← Eesti

2-21-109802/8

Obsah (9)§ 667§ 487§ 340§ 466§ 310§ 321§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-109802 Kohtuasi TF Bank A

) § 487 lg 3 järgi, kui 2-21-109802 avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohtu määrus ja põhjendused

  1. Maakohus keeldus
  2. juuni
  3. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Hageja ei ole tähtaegselt, s.o hiljemalt
  4. juuniks 2021 ega ka hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse koostamise ajaks, esitanud nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus

-s sätestatud menetlusdokumendile ja hagile ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused, need on nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava riigilõivu tasumata jätmine, takistavad hagi lahendamist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei saanud tähtaegselt hagi koos lisadega esitada, sest ta ei olnud puuduste kõrvaldamise määrust kätte saanud. Hageja sai määruse kätte
  2. juulil
  3. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest enne puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetamist.
  4. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus on põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest hagiavalduse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, kuna hageja ei olnud maakohtu määrust, millega teda kohustati puudused kõrvaldama, kätte saanud. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus oli hagejale nõuetekohaselt edastatud.
  4. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtule kohustust

§ 487

lg 1 koosmõjus

§ 340

¹ lg-ga 1 alusel tehtav puuduste kõrvaldamise määrus hagejale kätte toimetada (

§ 466lg 1).

Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (

§ 310lg 1).

Seega ei sõltu maakohtu määratava tähtaja algus puuduste kõrvaldamise määruse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtul tuleb sellegipoolest valida puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks selline viis, mis eelduslikult tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus

§ 487

lg 3 kohaselt hagi menetlusse võtmast, millel võib olla hagejale kahjulikke tagajärgi. Ka puuduste kõrvaldamise määruse edastamisel saab lähtuda

§ 321

lg 1 esimesest lausest tulenevast põhimõttest, mille kohaselt toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated eelkõige menetlusosalise esindajale. Seadus ei keela kohtul toimetada puuduste kõrvaldamise määrust menetlusosalisele kätte ka

6. osas sätestatud korras ja seada puuduste kõrvaldamise tähtaja algust sõltuvaks menetlusdokumendi kättetoimetamisest. 2

(4)2-21-109802
  1. Praeguses asjas tegi maakohus puuduste kõrvaldamise määruse
  2. juunil
  3. Samal kuupäeval tegi kohus määruse hagejale ja hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud lepingulisele esindajale Alla Žulinskajale e-toimiku infosüsteemis nähtavaks. Menetlusdokumendi nähtavaks tegemise kohta saadeti
  4. juunil 2021 teavitus hageja esindaja Alla Žulinskaja e-posti aadressile XXX, mida on ringkonnakohtule
  5. augustil 2021 kinnitanud avaliku e-toimiku haldur. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja esindaja oleks teavituse ega määruse kättesaamist kinnitanud. Samuti ei nähtu, et maakohus oleks püüdnud talle määrust mõnel muul viisil edastada.
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu valitud viis puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks ei olnud praeguse asja asjaoludel sobiv. 10.
  7. Üksnes määruse isikule e-toimikus nähtavaks tegemisest selle edastamiseks ei piisa. Isikut tuleb määruse nähtavaks tegemisest ka teavitada, sest vastasel juhul ei pruugi ta selle olemasolust teada saada. Üldjuhul ei saa isikutelt eeldada, et nad regulaarselt e-toimikut kontrolliksid. 10.
  8. Ehkki praegusel juhul saadeti määruse e-toimikus nähtavaks tegemise kohta samal päeval e-posti teel teavitus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressile XXX, ei olnud see asjaolusid arvestades kohane teavitamise viis. Üldjuhul tuleks menetlusdokumendi või teate edastamiseks kasutada neid kontaktandmeid, mille menetlusosaline või tema esindaja on ise kohtule avaldanud. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud nii avaldaja lepingulise esindaja e-posti aadressi kui ka menetlusposti aadressinaYYY. Selles olukorras ei olnud põhjendatud saata puuduste kõrvaldamise määrust hageja esindaja teisele e-posti aadressile, mida hageja ega tema esindaja ei olnud praeguses asjas kohtule avaldanud. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevale e-posti aadressile, ei saa kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõuab. Selliselt saadetud teavituse saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud. Praegusel juhul selliseid asjaolusid, millest kohus oleks saanud vaidlustatud määruse tegemisel lähtuda, asja materjalidest ei nähtu. Hageja määruskaebusele lisatud e-toimiku väljavõttest nähtuvalt on Alla Žulinskaja avanud maakohtu
  9. juuni
  10. a puuduste kõrvaldamise määruse alles
  11. juulil 2021, s.o pärast vaidlustatud määruse tegemist.
  12. Lisaks sellele, et praegusel juhul ei olnud kohtu valitud e-posti aadressi kasutamine üleüldse põhjendatud, on maakohus eksinud ka menetlustähtaja minimaalsele pikkusele kehtestatud nõuete vastu. Hagejale nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks antav tähtaeg peab

§ 487lg 1 järgi olema vähemalt 14 päeva.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on XXX hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud lepingulise esindaja kehtiv rahvastikuregistrijärgne ja seega eelduslikult isiklik e-posti aadress. Ringkonnakohus leiab, et saates menetlusdokumendi või selle e-toimikus nähtavaks tegemise kohta teavituse füüsilise isiku e-posti aadressile, mida ei kasutata majandus- ja kutsetegevuses, tuleb kohtul arvestada sellega, et isik ei pruugi oma e-posti iga päev kontrollida. Seetõttu tuleb kohtul juhul, kui seadusega on kehtestatud menetlusdokumendis antava tähtaja minimaalne pikkus, arvestada tähtaja määramisel ka mõistliku ajaga, mis isikul kulub menetlusdokumendist või selle etoimikus nähtavaks tegemisest teadasaamiseks. Selleks tuleks kohtul määrata seadusega ettenähtud miinimumtähtajast pikem tähtaeg. Eelnev aitab tagada, et isikule on pärast menetlusdokumendiga tutvumist ka tegelikult tagatud seaduses ettenähtud pikkusega ajavahemik kohtu nõutud toimingu tegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg, mis füüsilisel isikul võib kuluda e-posti teel saadetud menetlusdokumendi või teatega tutvumiseks, üldjuhul vähemalt kolm päeva. Eelnevast tuleneb, et ehkki praegusel juhul määras maakohus hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 14 päeva (määrus tehti 2. juunil 3

(4)2-21-109802 2021 ja kohtu määratud tähtaeg lõppes 16. juunil 2021), ei vastanud selle tähtaja pikkus maakohtu valitud edastusviisi arvestades

§ 487lg 1 nõuetele.

  1. Eelnevast tulenevalt ei olnud maakohus
  2. juuni
  3. a puuduste kõrvaldamise määrust enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale nõuetekohaselt edastanud ega määranud puuduste kõrvaldamiseks piisava pikkusega tähtaega. Seega keeldus maakohus põhjendamatult

§ 487lg 3 järgi hagi menetlusse võtmast.

Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik teha maakohtu eest hagi menetlusse võtmisele suunatud toiminguid.

  1. Ringkonnakohus märgib, et ehkki maakohus viitas vaidlustatud määruses hagi menetlusse võtmisest keeldumise põhjusena ka täiendava riigilõivu tasumata jätmisele, ei ole maakohus
  2. juuni
  3. a puuduste kõrvaldamise määruses sellele puudusele viidanud ega andnud hagejale tähtaega selle puuduse kõrvaldamiseks. Hagi menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul vajadusel anda hagejale tähtaeg ka maksmata riigilõivu tasumiseks.
  4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus

§ 173lg 1 järgi lõpplahendis.

15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.