3-21-1232/8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1232 Määruse kuupäev 02.07.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. 04.06.2021 saabus Tartu Halduskohtusse Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus. Taotleja selgitab, et esitas 31.05.2021 Viru Vanglale vaide, mis tagastati 31.05.
2. a haldusaktiga nr 6-12/144-
3. Vangla kirjutas tagastamise otsuses, et vaide tagastamine ei ole haldusakt, mis tekitaks õigusi või kohustusi. Taotlejale jääb vangla seisukoht selgusetuks ning samuti ei ole selge, kas tal on õigus esitada vanglale uus vaie. Eeltoodust tulenevalt soovib taotleja riigi õigusabi enda õiguste väljaselgitamiseks.
4. Viru Vangla edastas kohtule 10.06.2021 vastusena kohtunõudele J. Reinomäe 17.05.
5. a vaide ja Viru Vangla 31.05.
6. a vaide tagastamise otsuse nr 6-12/144-2 (digitoimiku lehed 10–13).
7. Tartu Halduskohus jättis 15.06.
8. a määrusega J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse käiguta ning andis talle tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Taotlejal tuli kohtule esitada probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb, ning selgitada, miks riigi õigusabi saamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Taotleja sai kohtumääruse ja sellele lisatud riigi õigusabi taotluse blanketi kätte 16.06.
9. Taotluses puuduste kõrvaldamise tähtpäev oli 21.06.
10. Taotleja ei ole kohtumäärusele vastanud.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 55 lg 2 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.
12. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel tuleb kohtul riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas taotlejal on õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, kui suur on asjaoludest tulenevalt taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ja kas taotleja oleks ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p-d 6–10 välistavad riigi õigusabi andmise teatavate nõuete 3-21-1232 puhul. Eeltoodu tähendab, et riigi õigusabi on võimalik saada konkreetse vaidluse või probleemi lahendamiseks ning üksnes juhul, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Kohtul ei ole võimalik otsustada advokaadi määramise küsimust, kui kohus ei tea, mis probleemiga seoses isik advokaadi abi soovib ning miks isik leiab, et ta ei saa iseseisvalt kaebuse koostamisega hakkama (Tartu Ringkonnakohtu 29.03.
13. a määrus nr 3-21-133).
14. J. Reinomäe taotlust ei ole võimalik ilma puudusi kõrvaldamata lahendada. Taotlus on väga lakooniline ja sellest ei selgu vaidluse täpsemad asjaolud ning kohtul ei ole võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lg-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtule ei ole äratuntav, millist menetlustoimingut taotleja soovib advokaadi abil teha või millist probleemi lahendada. Seda teadmata ei saa kohus hinnata, kas riigi õigusabi andmine taotlejale on põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas võimalik tuletada riigi õigusabi taotluse lahendamiseks vajalikke andmeid ka taotleja 17.05.
15. a vaidest.
16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2