Obsah (8)

§ 238§ 414§ 126§ 180§ 318§ 310§ 175§ 179

1-21-2826 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2826 (18233001607) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtui

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Vladimir Šmõkov süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Tunnistada Vladimir Šmõkov süüdi KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud vangistust Tunnistada Vladimir Šmõkov süüdi KarS § 345 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Vladimir Šmõkovile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Vladimir Šmõkovile karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud liitkaristust Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista Vladimir Šmõkovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Vladimir Šmõkovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks Vladimir Šmõkovi vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Vladimir Šmõkov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Vladimir Šmõkovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Vladimir Šmõkovi vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. Tsiviilhagi Rahuldada kannatanu X X tsiviilhagi. Mõista Vladimir Šmõkovilt TsMS § 440 lg 1 alusel X X kasuks välja 1 200 (üks tuhat kakssada) eurot. Nimetatud summa tuleb kanda X X (ik x) arvelduskontole AS-is Swedbank nr xxx. Asitõendid: - kaks müügilepingut, mis on pakendatud ümbrikusse ja asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud Mõista Vladimir Šmõkovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus eurot); 2 1-21-2826 - kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 246 eurot ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 222 eurot, s.o kaitsjatasu kokku summas 468 eurot (nelisada kuuskümmend kaheksa).

§ 180

lg 3 alusel peab Vladimir Šmõkov temalt väljamõistetud menetluskulud 1 344 eurot (üks tuhat kolmsada nelikümmend neli) tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700020917 ning selgitus „Vladimir Šmõkov, 1-21-2826, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 22. juunil 2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. juunil
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Vladimir Šmõkov ´i süüdistatakse selles, et tema olles karistatud Harju Maakohtu 11.10.2016 otsusega nr 1-16-7008 KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi, s.o olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse,
5. a augustis sai x Sillamäel enda valdusesse remontimiseks ning ajutiseks kasutamiseks X Xile kuuluva mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga x väärtusega 1200 eurot. X X andis Vladimir Šmõkovile üle mootorsõiduki süütevõtme ja registreerimistunnistuse. Pärast kokkulepitud tähtaja möödumist auto kasutamiseks ning remontimiseks, avaldas Vladimir Šmõkov soovi osta X Xilt mootorsõiduk, kuid nimetatud mootorsõiduki müügilepingut ei vormistatud ning müüki ei toimunud. Vladimir Šmõkov samuti ei tagastanud mootorsõidukit omanikule X Xile, vaid pööras temale võõra mootorsõiduki enda kasuks, kuivõrd müüs 16.10.2018.a mootorsõiduki D M , tekitades sellega kannatanule X X kahju 1200 eurot. 3 1-21-2826 Seega Vladimir Šmõkov pani toime omastamise, s.o valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2.Samuti süüdistatakse Vladimir Šmõkov´i selles, et tema tegutsedes eesmärgiga omandada mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga x omandiõigus, täitis kohtueelses menetluses täpselt tuvastmata ajal, kuid mitte hiljem kui 16.10.
6. a trükitud müügilepingu, seejuures kandis käsitsi lahtritesse lepingu sõlmimise kuupäeva ja koha „20.08.2018, Sillamäe“, lepingu müüja lahtrisse kandis käsitsi kirjutades mootorsõiduki omaniku andmetena X X ik x, elukoha aadessi x. Samuti allkirjastas Vladimir Šmõkov enda kui ka X Xi nimel müügilepingu. Seejärel andis Vladimir Šmõkov 16.10.
7. a müügitehingu käigus võltsitud müügilepingu mootorsõiduki ostnud X Xile koos mootorsõiduki registreerimistunnistuse ning süütevõtmega, et X X saaks vormistada maanteeameti büroos mootrsõiduki enda nimele. Võltsitud müügilepingu kasutamine Vladimir Šmõkov poolt seisnes selles, et tema, müües eelnimetatud mootorsõiduki X Xile, esitas talle võltsitud müügilepingu, eesmärgiga tõendada, et tema, omades enda käes kõnealust mootorsõidukit koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega, müüb mootorsõiduki selle omaniku X X teadmisel ning võib ostjale, s.o X Xile üle anda nii mootorsõiduki valduse kui ka selle omandiõiguse ja saada X Xilt mootorsõiduki eest kokkulepitud tasu (ostuhinna). Esitades eelnimetatud müügilepingu X Xile, oli Vladimir Šmõkov teadlik, et sõiduki omanik X X ei ole seda müügilepingut sõlminud ega allkirjastanud. Sellise käitumisega pani Vladimir Šmõkov toime KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, ehk dokumendi võltsimise eesmärgiga omandada õigusi ning võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kohtuistung
8. Süüdistatav Vladimir Šmõkov tunnistas ennast süüdi täielikult ning võttis kannatanu tsiviilhagi omaks täies mahus. Kaitsja jõudis seisukohale, et süüdistus on põhjendatud. Süüdistatav ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas
9. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Vladimir Šmõkovi tegevus on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud ning tõendamist leidnud.

1. Asjas ei ole vaidlust süüdistuses toodud asjaolude ega süüdistatava tegevuse kvalifikatsiooni osas. Süüdistatav Vladimir Šmõkov kohtuistungil tunnistas ennast süüdi. Eeluurimisel selgitas süüdistatav (k 1 lk 38-44 ), et ta tõepoolest leppis X Xiga kokku kannatanu auto remontimisest, sai J.Xi käest nii sõiduauto, kui ka registreerimistunnistuse. Selgus aga, et remont oleks läinud kallimaks, kui selle auto turuhind. J.X nõustus sellega, et auto tuleb anda metalliostu prügimäele, auto tagastamist kannatanu ei nõudnud. Aga ta otsustas autot maha müüa, mida ka tegigi. Ostjaks oli meesterahvas nimega „D “, kes maksis selle auto eest 400 eurot. Raha 4 1-21-2826 ta pidi andma J.Xile üle, aga tegelikult kuulutas raha ära. J.Xile ütles, et andis auto prügimäele. Ta kirjutas ostu-müügilepingutele alla J.Xi nimelt kuna J.Xi lähedal ei olnud. Peale selle, tema süü on tõendatud ka asja materjalidega.
2. Nii, kannatanu X X kinnitas (k 1 lk 1-7; 21-27; 86-92), et andis enda mootorsõiduki süüdistatavale selle parandamiseks ja ostmiseks 1200 euro eest, kuid süüdistatav autot ei tagastanud ega maksnud raha selle eest, aga võõrandas autot kolmandale isikule ilma tema nõusolekuta. Samuti kinnitas kannatanu, et ta pole allkirjastanud selle mootorsõiduki ostumüügilepingut. Kannatanu ütlused on kinnitatud ka tunnistaja M A poolt (k 1 lk 8-11). Tunnistaja T L (k 1 lk 78,79) ütlustest nähtub, et 2019.märtsis ta ostis enda abikaasa nimele Opel Vectra x euro eest, tema ütlusi kinnitas ka tunnistaja A L (k 1 lk 76,77). Tema ütlusi kinnitas ka tunnistaja A L (k 1 lk 76,77). Õiendist (k 1 lk 12) nähtub, et seisuga 11.07.2019 mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga x omanikuks oli A L . Maanteeameti vastus nõudekirjale koos lisadega (k 1 lk 15-19) tõendab, et 16.10.2018 registreeriti mootorsõiduk Opel Vectra registreerimismärgiga x X Xi nimele ning 02.04.2019 – A L nimele. Ekspertiisimaterjali võtmise protokollist (k 1 lk 28-32) nähtub, et kannatanu X Xi allkiri ei ole sarnane auto ostu-müügilepingutel olevate allkirjadega. Õiend (k 1 lk 53) tõendab asjaolu, et tunnistaja X X viibib Ukrainas ning tema ülekuulamine pole võimalik. Väljatrükkist e-kirjavahetusest (k 1 lk 54-68) tuleneb, et Vladimir Šmõkov müüs mootorsõiduki X Xile, kes tänaseks päevaks saadetud Eesti Vabariigist välja ning kes palus oma tuttavatel mootorsõiduki ära müüa. Väljatrükk portaalist auto24.ee (k 1 lk 69-73) tõendab, et mootorsõidukiga Opel Vectra x sarnase mootorsõiduki turuväärtus moodustab u. 1100-2990 eurot. 26.11.
3. a koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga (k 1 lk 80-85) on vaadeldud mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga x müügilepingud.
4. Seega, on tõendatud, et süüdistuses nimetatud mootorsõiduk oli Vladimir Šmõkovi valduses ja kasutuses. Sellise vara enda kasuks pööramine moodustab omastamise - valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseadusliku enda või kolmanda isiku kasuks pööramise. Kohus on seisukohal, et oma tegevusega (võõra vara omavolilise mahamüümisega ning raha omastamisega) demonstreeris süüdistatav Vladimir Šmõkov enda omastamistahet. Ülalmainitud tõenditega on kinnitatud ka see, et süüdistatav kasutas võõra vara omastamise eesmärgil enda poolt võltsitud dokumenti. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. X Xile edastatud müügileping oli koostatud Vladimir Šmõkovi poolt X Xi nimelt tõendamiseks, et süüdistatav, omades enda käes kõnealust mootorsõidukit koos süütevõtme ja registreerimistunnistusega, müüb mootorsõiduki selle omaniku X X teadmisel ning võib ostjale, s.o X Xile üle anda nii 5 1-21-2826 mootorsõiduki valduse kui ka selle omandiõiguse ja saada X Xilt mootorsõiduki eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna. See tähendab, et X Xile edastatud müügileping vastab dokumenti definitsioonile ning süüdistatav Vladimir Šmõkovi vormistatud ja edastatud dokument on kohane õiguse omandamiseks.
5. Subjektiivsest küljest eeldavad KarS §§201, 344 ja 345 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust. Kohus on seisukohal, et Vladimir Šmõkov tegutses kavatsetult. Süüdistatav Vladimir Šmõkov teadis, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle omastada ning tegi seda, kasutades selleks enda poolt võltsitud ostu-müügilepingut. Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohtu seisukoht karistuse osas
6. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, karistust kergendavaks asjaoluks KarS 57 mõttes on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et süüdistatav pani tahtlikult toime kolm teise astme kuritegu, mille eest võib mõista rahalise karistuse või vangistuse. Kohus ei pea võimalikuks karistada Vladimir Šmõkovi kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna ta pani kuritegusid toime katseajal, olles varem karustatud tingimisi vangistusega varavastase ehk samaliigilise kuriteo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Ka tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast ei tohi karistus uue tahtlikult toimepandud süüteo eest olla eelnevast karistusest leebem. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et Vladimir Šmõkovi süüaste pole kõrge kuna tekitatud kahju suurus pole suur ega oluline, kuriteod on toimepandud 2 aastat tagasi, süüdistatav on valmis hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja kahetseb tehtut. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et süüdistatavale on õiglane määrata karistuse alla KarS §201 lg 2 ja §345 sanktsioonide keskmise määra ning KarS § 344 sanktsiooni keskmisel määral.

§ 238lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning Kar

S § 76 lg 8 ja KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud liitkaristust Harju Maakohtu 11.10.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

§ 414

lg 2 alusel tuleb lugeda vangistuse kandmise alguseks Vladimir Šmõkovi vanglasse saabumise aeg. Tsiviilhagi 10.

§ 310

lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu X X esitas tsiviilhagi summas 1 200 eurot kahju hüvitamiseks, mis temal tekkis seoses Vladimir Šmõkovi poolt toimepandud omastamisega. 6 1-21-2826 Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustus tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb ülalnimetatud tsiviilhagi rahuldada. Menetluskulud 11.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175

lg 1 p-d 1, 4).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtmenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus loeb menetluskulu põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks nii menetlustoimingu, kui selleks kulunud aja osas.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja arvestades menetluskulude kogusummat on alus seisukohaks, et Vladimir Šmõkovi varaline seisund on kasin. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja Vladimir Šmõkovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Vladimir Šmõkov peab menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Asitõendid 12. Kriminaalasjas on asitõenditeks kohtumenetluse käigus kohtule esitatud asitõendi vaatlusprotokolli lisana kaks müügilepingut, mille kohus võttis vastu ja mis asub kriminaalasja materjalide juures. Nimetatud asitõendid tuleb arhiveerimise eesmärgil jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 7