1-19-8081/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-19-8081 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Tõlk Laurita Gavrilova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kirill Ptitsõn, isikukood 39512193719, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 09.10.2019 ja lõpp 07.12.2022 Kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määratud korras Kohtuasja läbivaatamise aeg 01.07.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Kirill Ptitsõn vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kirill Ptitsõnilt menetluskuluna kaitsjatasu 176,04 (ükssada seitsekümmend kuus eurot ja 4 senti) eurot riigituludesse vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700051969 ning selgitusse märkida „Kirill Ptitsõn, 1-19-8081, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Lion Law kasuks 176,04 eurot (sh on käibemaks 20%) vandeadvokaadi Mirjam Frey poolt süüdimõistetu Kirill Ptitsõni kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kirill Ptitsõnile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Maakohtu 11.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8081 tunnistati Kirill Ptitsõn süüdi KarS § 303 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust ning mõisteti Kirill Ptitsõni liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 09.10.
2. Viru Vangla esitas 10.06.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla ei toeta kinnipeetava Kirill Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Kirill Ptitsõni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Kirill Ptitsõni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 01.07.2021 kohtuistungil kinnitas Kirill Ptitsõn, et tal on 3 distsiplinaarkaristust vanglas, kuna ta oli valel ajal vales kohas. Ta on olnud avavanglas ja ta pandi tagasi kinnisesse vanglasse, sest ta võttis töölt ühelt inimeselt telefoni, tahtis helistada emale ja küsida kuidas läheb ja peale seda nähti tal telefoni. Ta täidab kõiki reegleid, lihtsalt tekkis selline võimalus ja ta tahtis väga suhelda perega. Tal on vabaduses töökoht olemas. Ta tahabki lihtsalt praegu rohkem aega veeta perega. Ta on 8 korda karistatud ja 3 korda vangis olnud, aga ta on vanemaks saanud ja aru saanud ja tahab tõestada kohtule ja ka oma perele, et ta on muutunud. Ta saab aru, et võib ühe korraga kõik kaotada. Tal on olemas korter, aga seal tehakse hetkel remonti, praegu läheks ta elama xxxx, aga kui seal teises korteris saab remont valmis, siis xxxx. Xxxx elab praegu vanaema. Xxxx tänava korter on ema korter ja ta hakkab seal elama üksinda. Avavanglas ta töötas V OÜ-s. Seal nähti, et ta on hea tööline ja soovitakse töösuhet jätkata ja ta kavatseb ka jätkata. Ta on kontrollnõuetega nõus. Kaitsja leidis, et võiks kaaluda isiku vabastamist. Ta on tõepoolest karistatud mitmel korral, aga mingil hetkel peab ju jõudma isikule selline teadmine, et niimoodi edasi minna ei saa. Praegusel hetkel ongi isikul teadmine ja on ta jõudnud nüüd pikka aega mõelda ka oma elu üle järgi. Ja leiab, et niimoodi oma elu edasi elada ei saa. Ta soovib ennast muuta ja kõigile tõestada, et ta on muutunud. See näitamine saab ainult toimuda vabaduses olles. Seetõttu ongi seadus ette näinud ennetähtaegse vabanemise. Tal on olemas elukoht vabaduses. Tal on olemas ka töökoht. Töökohaks on täpselt sama koht, kus ta töötas avavanglas olles. Ülemused on nõus teda kohe vabanedes tööle võtma. Oma sissetulekutest soovib ta asuda tasuma nõudeid ja oma elu korda seada. Seega leiab kaitsja, et kohus võiks anda isikule võimaluse seda kõike tõestada ja vabastada isik karistusest. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti 2 tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevalt kannab Kirill Ptitsõn liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on talle mõistetud 3 aasta 1 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära rohkem kui poole, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalne eeldus. Kohus leiab, et kinnipeetava puhul ei ole täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise materiaalsed eeldused. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel koristajana ning 24.07.2020-03.03.2021 avavanglas viibides väljaspool vanglat OÜ-s V. Samuti selle, et ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisjärgselt on tal olemas elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta asuks elama koos vanaemaga ning garanteeritud töökoht OÜ-s V. Isiku ema ja vanaema on valmis teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Siiski leiab kohus, et vaatamata eelnimetatud positiivsetele aspektidele, esineb Kirill Ptitsõni isikut ning varasemat elukäiku iseloomustavates asjaoludes ja tema käitumises vangistuses palju tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Karistusregistrist nähtuvalt on Kirill Ptitsõnil 8 kehtivat kriminaalkaristust, mis näitab, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et täitmata on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üks esmaseid eeldusi, s.o õiguskuulekas käitumine vangistuse jooksul. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, järgida kehtestatud reegleid ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Lisaks ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et Kirill Ptitsõnile on käesoleva vangistuse jooksul antud võimalus kanda oma karistust avavanglaosakonnas, kuid 05.02.2021 paigutati ta tagasi kinnisesse vanglasse, kuna ta omas väljaspool avavanglat olles mobiiltelefoni, mille asetas enne vanglasse jõudmist vangla küljel asuvasse bussipeatuse prügikasti eesmärgiga, et see sealt hiljem ära võetaks. Eeltoodu näitab, et Kirill Ptitsõn on kuritarvitanud vanglaametnike usaldust tema vastu. Lisaks nähtub materjalidest, et 08.02.2021-12.03.2021 kohaldati tema suhtes vangistusseaduse §-st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses asjaoluga, et Kirill Ptitsõn survestas kambrikaaslast lõhkuma vangla vara ning 04.05.-06.05.2021 kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest isikul oli kambrikaaslasega kaklus. Eeltoodu seab kahtluse alla isiku motivatsiooni ja suutlikkuse muutuda. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 04.05.2021 seisuga 8279 eurot, vabanemisfondis on 822,04 eurot. Isik on enda sõnul motiveeritud võlgnevusi tasuma. Samas nähtub iseloomustusest, et varasemalt on tal on olnud raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, raha kulutas mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Majanduslikku toimetulekut mõjutas mõnuainete tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik on suuteline vabanemisel oma kulusid-tulusid kontrolli all hoidma ning võlgnevusi likvideerima. Viimase kuriteo pani isik toime alkoholijoobes, kui lõi kohtumajas töötavale kordnikule jalaga näkku, millega põhjustas kannatanule ninaluumurru. Ka eelnevalt on ta pannud toime kuritegusid joobes olekus. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid iseloomustusest nähtub, et isik ise leiab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks probleem, joob vähe ja see ei mõjuta tema elu. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud viitavad vastupidisele ning fakt, et isik ise oma alkoholitarbimises probleemi ei näe viitab sellele, et alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 3 Karistusregistrist nähtub, et viimase kuriteo pani Kirill Ptitsõn toime katseajal, olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Viru Maakohtu 04.07.2019 otsusega jäeti isikule mõistetud vangistus KarS § 74 lg 1 alusel täitmisele pööramata ning määrati katseajaks 2 aastat 6 kuud, kuid juba 09.10.2019 pani Kirill Ptitsõn toime uue kuriteo. Eeltoodu seab kahtluse alla, kas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleks piisavalt mõjusad vahendid selleks, et hoida ära uute süütegude toimepanemist Kirill Ptitsõni poolt. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Kirill Ptitsõn ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 176,04 eurot. Kohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2021 kohtumäärusega jäeti Kirill Ptitsõni kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus läbi vaatamata. 19.07.2021 kohtumäärus 1-19-8081 jõustus
4. augustil 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. 4