Obsah (7)

§ 638§ 637§ 405§ 163§ 639§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-3860 Kohtuasi XX hagi

) § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda ning märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Kostja esitas 12.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud tervikuna hageja kanda. 5.1. Kostja hinnangul puudus hageja ja kostja vahel töövõtuleping. Töövõtuleping oli sõlmitud kostja ning CC (C) vahel. Ka lepingust taganemise avaldus on esitatud selgelt CC poolt. Hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei saa hagejal kostja vastu nõuet olla. Niisamuti on õigusabiteenust osutatud CC-le, mitte hagejale. Voodikanga defektide tekkepõhjus on tõendamata ega ole tekkinud kostja tegevusest. Kostjat ekspertiisi teostamisse ei kaasatud, ekspertiisiakt on paljasõnaline ja ebausaldusväärne. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

§ 638

lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

§ 637

lg 2¹ alusel keelduda ning kaebus

§ 638lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405

lg 1 tähenduses.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 637lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse menetlusse võtmiseks.

Asjas tehtud hagi osalise rahuldamise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust. 8.

1. Maakohus tegi õige lõppjärelduse, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 792,80 eurot ja viivise summas 20,33 eurot ning edasiulatuvalt kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus märkis küll iseenesest ekslikult, et leping puhastusteenuse osutamiseks sõlmiti hageja ja kostja vahel, kuid maakohtu eksimus ei ole aluseks kohtulahendi lõppjärelduse muutmiseks. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune voodi kuulub hageja ja tema abikaasa ühisvara hulka. Kuna varaühisuse puhul lähevad perekonnaseaduse § 25 järgi abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused, sh nõudeõigused, siis on ühisvarasse kuuluva voodi kahjustuste hüvitamisega seotud nõudeõigus samuti ühisvarasse kuuluv ja seda õigust võib teostada ka teine abikaasa (vrd Riigikohtu 13.12.
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138, p 17 jj). Samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid, sh hageja esitatud asjatundja arvamust (dtl 5). Tsiviilasja materjalid kostja vastuväiteid ei toeta. Eelnevat arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks. 3 2-19-3860 Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti

§ 163

lg 1 alusel jaganud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuna hagi rahuldati osaliselt.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 11.1. Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele lõiv tagastada.

§ 150

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 4