) § 163 lg-te 1 ja 2 alusel, et kohtu määratud ekspertiisi kulu 5817 eurot tuleb jätta võrdselt kõigi osaliste kanda, s.o 1163,40 eurot igale menetlusosalisele. Ekspertiisikulu maksid ette hagejad solidaarselt ning seega tuleb 3 kummalgi kostjal neile solidaarselt kulu hüvitada. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus tuvastas, et elamul on puudused. Samas mõistis kohus kostjatelt hagejate kasuks kulude kõrvaldamiseks välja umbes 65% hagejate nõutust. Lisaks pakkusid kostjad hagejatele kohtuistungil kompromissina 45 000 eurot ja olid valmis kuni menetluse lõpuni ise puuduseid kõrvaldama. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
ei kuulu kohaldamisele juhul, kui kostja pakub kompromissina hagi rahuldamise ulatusele lähedast summat menetlusstaadiumis, kus menetluskulud on juba olulises osas tekkinud. Kostjad pakkusid hagi rahuldamise ulatusega sarnases summas kompromissi viimasel istungil, kui 99% kõikidest menetluskuludest oli juba tekkinud. Kompromissi sõlmimise peamiseks eesmärgiks on kulude kokkuhoid. Ebaõiglane ja ebaproportsionaalne oleks jätta menetluskulud hagejate kanda üksnes seetõttu, et vahetult enne otsuse tegemist on kostjad, prognoosides hagi rahuldamise ulatust, pakkunud kompromissiks vastavat summat. Seda on kinnitanud ka Riigikohus (3‑2‑1‑18‑17, p 19). Kohus võib olukorras, kus pool on teinud menetluses kompromissiettepaneku ning hagi rahuldatakse pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha
lg 2 alusel kaalutlusotsustuse üksnes juhul, kui kõiki asjaolusid arvestades oleks selline menetluskulude jaotus õiglane.
Kohus on pannud hagejad olukorda, kus hagi osaliselt (ca 65% ulatuses) rahuldati, kuid hagejatel ei ole võimalik tagada oma õiguste kaitset piisavas ulatuses. Ehitusvaldkonnas tööde maksumuse muutumise tõttu ei ole kohtuotsuse aluseks olnud eksperdipoolsed tööde maksumuseks arvestatud summad enam piisavad tööde tegemiseks. Ehitustegevuse ajaks peavad hagejad leidma ajutised elupinnad, st tekivad täiendavad kulutused üürile, kommunaalkuludele ja kolimisele, ajakulu ning mittevaraline kahju kaasnevate ebamugavuste tõttu. Ülaltoodut arvestades oleks õiglane, et hagejatele hüvitatakse täies mahus vähemalt hagejatel tekkinud õigusabi- ja menetluskulud, kuna suuremas osas on kohus hagi rahuldanud. 5. M. Šuman ja Kimm Invest OÜ vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulude apellantide kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus ekspertiisikulude osas lähtunud
lg-s 1 sätestatust, mille järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades.
kommenteeritud väljaande kohaselt jäävad hagi osalise rahuldamise korral esmajoones kulud poolte kanda võrdsetes osades ning § 163 lg 1 sõnastuse kohaselt ei pea kohus kulude 4 kandmist võrdses osas enam täiendavalt põhjendama, sest see on eeldatav kulude jaotamise reegel hagi osalise rahuldamise korral. Kohtul on
lg 2 rakendamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mida maakohus on teostanud korrektselt. Kohus on kaldunud
lg 2 põhimõttest kõrvale suures osas hagejate kasuks, kuivõrd ei ole jätnud menetluskulusid tervikuna või suuremas osas hagejate kanda, vaid poolte endi kanda.
ei sätesta tingimusi selle kohta, millises menetlusfaasis esitatud kompromissettepanekut saab menetluskulude jaotamisel arvestada. Kui nõustuda väitega, mille kohaselt ei saaks menetluskulude jaotamisel arvestada menetluse lõppfaasis tehtud kompromissettepanekuid, ei täidaks
Arvestades, et kostjad on olnud valmis menetluse lõpetama kokkuleppel kohtu poolt väljamõistetud ulatuses, oleks menetluskulude jaotamine muul viisil, kui kohtuotsuses märgitud, kostjate suhtes äärmiselt ebaõiglane ja samuti äärmiselt ebamõistlik, kuivõrd hagi rahuldati üksnes pooles ulatuses (
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Asjas on esitanud apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad tühistada maakohtu otsuse osaliselt menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse osas. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 7, 8 ja 9). 8. Maakohus rahuldas hagi ca 65% ulatuses. Menetluskulude jaotuse hagi osalise rahuldamise korral sätestab
, mille lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lõige 2 näeb ette, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Riigikohus on selgitanud (nt RKTKo 23.09.2013, 3-2-1-87-13, p 15; RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17), et kohus võib
lg 2 järgi kaaluda kompromissiettepaneku korral
lg‑s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust üksnes juhul, kui viimati nimetatud sätte järgi ei oleks menetluskulude jaotus kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane, arvestades mh asjaolu, et kompromissiettepanekust keeldudes venitas pool põhjendamatult menetlust. See tähendab, et
lg‑te 1 ja 2 kohaldamisel tuleb kohtul lõppastmes tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane. Seega on kohtul hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotamisel
kohaselt diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. 5 Ringkonnakohus leiab, et ekspertiisikulu jaotamisel selliselt, et iga menetlusosalise kanda jäeti ekspertiisikulu 1163,40 eurot (
lg 1 esimene alternatiiv), ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ja seega puudub alus maakohtu vastavat otsustust muuta. Asjaolu, et maakohus mõistis kummaltki kostjalt välja 1163,40 eurot ekspertiisikulu hagejate kasuks solidaarselt, ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud (vt apellatsioonkaebuse p 5). Samuti on ekspertiisikulu selline jaotus vastavuses hagi rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus nõustub hagejate seisukohaga selles, et maakohus jättis ebaõigesti ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Asja materjalidest nähtuvalt esitati hagi maakohtule 22.04.2019, maakohus tegi otsuse kaks aastat hiljem, 06.05.2021. Eksperdiarvamus, millele tuginedes tegid kostjad hagejatele kompromissettepaneku summas 45 000 eurot, esitati maakohtule 27.01.2021, nimetatud kompromissettepaneku tegid kostjad 02.03.2021 kohtuistungil, s.o aasta ja 10 kuud pärast menetluse algust. Põhjendatud on hagejate väide, et selleks ajaks oli enamus menetluskulusid (õigusabikulusid) asjas juba tehtud. Maakohus selgitas kohtuistungil pooltele, et kohtuotsusega tuleks väljamõistetav summa tõenäoliselt 48 000 eurot ja menetluskulud tuleks jagada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega sellises menetlusstaadiumis ei ole hagejad keeldunud kompromissist põhjendamatult ega venitanud menetlust, mis annaks alust jätta menetluskulud
Seega tuleb menetluskulud jaotada
Ringkonnakohus nõustub ka hagejate seisukohaga, et menetluskulude jaotust ei saa põhjendada hagejate nõude valikuga, s.o asjaoluga, et hagejad nõudsid kostjatelt puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist ja ei nõustunud puuduste kõrvaldamisega kostjate poolt (mis kostjate arvates olnuks ekspertiisis toodust odavam), kuna neil puudus usaldus kostjate tehtavate tööde suhtes. Arvestades, et hagejate nõuded suuremas osas (65%) rahuldati, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jaotada asjas ülejäänud menetluskulud
Sellest tulenevalt jäävad poolte vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (v.a ekspertiisikulu, mis on jaotatud menetlusosaliste vahel võrdselt) maakohtus 35% ulatuses hagejate kanda ja 65% ulatuses kostjate kanda, s.o vastavalt kummagi kostja vastu hagi rahuldamise ulatusele 22% ulatuses M. Šumani ja 43% ulatuses Kimm Invest OÜ kanda.
Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.