Obsah (11)

§ 67§ 371§ 376§ 442§ 2§ 663§ 657§ 649§ 171§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 4. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-14483 Tsiviilasi Marek Pajumä

) § 392 lg 1) ning eksitas menetlusosalisi sellega, et ei selgitanud kostjale hüvitise nõude seost töölepingu lõpetamise alusega. Seetõttu taotleb kostja hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaja ennistamist. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis
2. jaanuari
3. a määrusega rahuldamata kostja taotluse ennistada tähtaeg hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks (määruse resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusse võtmata kostja nõuded töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tööleping lõppenuks lugemiseks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel (resolutsiooni p 2). Sama määrusega võttis maakohus menetlusse hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasult viivise 856 euro 50 sendi saamiseks ning jättis menetlusse võtmata hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasu 687 euro ja viivise 29 euro 13 sendi saamiseks (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Määruse põhjenduste kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või TVK-le avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest (TLS § 105 lg 1). Praeguses asjas esitas hageja
4. aprillil 2020 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja kinnitas TVK-s korduvalt, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte
5. aprillil
6. Seega hakkas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise hagi ja avalduse esitamise tähtaeg kulgema
7. aprillil 2020 (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 135 lg 1) ning tähtaeg möödus
8. mail 2020 kell 24.00 (TsÜS § 136 lg 6 ja § 137 lg 1). Hageja esitas
9. aprillil 2020 TVK-le kostja vastu avalduse saamata jäänud töötasu 6375 euro 91 sendi saamiseks. Kostja hinnangul puudub hagejapoolseks töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks alus, kuna tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi. Kostja kinnitas
10. augusti
11. a TVK istungil, et ta ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud. Seega vaidles kostja töölepingu erakorralisele ülesütlemisele küll vastu, kuid ei esitanud TVK-le avaldust selle tühisuse tuvastamiseks. Järelikult ei ole kostja esitanud avaldust TLS § 105 lg-s 1 ette nähtud tähtaja jooksul. Kostja ka ei väida, et ta oleks avalduse tähtaegselt esitanud, vaid palub tähtaja ennistamist. Kostja taotlus töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata (

§ 67lg 1).

Kuivõrd kostja ei toonud TVK ette asjaolusid, mis annaksid aluse TLS § 74 lg 3 kohaldamiseks, ei pidanud TVK ka selgitama, et kostjal on võimalik nõuda hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, öelda tööleping üles hageja töölt ette teatamata lahkumise tõttu ning nõuda hagejalt kahju hüvitamist. TVK ei pea pooltele selgitama, milliseid nõudeid või toiminguid peaksid pooled oma eesmärkide saavutamiseks esitama ega saa asuda ühe poole õigusnõustaja rolli. TVK on töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 4 lg 2 järgi sõltumatu. Seega ei ole kostja toonud välja mõjuvat põhjust või sündmust, mille tekkimist ei saanud ta ise mõjutada. Mõjuvaks põhjuseks ei ole asjatundmatus või teadmatus õiguslikust olukorrast. Järelikult ei ole kostjal enam võimalik esitada nõuet töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kostja nõuded jäävad osas, milles ta palub tuvastada töölepingu 4 erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel,

§ 371lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata.

Kuna hageja ei soovinud saamata jäänud töötasu 687 euro ja viivise 29 euro 13 sendi väljamõistmist, ei võtnud kohus neid nõudeid menetlusse. Hageja suurendas saamata jäänud töötasult arvestatava viivise nõuet 856 euro 50 sendini. Viivise suurendamine ei ole

§ 376lg 4 p 2 järgi hagi muutmine.

Seetõttu võttis kohus selle nõude menetlusse. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja palub
2. veebruaril 2021 esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning võtta menetlusse kostja nõuded hageja vastu tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et TVK-l ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgset selgitamiskohustust. Töövaidluse lahendamise seaduses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kuigi töövaidluse lahendamise seadus eelmenetlust ei käsitle, tuleb vastava normi puudumisel kohaldada õigusnormi (ka menetlusnormi), mis reguleerib lähedasi õigussuhteid. Analoogse normi puudumisel lähtutakse õiguse üldisest mõttest. Seega puudub võimalus menetlusosalise selgitamiskohustust individuaalse töövaidluse lahendamisel välistada. Seaduses on viidatud, et töövaidlus lahendatakse kiiresti ja võimalikult väikeste kuludega. Seega juhul, kui isik ei oska oma nõuet formuleerida, ei ole otstarbekas menetlust koormata sellega, et TVK istung lükatakse korduvalt esindaja puudumise tõttu edasi. Kostja taotleb hagi esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et esialgses menetluses rikuti tema protsessuaalseid õigusi ega selgitatud hüvitise nõude seost töölepingu lõpetamise aluse muutmisega TLS § 74 lg 3 tähenduses. Kuna rikkumise kõrvaldamine ei olnud TVK-s enam menetluse lõppemise tõttu võimalik ja menetlus hakkab maakohtus otsast peale, palub kostja maakohtul rikkumise kõrvaldada.

§ 442

lg 8 kohaselt tuleb kohtul selgitada välja asjassepuutuvad õigussuhted ning need kvalifitseerida. Jääb arusaamatuks, miks selline kohustus maakohtu arvates TVK-le ei kohaldu. Maakohtu määrusega rikutakse kostja õigust hagejapoolse rikkumise tuvastamiseks ja tõendite vabaks esitamiseks. Ei saa eeldada, et isik oma majanduslikest võimalustest tulenevalt omab igal ajahetkel võimalust esindaja palkamiseks. Kui maakohus keeldub kostja hagi menetlusse võtmast, jääb hageja rikkumisele hinnang andmata. Kahju tekitamine on põhjuslikus seoses hageja omaalgatusliku töösuhte lõpetamisega. Maakohus on teinud poolte nõuete osas sisuliselt eelotsuse, välistades töötaja süülise käitumise töösuhte lõpetamise alusena. Sellega ületab kohus nõuete piire, öeldes ühele poolele ette, millistel alusel on ta õigustatud teise poole suhtes nõudeid esitama. See väljendub eeskätt kohtu seisukohas, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamine ei ole TLS § 74 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kostja kahju hüvitamise nõude aluseks. Seega on asjakohatud maakohtu viited TLS § 74 lg-tele 1 ja

2. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. 5 Kostja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust kostja nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja oleks pidanud TLS § 74 lg 3 alusel nõuet esitades nõude eeldusi kontrollima ning enda seisukohtades selgelt välja tooma, kuidas need eeldused on täidetud. Kuna kostja ei tõendanud, et hageja oleks töölt lahkunud ette teatamata ega soovinud ka töölepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustada, polnud TVK-l kohustust kostjale täiendavalt TLS § 74 sisu selgitada. Väheusutav on ka kostja seisukoht, nagu ta tegelikkuses polnud teadlik TLS § 74 lg 3 eeldustest. Samuti kasutas kostja TVK istungil õigusteadmistega esindaja abi, kes oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu nõude eelduste vajalikkusele ja nende põhjendamiskohustusele. Isegi kui kohus oleks töölepingu lõpetamise vaidlustamise tähtaja ennistanud, pole kostja tõendanud, et pooltevaheline leping on lõppenud poolte kokkuleppel, mistõttu oleks hageja pidanud TLS § 98 lg 1 järgi olema veel vähemalt 30 päeva tööl ning töölt varem lahkumise tõttu on kostjale tekkinud kahju. Seetõttu pole tähtaja ennistamise puhul kostjal siiski võimalik soovitud eesmärki saavutada, st kahjuhüvitist TLS § 74 lg 3 alusel nõuda. Asjakohatu on kostja väide, et kui tähtaega ei ennistata, jääb hageja õigusrikkumisele hinnang andmata ning seetõttu pole pooled võrdses seisus. Tööandja peab sarnaselt töötajale enda õiguste kaitseks järgima seadustest tulenevat nii materiaal- kui ka menetlusõigust, mis mh seab piiranguid erinevate nõuete esitamise tähtaegadele. Mõlemal osapoolel oli võrdne võimalus töösuhte lõppemisel TVK-sse või kohtusse pöörduda ning seal nõuetekohaselt nõudeid formuleerida ja põhjendada. Ebavõrdsust ei tekita ka see, kui kohus lahendas kostja taotluse tähtaja ennistamiseks enne edasise vaidluse jätkumist.

§ 2

järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne lahendada asi mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuivõrd pooled olid kohtumenetluse käigus esitanud mitmeid nõudeid ning neid osaliselt ka parandanud, oli menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlik selgeks teha, milliste nõuete üle üldse vaidlus saab olla. See välistab olukorra, kus pooled vaidlevad edasi töölepingu lõpetamise aluse üle, kui tegelikkuses on selge, et selle üle vaidlust ei saa olla. 10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 649ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena kostja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Kostja palus
2. novembri
3. a vastuhagis ennistada TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaeg hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks, tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning lugeda tööleping lõppenuks hageja soovil TLS § 85 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus 6 on põhjendatult jätnud kostja taotluse TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kostja nõuded hagejapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 85 lg 1 alusel menetlusse võtmata (

§ 371lg 2 p 2).

Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt ning ringkonnakohtul puudub alus maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkumiseks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks asja menetlusse võtmise otsustamisel ületanud nõude piire.

1. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või TVK-le avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja hagejapoolse töölepingu ülesütlemisavalduse kätte
2. aprillil 2020 (dtl 55). Kostja on
3. mai
4. a menetlusdokumendis küll märkinud, et ei nõustu hagejapoolse ülesütlemisavaldusega (dtl 55), kuid ei ole esitanud TVK-le TLS § 105 lg-s 1 sätestatud avaldust selle tühisuse tuvastamiseks. Kostja on TVK
5. augusti
6. a istungil ka kinnitanud, et hageja ülesütlemisavaldust ta vaidlustanud ei ole (dtl 245). Kostja esitas maakohtule TLS § 105 lg 1 järgse hagi (vastuhagi) hagejapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
7. novembril 2020 (tl-d 82–83). 13.
8. TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi ja avalduse esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg, mille ennistamist sai kostja

§ 67

lg 1 järgi taotleda.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab

§ 67lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus.

Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 10). Samuti võib menetlustähtaja ennistamise aluseks olevaks mõjuvaks põhjuseks olla kohtu eksimus, eelkõige menetlusosalise eksitamine (Riigikohtu
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24). 13.
5. Kostja väitel esineb praegusel juhul mõjuv põhjus TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamiseks, kuna TVK rikkus selgitamiskohustust, kui ei selgitanud kostjale kahju hüvitamise nõude seoseid töölepingu lõpetamise alusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja etteheide põhjendatud. TVK-s toimuv menetlus ei ole võrdsustatav kohtumenetlusega. TVK-l tuleb küll TvLS § 37 lg 2 ja § 55 lg 2 järgi ebaselge avalduse saamisel avaldaja nõuet täpsustada, kui see on tema õiguste ja huvide kaitseks vajalik (vt Riigikohtu
6. mai
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-12, p 12), kuid TVK-l ei ole kohustust tööandjale selgitada ja pakkuda välja võimalikke esitatavaid täiendavaid nõudeid ja vastuväiteid, mis aitaks tal paremini saavutada soovitud eesmärki (praegusel juhul kahju hüvitamist). Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja tahe ei olnud hagejapoolset töölepingu ülesütlemisavaldust vaidlustada (dtl 245). Seejuures on kostjat TVK
8. augusti
9. a istungil eeltoodu avaldamisel esindanud professionaalne õigusnõustaja. 7 Samuti ei nähtu asja materjalidest, et TVK oleks kostjat kuidagi eksitanud, mis tingiks TLS § 105 lg-s 1 sätestatud hagi esitamise tähtaja ennistamise.
10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja (määruskaebuse esitaja) kanda (

§ 171lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177

lg-s 2 sätestatud korras (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke 8 Indrek Parrest