2-18-18220/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-18220 Tsiviilasi Jan Mölderi hagi Sangla Jahiselts MTÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 7000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. novembri
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jan Mölderi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant/hageja: Jan Mölder, ik XXXXXXXXXXX (FIE Jan Mölderi Aruselja talu, rk 10192489), lepinguline esindaja v.-adv. Tarmo Pilv Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/kostja: Sangla Jahiselts MTÜ, rk 80078660), lepingulised esindajad v.-adv. Ott Lepmets ja adv. Tauri Tigasson RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a otsus menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta 50 % kostja kuludest hageja kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 830 eurot 16 senti. Muus osas jätta Tartu Maakohtu otsus muutmata.
7. Lugeda kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 2.
8. Jätta rahuldamata Jan Mölderi hagi Sangla Jahiselts MTÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks. 1 2.
9. Jätta Jan Mölderi kanda 50 % Sangla Jahiselts MTÜ maakohtus kantud menetluskuludest. Ülejäänud osas jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. 2.
10. Määrata Sangla Jahiselts MTÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1660,32 eurot (koos käibemaksuga). 2.
11. Välja mõista Jan Mölderilt Sangla Jahiselts MTÜ kasuks 830 eurot ja 16 senti menetluskulude katteks. 2.
12. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 830 eurot 16 senti tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
13. Jan Mölder (hageja) esitas
14. novembril 2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palus maakohtul kohustada Sangla Jahiselts MTÜ-d lõpetama hageja valduse rikkumine ja eemaldama X kinnistule (katastritunnus X) viivalt X teelt nr X tõkkepuu ning hoiduma mistahes edasisest X kinnistu üle tegeliku võimu teostamise takistamisest. Hageja sõlmis
15. märtsil 2013 X kinnistu (X) omaniku A.A.ga kinnistu kasutusvalduse lepingu 5-aastase tähtajaga. Kinnistu omanikuvahetuse tõttu nimetatud leping lõpetati. Hageja sõlmis
16. aprillil 2015 kinnistu uue omaniku B.B.ga uue kasutuslepingu tähtajaga 5 aastat. Kostja omandas X kinnistu
17. veebruari
18. a müügilepinguga. Müügilepingu kohaselt ei olnud kinnistu koormatud asjaõigusega, kuid hagejal oli kasutusleping. Sellega võttis kostja üle hagejaga sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu koos kinnisasjaga kaasnevate kohustuste ja õigustega. Kostja esitas
19. juulil 2018 hagejale rendilepingu ülesütlemisavalduse, milles leiti, et varasemate omanikega sõlmitud kasutusvalduse lepingud on vorminõuete rikkumise tõttu tühised. Hageja sellega ei nõustunud ja esitas kostjale omapoolse nägemuse, millega viimane nõustus ja teatas, et leping kehtib kuni
20. aprillini
21. Samas hakkas kostja takistama hageja juurdepääsu kinnisasjale. Rendilepingu objektiks olevale kinnisasjale viib vaid üks tee, mis läbib esmalt X kinnistu osa, mis ei ole rendilepingu objektiks. Sellele osale on kostja paigaldanud metallist tõkkepuu, mille on lukustanud keti ja tabalukuga, mille võtit pakuti hagejale alles pärast hagiavalduse menetlusse võtmist. Kostja keeldus kirjalikust ettepanekust eemaldada tõkkepuu. Kinnistule viib ka katkendlik, kohati olematu metsarada, mida ei ole võimalik sõidukitega läbida. Elva Vallavalitsuse selgitused ei ole erapooletud, sest need on 2 koostanud X kinnisasja endise omaniku B.B.ga suguluses olev C.C., kelle huvialaks on jahindus, mis omakorda on kostja põhitegevusalaks.
22. Kostja hagiga ei nõustunud. Vastuväidete kohaselt lõpeb tee kui rajatis, millele hageja viitab, X kinnistu piiril. Ülejäänud osa on hoonestatud ja tänaseks korrastatud õueala, kus ei ole eristuvat osa, mida saaks käsitleda teena mistahes eesmärgil. Kinnistu õueala oli varasemalt hageja poolt täielikult rasketehnikaga rikutud. Väide, et X kinnistu on ainus juurdepääsuvõimalus rendilepingu objektiks olevale kinnistu osale, ei vasta tõele. Vale on ka väide, et kostja sulges tee tõkkepuuga. Tegemist on kahe posti vahele käiva lukustatava ketiga. Hageja ei vajanud sel ajal teed heinamaale pääsemiseks, sest heinaaeg oli möödas, vaid soovis teed kasutada oma kinnisasjale (Mölderi) pääsemiseks. Kostja andis hagejale teada, et kui ta soovib läbipääsu, tuleb tal ette helistada ning siis on võimalik läbi pääseda. Ka pakkus kostja esindaja hagejale kokkusaamiseks aega, et anda üle võti. Hagejale pakutud aeg ei sobinud, kuid uut ettepanekut hageja ei teinud ega näidanud ka muul moel üles huvi võtme saamiseks. MAAKOHTU OTSUS
23. Tartu Maakohus jättis
24. novembri
25. a otsusega rahuldamata Jan Mölderi hagi Sangla Jahiselts MTÜ vastu valduse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks, jättis menetluskulud Jan Mölderi kanda, määras Sangla Jahiselts MTÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1660,32 eurot (koos km-ga), mõistis Jan Mölderilt Sangla Jahiselts MTÜ kasuks 1600,32 eurot menetluskulude katteks ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26. Maakohus leidis, et hageja ise põhjustas tema poolt vallatavale kinnisasjale juurdepääsu piiramiseks täiendavate meetmete kasutuselevõtu ega näidanud üles huvi juurdepääsu võimaldava võtme saamiseks. Kostjal kui X kinnistu omanikul oli õigus talle kuuluvat kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada. Maakohtule esitatud tõenditest nähtus, et kostja lubas võimaldada juurdepääsu kinnistule ehk avada kett lukust etteteatamisel ning oli hiljem nõus andma hagejale ka võtme. Seega ei takistanud kostja hagejal kinnisasja kasutada ega rikkunud hageja valdust. Kuna rendileping oli maakohtu otsuse tegemise ajaks lõppenud ja hagejal puudus õigus X kinnistu kasutamiseks, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata hageja teise nõude - kohustada kostjat edaspidi hoiduma valduse rikkumisest - põhjendatust. Nimetatud nõude õiguslik alus oli ära langenud.
27. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus luges põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate ajakulu 10,6 töötunni ulatuses, tunnihind 120 eurot, millele lisandus käibemaks. Maakohus luges põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate sõidukulu summas 111,60 eurot, millele lisandus käibemaks. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate kulude suurust arvestades mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 1660,32 eurot. Lisaks tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
28. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtule
29. detsembril 2020 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu
30. novembri
31. a otsuse ja teha asjas uus otsus, tuvastada, et hageja nõuded olid põhjendatud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis arvestamata asjaoluga, et kostja üritas menetlust viivitada ja kohut ebaõigete väidetega eksitusse viia. Kostja eksitas maakohut, väites, et hagejal oli võimalik kasutada põllumaale pääsemiseks X kinnistut võrdselt metsateega. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja pakkumine anda hagejale võti juurdepääsuks kinnistule tulenes pelgalt esitatud hagiavaldusest. Maakohtu ebamõistlikult pika menetlusaja tõttu jäi hagejal kaitsmata õigus nõuda valduse rikkumise lõpetamist, sest rendileping oli juba lõppenud. Eeltoodud põhjustel pidi hageja kandma ka ebamõistlikke menetluskulusid. Seoses pikale veninud kohtumenetlusega ja asjaolu tõttu, et kostja takistas hagejale juurdepääsu kinnisasjale, kandis hageja niigi kahju saamata jäänud tulu arvelt. Saamata jäi ühtne pindalatoetus summas 190,81 eurot, tulu teraviljade saagist, mis hageja hinnangul oli
32. aastal 1133,97 eurot ja
33. aastal 1241 eurot, ning lubatud raiemahus küttepuud, mille minimaalne väärtus hageja hinnangul on 1792 eurot, kokku seega kahju saamata jäänud tulu näol 4357,78 eurot. Hagejalt on ebaõiglaselt välja mõistetud menetluskulud summas 1660,32 eurot kostja kasuks. Hageja esitas
34. aprillil 2021 ringkonnakohtule oma lõplikud seisukohad, milles kordas varem avaldatut.
35. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et asja läbi vaatamiseks ning kohtuotsuse tegemiseks kulus ebamõistlik aeg ning kostja üritas maakohut eksitada ja menetlust venitada. TsMS § 631 lg 1 mõttes nendele etteheidetele apellatsioonkaebuses tugineda ei saa, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja hinnangul vaadati asi läbi ja tehti kohtuotsus mõistliku menetlusaja jooksul. Ka kostja pole püüdnud menetlust venitada.
36. jaanuaril 2020 toimunud eelistungil tegid kostja esindajad ettepaneku eelmenetlus lõpetada ja pidada menetluskulude kokkuhoiu mõttes koheselt ära põhiistung. Selle ettepanekuga ei nõustunud hageja esindaja. Kostja ei ole maakohut eksitanud ega esitanud ebaõigeid väiteid. Vastuhagi esitamise kavast loobus kostja pärast lepinguliste esindajatega nõupidamist. Kostjal endal puudusid õigusteadmised ning oskus hinnata õiguslikus mõttes vastuhagi esitamisega kaasnevaid külgi. Õiguslikult ainetu on hageja väide, et ta kandis ebamõistlikult pika menetluse tõttu kahju saamata jäänud tulu näol summas 4357,78 eurot. Hageja esitas hagiavalduse maakohtule tegelikust vajadusest lähtumata. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud täies ulatuses koos viivisega hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas tühistada ning ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab 50 % kostja põhjendatud kuludest hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 4
38. Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu otsust osas, millega hageja nõuded jäeti rahuldamata Apellatsioonkaebuse nõue on tühistada vaidlustatud maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on märgitud, et apellant ei nõustu ka kohtuotsuse kõigi põhjendustega. Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust vaidlustada üksnes otsuse põhjendusi, kuid ringkonnakohus saab menetluskulude jaotuse põhjendatust kontrollides anda maakohtust erineva hinnangu menetluse käigule ja poolte käitumisele menetluses. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas.
39. Ringkonnakohus leiab, et arvestades antud tsiviilasja menetluse kulgu, poolte taotlusi ja käitumist menetluse ajal, on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel jätta 50 % kostja põhjendatud menetluskuludest hageja kanda ja ülejäänud osas jätta kulud poolte endi kanda.
40. Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas maakohtule kaks valduse kaitse nõuet: tõkkepuu eemaldamise kohustamiseks ning edasisest rikkumisest hoidumiseks. Hagi esitamise ajal puudus hagejal piisav juurdepääs rendiobjektile ning kuna kostja takistas juurdepääsu, siis oli kohtusse pöördumise hetkel hagejal õiguskaitse vajadus olemas tulenevalt kostja käitumisest. Hageja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Kostja soovimatust hagejat oma kinnistule lubada tõendas hagi esitamisele eelnenud kirjavahetus. Pärast hagi esitamist teatas kostja
41. jaanuaril 2019 e-kirjaga hagejale, et kostja esindaja ootab hagejat
42. jaanuaril 2019 kell 12.00 X kinnistul ja annab juurdepääsu takistava lukustatud keti avamiseks võtme. Ringkonnakohus leiab, et sellega langes pärast hagi esitamist ära üks hageja nõue – tagada hagejale piisav juurdepääs kinnisasjale.
43. Hageja teine nõue – edasisest rikkumisest hoidumine - ei langenud ära. Kostja käitumine andis alust kahelda juurdepääsu piiranguteta tagamises ilma kohtumenetluseta. Hageja avaldas maakohtule põhjendatult, et kostja senine käitumine rentnikust hageja suhtes ei loonud kindlustunnet, et peale võtme andmist hagejale ei vahetaks kostja lukku juba mõne nädala pärast ära. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja seadis kahtluse alla rendilepingu tähtaja, seejärel esitas hagejale etteheited kostja kinnistul asuva õueala rikkumises, kinnisasjale ilma etteteatamiseta ilmumises ja ka eelmistele rentnikele väidetavas võlgnevuses. Kostja palus hagile vastamise tähtaja pikendamist, et kaaluda hageja väidetava kahju tekitamise osas vastuhagi esitamist. Menetluse ajal tegi kostja kompromissi ettepaneku, milles sidus juurdepääsu edasise tagamise rahalise nõudega, märkides, et see ei ole küll selle vaidluse teema. Kostja ei esitanud vastuhagi ega ühtegi konkretiseeritud nõuet hageja vastu. Hageja väitel oli talle menetluse ajal juurdepääs rendiobjektile tagatud, kuid seda tänu politsei sekkumisele.
44. jaanuari
45. a kohtuistungil selgitas kostja, et
46. augustil 2018 paigaldati kett ning hageja, kes oli rendilepingu objektil, ei saanud enam välja ja hageja pöördus politsei poole. Menetluslik olukord oli tõkke eemaldamise kohustamise osas mõneti sarnane TsMS § 168 lg-ga 5, mille kohaselt kannab kostja menetluskulud juhul, kui ta täitis hageja nõude pärast hagi esitamist. Käesolevas asjas aga hageja nõudest ka osaliselt ei loobunud. Hageja teise nõude osas oli õiguskaitse vajadus kostja käitumise ja avalduste tõttu olemas kuni rendilepingu lõppemiseni
47. aprillil
48. Maakohus ei arutanud pooltega menetluslikku olukorda pärast rendilepingu lõppemist, vaid märkis
49. novembri
50. a kohtuotsuses, et kuna rendileping on lõppenud ja hagejal puudub õigus X kinnistu kasutamiseks, ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja teise nõude - kohustada kostjad edaspidi hoiduma valduse rikkumisest - põhjendatust. 5
51. Ringkonnakohus leiab, et hageja pöördus õigustatult hagiga kohtusse. Hageja ühe nõude täitis kostja pärast hagi esitamist ja teine langes rendilepingu lõppemise tõttu enne kohtulahendi tegemist ära, seetõttu on hagejalt vastaspoole menetluskulude väljamõistmine täies ulatuses äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel 50 % kostja põhjendatud kuludest hageja kanda ja ülejäänud osas jäävad kulud poolte endi kanda. Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu poolt määratud kostja menetluskulude põhjendatud suurust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja kulude suuruse õigesti kindlaksmääranud, seetõttu tuleb hagejalt välja mõista 830,16 eurot (1660,32 : 2).
52. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi