MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (
MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ VILLA MARIKA (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku peamine tegevusala Ida-Virumaal, Alajõe külas, hostelis Villa Marika majutusteenuse osutamine ning ettevõtete suvepäevade organiseerimine. Hosteli hoone koos kinnistuga müüdi AS Bigbank laenulepingust tuleneva nõude katteks. Võlgniku majandustegevus lõppes peale vara võõrandamist. Võlgnikul puuduvad töötajad, kehtivad lepingud puuduvad. Võlgniku suurimaks võlausaldajaks on T. V., kellele võlgnik võlgneb 74 798 eurot (+kõrvalkulud ja viivised). Võlgniku varaks on kolm amortiseerunud sõidukit. Võlgnik on maksejõuetu, ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub kohtul algatada võlgniku pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 28.04.2021. a määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 166 816,79 eurot, varaks on sõiduauto Jeep CHEROKEE, reg. märk xxx, esm. reg. aasta 1992; haagis TIKI TREILER, reg. märgiga xxx, esm. reg. aasta 2007; kaubik Volkswagen Transporter Kasten, reg. märk xxx, esm. reg. aasta
lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on ise välja toonud, et makseraskuste tekkimise põhjus on ebaõnnestunud äriplaan, st majandustegevus oli aastaid kahjumlik, mistõttu oli pidevalt finantseeritud osaniku ning seotud isikute laenudega. Samuti tegevuse finantseerimiseks võetud laen AS-lt Bigbank. Laenulepingut ei õnnestunud nõuetekohaselt täita, laenulepingu tagatiseks olnud kinnistud võõrandati täitemenetluse raames. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata ning aastaid tegutsenud kahjumlikult, mida tuleb kohtu hinnangul pidada raskeks juhtimisveaks. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku juhatuse liige ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid alates 2017. aastast. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Võlgniku tehingud endise osanikuga vajaksid edasises menetluses analüüsimist. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 380 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.