxx kahes erinevas formaadis inglisekeelne raport (sama, mis on paberikandjal toimikus) ja kaust xxx.json ei avane. Pildifaili CD-R plaadil ei ole. Json-faili kohta ei ole kohtule teada, kas see on pildifail, igal juhul kohtule ei ole see kättesaadav ega loetav. Kohtule lubatud rakendustega json-fail ei avane. Kriminaalasja materjalides on ümbrik lk 39, 2 foto väljatrükki, kus on kujutatud alla 14aastased lapsed pornograafilises situatsioonis. Ümbriku peal on allkirjastamata märge, et see on Facebook Messengeri jagatud pildifailid. Kohus ei saa kuskilt seda kontrollida ega võrrelda tegelike pildifailidega. Süüdistatav kohtuistungil ütlusi ei andnud ega olnud süüdistuse selles osas ka kohtueelsel uurimisel enam-vähem informatiivselt üle kuulatud. Ta kinnitas ainult seda, et jah talle saadeti pilte ja tema saatis ka. Lauaarvuti kopeeritud andmetest, mille kaudu süüdistuse kohaselt oli

§ 178mõeldavad fotod välja saadetud teisele isikule, ei ole need fotod avastatud.

K 1 lk 61-63 lauaarvuti andmed olid kopeeritud ja tõenduslikku materjali ei olnud avastatud, tlk 63 punkt 4.10. Kohus kontrollis vaatlusprotokolli lisana olvat CD-R plaati. Sellel puuduvad vaatlusprotokollis kirjeldatud kopeeritud andmed, muuhulgas ka koopia A02H01 ehk lauaarvuti andmete koopia. CD-R plaadil on hoopis fotod, mis puudutavad süüdistatava elukohas toimunud läbiotsimist, fotografeeritud on tema elukohast avastatud andmekandjad. Seega, raporti, asitõendi vaatlusprotokolli ja süüdistatava ütlustega kohtueelsel uurimisel, et ta saatis teistele isikutele fotod, on usaldusväärselt tõendatud, et: 22.07.2019 ajavahemikul kella 12.40 kuni 14.20, oma elukohas, aadressil Olevi 34-82, Kohtla-Järve linn, kasutades enda mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 (IMEI-1 xxx; IMEI2 xxx), jagas IP aadressi xxx vahendusel suhtlusvõrgustiku Odnoklassniki kaudu kasutajatele kasutajanimedega „V. S.“ ja „N. G.“ viit

§ 178

järgi mõeldavad teosed ehk kas lapsporno või alla 14-aastase lapse kujutamine erootilises situatsioonis. Kohtule ei ole esitatud usaldusväärseid, kohtulikult kontrollitavaid tõendeid, et see, mis oli G.ile saadetud, oleks lapsporno või alla 14-aastase lapse kujutamine erootilises situatsioonis. Korduvuse tunnus

§ 178

lg 1-1 järgi.

§ 178

lg 1-1 säte näeb kvalifitseeriva tunnusena ette korduvuse, kui tegu pannakse toime korduvalt või lisaks pannakse toime

§-s 175, 1751, 1781 või 179 sätestatud kuriteo. Süüdistus on esitatud selliselt, et selle pinnal võimalik aru saada, et korduvuse moodustab fakt, et isik on hoidnud fotosid ja siis korduva teona teinud pildid kätte saadavaks teistele isikutele. Nii tuleneb tekstist; „Samuti Viktor Nifontov isikuna, kes on varem toime pannud

§ 178

sätestatud kuriteo, taas 22.07.2019 ajavahemikul kella 12.40 kuni 14.20, oma elukohas, aadressil Olevi 34-82, Kohtla-Järve linn, kasutades enda mobiiltelefoni Samsung Galaxy A7 (IMEI-1 xxx; IMEI-2 xxx), jagas IP aadressi xxx vahendusel…“. Kohus märgib, et

§ 178

järgi ettenähtud kuriteokoosseis on oma tüübilt alternatiivaktiline, seega ei moodusta eraldivõetuna teoaktid ( näiteks lapsporno hoidmine ja selle kättesaadavaks tegemine) automaatselt korduvalt toimepandud kuritegu. Alternatiivaktilise koosseisu korral (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021 lk 243, komm. 3.2 toob näitena

§ 184lg 1 koosseisu) moodustavad osateod teoainsuse (sama mis on teoühtsus).

Teoainsuse mõiste on sarnane jätkuva kuriteoga, jätkuvust tuleb piiritleda korduvusest (Kommenteeritud väljaanne, lk 242, komm. 2). Kommenteeritud väljaanne lk 244-245 komm. 6.2 selgitab teoainsuse seisukohalt, et tegemist võib olla kas korduvusega, jätkuvuse, vältavuse ja alternatiivse koosseisuga. Vältav tegu on näiteks hoidmine. Samas ei saa pilti teisele isikule teha kätte saadavaks enne, kui see pilt on saatja andmekandjale hoiule salvestatud. Kohtul on käesoleva kriminaalasja arutamisel tekkinud õiguslik küsimus – kas süüdistatava teod, mis seisnesid lapsporno hoidmises teatud ajavahemiku kestel erinevatel andmekandjatel ja sellest osa lapsporno kahele isikule sama ajavahemiku raames sama andmekandja kaudu samal päeval kättesaadavaks tegemine on korduvalt toime pandud kuritegu, nagu väidetakse süüdistuses. Kohus märgib teadmiseks, et

§ 184

lg 2 p 2 korduva teo mõttes polnud kordagi korduva teona vaadeldud näiteks narkoaine omandamine, hoidmine ja selle doosideks pakendatud mitmele isikule edastamine. Reeglina selline tegu vaadeldakse kui ühest tahtlusest toimepandud ühte tegu – narkoaine omandamine, hoidmine ja selle edastamine. Seda ka juhul, kui isik osa ainest jätab endale ja tarvitab ise. Kaitsja avaldas kohtuvaidlustes, et tema arvates on tegemist ühe teoga – isik hoidis lapspornot ja tegi selle kättesaadavaks teistele isikutele. Kaitsja avaldas, et siit ei nähtu korduvust. Repliigi korras vastas prokurör, et isik hoidis ja tegi lapsporno kättesaadavaks ja seda korduvalt. Õiguslikku analüüsi ei olnud kohtule pakutud. 9 / 16 Lahendis 1-17-689 on Harju maakohus jõudnud seisukohale, et faktilise retsidiivi puhul

§ 178

lg 1-1 mõttes ei ole lapsporno vältav hoidmine vaadeldav korduvalt toimepandud teona, samas on lahendis märgitud, et ei moodusta teoühtsust mitu juhtumit, kui süüdistatav erinevatel aegadel, erinevatel asjaoludel ja erinevate lastega on valmistanud lapspornot, teinud fotosid ja videoid. Harju maakohus on vaadelnud lapsporno valmistamist korduvalt toimepandud teona ja kvalifitseerinud teo

§ 178lg 1-1 järgi, arvestades lapsporno valmistamise faktilisi asjaolusid.

Kohtuotsus selle osas jäi püsima ka Riigikohtus. Harju maakohus tõdes, et korduvus on vastutust raskendav eriline isikutunnus

§ 24lg 3 mõttes (n-ö mitteehtne eridelikt).

Kui esineb süüteo toimepanemise korduvuse tunnus ja see on täidetav, siis subsumeeritakse tegu korduvust ettenägeva punkti järgi (antud juhul

§ 178lg 11).

Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Faktiline retsidiiv tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kaks süütegu, mille eest teda ei ole varem süüdi mõistetud. Selleks, et hinnata, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (Riigikohtu otsused asjades nr 3-1-1-404, p 8.3; nr 3-1-1-99-04, p 10.4; nr 3-1-1-1-08, p 5 ja nr 3-1-1-15-08, p 15). Teo objektiivse avaldumise aspekti arvestamist rõhutatakse ka värskemas kohtupraktikas, näiteks Riigikohtu lahendis 1-17-7206/27, p 23: „…Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. novembri 2017. a otsus nr 1-15-10119/80, p 27).“ Kohus arvestab kohtupraktikas juurdunud seisukohti teoühtsuse kohta. Pöördudes käesoleva kohtuasja esemeks oleva ja tõendamist leidnud teo juurde, on võimalik analüüsida ja tuvastada, milline on teo objektiivne avaldumine. Oma elukohas kuni 10.09.2019 ajavahemikus, mis tegelikult ei ole usaldusväärselt tuvastatud, hoidis süüdistatava

§ 178

järgi mõeldud fotod ja videofaili kolmel erineval andmekandjal – kahes telefonis ja arvutis Ordi. Ei ole andmed, et see hoidmine oleks ajaliselt katkestatud ja siis taas alustatud. Ka ruumiliselt, on tegemist ühe kohaga ja ühe isiku käsutuses olevate andmekandjatega. Selle hoidmine kestel, nimelt 22.07.2019 oli mõned teosed tehtud kätte saadavaks sama isiku käsutuses oleva andmekandja kaudu, samal päeval, samast kohast, kahele isikule samad teosed, mis isikul olid vahetult enne seda hoiul. Kohus leiab, et arvestades alternatiiv-aktilise delikti erisusi, samuti teo objektiivset avaldumist, ei moodusta antud juhul hoidmine ja järgnev teoste kättesaadavaks tegemine kahte eraldi tegu, mis annaks aluse kvalifitseerida korduvuse tunnusel. Tõendatud osateod (hoidmine ja kättesaadavaks tegemine) ei olnud ajaliselt-ruumiliselt eraldivõetavad ja objektiivselt kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus leiab, et isiku tahtlus oligi suunatud korraga nii hoidmisele kui ka teoste teistele isikutele edastamisele. Süüdistatav selgitas kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et talle saadeti pilte ja tema saatis ka omakorda. Füüsiliselt tundis ta ennast ebamugavalt. 10 / 16 Süüdistatav kinnitas ütlustes, et ta hakkas vastavates suhtlusportaalides suhtlema. Sellest tundis ta enda sõnul kergendust. Seega süüdistatava tahtlusega oli hõivatud nii teoste hoidmine kui ka selle kättesaadavaks tegemine teistele isikutele ja seda teatud ajavahemiku kestel, kuni tema tegevus oli katkestatud 10.09.2019 õiguskaitseorganite sekkumisega. Süüdistatav ei esinenud nö „kollektsionäärina“, tema jaoks oli oluline ka vahetada pilte, edastada teistele isikutele, suheldes nendega vastaval teemal. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Ta teadis, et hoiab ja teeb kättesaadavaks alla 18-aastase lapse pornograafilises ja alla 14-aastase pornograafilises ja erootilises situatsioonis kujutavaid pilte ja videoid. Jätkates hoidmist ja edastades vastavaid teoseid teistele isikutele, möönis süüdistatav seda ehk soostus sellega. Kohus leiab, et süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida

§ 178

lg 1 järgi- noorema kui 18-aasast isikut pornograafilises või noorema kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi või muu teose hoidmine ja mul viisil kättesaadavaks tegemine. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

2.jao 2.peatüki mõistes. Kohus märgib, et ei ole alust arvata, et esineks

§ 31järgi ettenähtud õigusvastasus välistav asjaolu – eksimus.

Vastavalt

§ 31

ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasust. Süüdistatav selgitas kohtueelsel uurimisel, et talle ei tulnud pähe, et lapsporno hoidmine võiks olla karistatav k 1 lk 87. Muid argumente ei ole süüdistatav ega kaitse esitanud. Kohus ei näe siin eksimust õigusvastasust välistavates asjaoludes. Lapsporno käitlemise keeld on üldteada. Süüdistatava ütlustest ei tulene ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, millel tal oleks alust arvata, et tema teo õigusvastasus oleks välistatud mingil põhjusel. Kohus leiab, et Viktor Nifontov teo toimepanemises süüdi

§ 33lg 1 mõttes, sest ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

Isik on süüvõimeline

§ 33mõttes, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, millest kohus lähtub karistuse määra valimisel. Riigikohtu otsuse nr. 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 11 / 16 Kohtupraktika on karistuse mõistmise küsimuses järjepidev. Riigikohtu lahend 1-19-4150 p 26: „Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (

§ 56

lg 1 ls 1) ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Nii võivad süü suurust mõjutada koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, aga samuti kannatanu isik ja tema käitumine. (Vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a otsus nr 1-18-2232/179, p 71;
3. juuni
4. a otsus nr 1-17-1629/44, p 28;
5. juuni
6. a otsus asjas nr 3-1-1-58-13, p 8;
7. oktoobri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-76-12, p 7;
9. märtsi
10. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1;
11. mai
12. a otsus asjas nr 3-1-1-14-07, p 6.)“ Kohus ei ole seotud kaitsja ega prokuröri karistustaotlustega ja lahendab karistuse küsimuse seaduse alusel ning oma siseveendumusel (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-99-13).

§ 178lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

Isikul on olemas töökoht, seega püsiv sissetulek. K 1 lk 65, isikul oli sissetulek ka kuriteo eelnenud aastal-

1. a 6779 eurot. Seega iseenesest ei ole välistatud praktilistel kaalutlustel rahalise karistuse mõistmine, sest see oleks ka reaalselt täidetav. Kohus siiski leiab, et rahalise karistusega karistamine ei ole antud juhul põhjendatud. Kuigi tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest ettenähtud sanktsiooni vangistuse ülemmäär on kuni 3 aastat ehk seaduseandja seisukohalt ei ole tegu raske, tuleb siinjuures arvestada seda, et tegemist ei ole selle kuriteo väikesemahulise variandiga. Isik ei hoidnud üksikuid pilte. Erinevatest andmekandjatest on tuvastatud pildifaile, mille arv ületab
2. Videofaile on minimaalselt – 2 faili. Oluline on kohtu arvates karistusliigi valimisel antud juhul ka see, et objektiks on mitte ainult alla 14-aastased lapsed erootilises situatsioonis, vaid arvukalt on pilte, kus alla14-aastane laps on kujutatud pornograafilises situatsioonis koos täiskasvanuga. Rahalise karistuse kohaldamine antud juhul ei ole põhjendatud lähtudes karistuse eesmärkidest, millest üks, et isik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatava on varasemalt
3. a karistatud esimese astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, olles karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud.
4. a oli isikule mõistetu tingimisi vangistus täitmisele pööratud k 1 lk 73-
5. Isik asus karistust kandma. Reaalne vangistus ei olnud piisav meede, et isik hoiduks uute kuritegude toimepanemisest. Mistõttu kohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole karistuse eesmärkidega kooskõlas.

§ 178lg 1 järgi vangistuse sanktsiooni keskmine määr on 1 aasta 6 kuud.

Kergendavaks asjaoluks on isiku puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et isiku süü suurus on antud juhul alla keskmise.

§ 178tegude kataloogis pani isik toime hoidmise ja teoste kättesaadavaks tegemise.

Hoidmine ei olnud pikaajaline, mis vähendab isiku süü suurust, nagu ka fakt, et teosed olid kättesaadavaks tehtud ainult kahele isikule ja jagatud pilte on arvu poolest alla 10, mis on oluline, arvestades, et hoitud pildifailide arv küündis 150 -le. Ta ei valmistanud lapsporno teoseid. 12 / 16 Kohus arvestab süüdistatava isikut. Tal on töökoht, pere, lapselaps. Ta on sellises vanuses, sünd 1964, kui isiku elulised tõekspidamised ja väärtushinnangud on juba välja kujunenud. Samas soovib kohus rõhutada, et paratamatu fakt on see, et kuni jätkub lapsporno tarbijaid, nagu Viktor Nifontov, ehk sellistele teostele on nõudlust, jääb püsima laste ekspluateerimine. Ja selles on oma panus Viktor Nifontovil, kes on selle „toote“ üks tarbija. Kohus leiab, et arvestades süü suurust, kergendavat asjaolu ja süüdistatava isikut, on põhjendatud karistada süüdistatavat vangistusega 7 kuud. Kaitsja esitas taotluse vabastada süüdistatav vangistuse kandmisest tingimisi juhul, kui isik karistatakse vangistusega. Süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. otsus nr 3-1-1-99-06 p 16, samuti
3. mai
4. otsus nr 3-1-1-40-04 p 8, samuti
5. märtsi
6. otsus nr 3-1-1-11-10 p 6.1 ja
7. aprilli
8. otsus nr 3-11-18-11 p. 8.1, 8.2). Kohus märgib, et vangistuse kandmisest vabastamiseks peab kohus ära näitama süüteo toimepanemise asjaolude ja süüdlase isikut iseloomustava eripära, mis muudaks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.märtsi 2010 otsus nr 3-1-1-11-10 p 6.1,
9. veebruari 2007 otsus nr 3-1-1-99-06 p 16.3). Kohus on teadlik Riigikohtu praktikast, et karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise asjaolude erinevust ei tohi tõlgendada liiga laialt, sest kõik need asjaolud ikka taandatavad kuriteo asjaoludele ja süüdistatava isikule. Samas on Riigikohus märkinud, et kohtupraktikas ei peaks olema aktsepteeritud olukord, kus karistuse kohaldamist ja karistusest vabastamist põhjendatakse samasuguse teo elementi iseloomustava lausega. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik ei ole sellised, et karistuse kandmine oleks ebaotstarbekas. Süüdistatav isiku kasuks on asjaolu, et ta ei eita kuriteo toimepanemist. Isiku kahetsus on arvestatud karistuse määra valimisel. Kohtul ei ole veendumust, et süüdistatava puhul oleks piisav mõjutada kriminaalmenetluse läbiviimisega ja jätta vangistus tingimisi kohaldamata. Süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kelle jaoks ei ole käesoleva kuriteo toimepanemine ainuke juhuslik juhtum elus. Süüdistataval on vastav kriminaalne kogemus kuriteo toimepanemises ja vangistuse kandmises. Süüdistatav pani

§ 178järgi ettenähud kuriteo toime, olles ise väikese lapselapse vanaisa.

Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo asjaolud ei ole sellised, mida saaks inimlikus mõttes kuidagi mõista (näiteks, sotsiaalselt kehvas olukorras viibiva isiku poolt toiduainete vargus). Füüsilise rahulduse või kergenduse saamise eesmärgil hoidis süüdustatav suurt hulka laste pilte ja video, teades, et lapsi ekspluateeritakse seksuaalselt. 13 / 16 Kohus ei kohaldada süüdistatavale karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 on kuludeks ekspertiisi tegemisega seotud kulud, kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras, sundraha. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Algul märgib kohus ekspertiisikulu osas. Riigikohtu lahend 3-1-1-121-13, p 6: „Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).“ Kriminaalasja kohtueelses menetluses on Viktor Nifontovi suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. Akti nr 1/2, 27.01.2020 kohaselt on ekspertiisiga tuvastatud, et Viktor Nifontov on süüvõimeline. Isiku süüdivuse tuvastamise seisukohalt on ekspertiis õige viis selle küsimuse selgitamiseks seda juhul, kui menetlejal tekib veendumus, et on vaja kasutada eriteadmisi. Viktor Nifontov ei ole menetluse käigus tuginenud asjaolule, et ta ei ole süüvõimeline ega ole taotlenud asjakohase ekspertiisi läbiviimist, samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest, millise kahtluse alusel ja milleks oli vaja kasutada eriteadmisi, et veenduda Viktor Nifontovi süüdivuses või kontrollida muid vajalikke asjaolusid. Tegemist on kahtlemata menetleja otsustusega määrata vastav ekspertiisi, kuid arvestades, et kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis ei oma tähendust KrMS § 62 mõttes tähendust tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel käesoleva kohtuasja raames ja kontekstis, siis ei ole tegemist kuluga, mille hüvitamise kohustuse saab panna süüdistatavale. Seega jääb kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud ( välja arvatud ekspertiisikulu): - 259,20 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses määratud korras osutatud õigusabi eest, 14 / 16 - 481,20 eurot (226,80 eurot eelmenetluses ja 254,40 eurot kohtulikul arutamisel) kaitsjatasu kohtumenetluses määratud korras osutatud õigusabi eest, - 876 eurot sundraha ( teise astme kuriteos). Kokku 1616,40 eurot. Tulenevalt riigikohtu praktikast võib menetluskulude väljamõistmise ulatust mõjutada olukord, kus kohus tuvastab kuriteo asjaolud sellisel kujul, et kuriteosündmuse ebaõigussisu osutub võrreldes süüdistusest tulenevaga oluliselt tagasihoidlikumaks. KrMS § 180 lg 1 kohaldamisel oluline mitte üksnes isiku süüditunnistamine, vaid ka süüditunnistamise ulatus (vt RKKK 04.03.2021 määrus nr 1-20-470, p 29). Kohtuliku arutamise tulemina on isikule esitatud süüdistuse maht vähenenud, seda aga vähesel määral – nimelt arvuliselt 150 ringis keelatud piltide osas on kohus süüdistusest välja jätnud üksikud pildid, samuti vähendas süüdistust osas, mis puudutas ühele isikule üksikute piltide saatmist. Kohus leiab, et süüditunnistamise maht ei ole vähenenud sedavõrd, et see tingiks menetluskulude proportsionaalset vähendamist. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestab kohus menetluskulude määramisel süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerimisväljavaateid. Kohus leiab, et on põhjendatud, et menetluskulusid kannab süüdimõistetu, välja arvatud ekspertiisitasu. Viktor Nifontovile on töökoht ja sellega sissetulek. Kohus leiab, et on põhjendatud lubada tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. ASITÕENDID Asitõendite osas tuleb võtta tarvitusele järgmised meetmed. - CD-R plaat kirjega „19240100065 xxx“ (tlk 23 ümbrikus); - DVD-R plaat kirjega 19240100065 (tlk 60 ümbrikus); - CD-R plaat kirjega „19240100065_1“ (tlk 64 ümbrikus) mis asuvad kriminaalasja juures, - tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS §126 lg 1 p 1 alusel. Asitõendid: - kalendermärkmik „2016“, mis on hoiul vastavalt 29.11.2019 asitõendi üleandmisvastuvõtmise aktile nr 5727 PPA Ida majandustalituse logistikabüroos, - tahvelarvuti Galaxy TAB A (pakend nr D14-0074124), sülearvuti LENOVO s/n YD04LRS8 (pakend nr 220123), musta korpusega SP mälupulk (pakend nr D40074121), lilla korpusega MOWEK mälupulk (pakend nr D14-0074121), halli korpusega mälupulk (pakend nr D14-0074121) ja kõvaketas KINGSTON (pakend nr D14-0074127), mis on hoiul PPA Ida prefektuuris (üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02767, - lauaarvuti IN WIN (pakend nr 00002800), mobiiltelefon SAMSUNG SM-J320FN IMEI xxx, mis on hoiul PPA Ida prefektuuris (üleandmise-vastuvõtmise akti nr 20ATH02767), tuleb tagastada omanikule Viktor Nifontovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - mobiiltelefon Galaxy A7