Obsah (4)

§ 100§ 101§ 108§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-

§ 100lg 4).

Elatis tuleb tasuda A.A. arvelduskontole nr X, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

1. Rahuldada osaliselt A.A. apellatsioonkaebus.
2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3. Võtta asja juurde tõendid: B.B. ja C.C.
4. märtsi 2016 kokkulepe A.A.le elatise tasumiseks; Eesti Töötukassa
5. aprilli 2020 otsus C.C. töövõime kohta; Maksu- ja Tolliameti
6. veebruari 2021 tõend B.B. maksuandmete kohta; Tartu Ülikooli Kliinikumi
7. novembri 2020 tõend D.D. raseduse kohta; Tartu Maakohtu
8. juuni 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-17-
10. Jätta rahuldamata A.A. taotlus võtta asja juurde tõendina
11. detsembril 2018 koostatud hagiavalduse projekt ja C.C.
12. detsembri 2018 e-kiri. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
13. A.A. (hageja) esitas
14. veebruaril 2020 B.B. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja miinimummääras elatise alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti elatise tagasiulatuvalt perioodi
15. veebruar 2019 kuni
16. veebruar 2020 eest 3263,52 eurot. Hageja palus määrata, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja arvelduskontole nr X, selgitusega "elatis", näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2 Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja laps. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust ning maksab elatist ebaregulaarselt ja ebapiisavas ulatuses. Alates detsembrist 2018 ei ole kostja elatist maksnud.
17. Kostja märkis vastuses hagile, et hageja seaduslik esindaja ei ole võimaldanud kostjal hagejaga neli aastat kohtuda. Viimati võttis hageja seaduslik esindaja kostjaga elatise teemal ühendust
18. märtsil
19. Kostja on nõus hagejale elatist maksma ja sooviks hagejaga kohtuda. Kostjal puudub püsiv sissetulek ning tema perre on sündimas uus laps. Kostja on nõus asja lahendama kompromissiga, mille kohaselt tasub kostja elatist esialgu 150 eurot kuus, millele lisandub 100 eurot varasema perioodi võla katteks. Kostja on nõus tasuma rohkem, kui tal tekib püsiv sissetulek. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. MAAKOHTU LAHEND
20. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 180 eurot kuus alates
21. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja ühekordse hüvitise perioodi
22. veebruar 2020 kuni
23. september 2020 eest summas 1402,60 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi
24. märts 2019 kuni
25. veebruar 2020 eest summas 965 eurot. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt tuleb jooksvat elatist tasuda iga kalendri kuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et hageja elab koos emaga, kostja on hageja isa ning hagejal on alaealise lapsena õigus saada kostjalt ülalpidamist. Maakohus luges pangakonto väljavõtetega tõendatuks, et perioodil
26. mai 2019 kuni
27. mai 2020 oli keskmine laekumine (sh töötasud, peretoetus, sotsiaaltoetus, sularahasissemaksed, töötukassa maksed) arveldusarvetele ühes kuus hageja seadusliku esindaja pangakontole ca X eurot ja kostja arveldusarvele ca X eurot . Seega on kostja tõendatud sissetulek mõnevõrra väiksem kui hageja seaduslikul esindajal. Hagi esitamise hetkel (
28. aastal) oli elatise miinimummäär 292 eurot,
29. aastal 270 eurot. Hageja kohtu poolt antud tähtajaks tõendeid oma kulutuste tõendamiseks ei esitanud. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuringust nähtub, et
30. a lõpu seisuga oli 3-6 aastaste laste ülalpidamiskulu arvestatuna standardeelarve meetodi alusel keskmiselt 319 eurot, 7-12 aastastel lastel 359 eurot, 13-17 aastastel lastel 412 eurot kuus. Vaidlus on selles, kas esineb mõjuv põhjus

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise alammäärast väiksema elatise väljamõistmiseks.

Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda kostja väidet väheste sissetulekute kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja töövõimet oleks vähendatud või tal oleks puuduv töövõime. Kostja on töövõimeline. Asjakohane on kostja väide, et tema ülalpidamisel on peagi uus laps. Kostja avaldas, et on võimeline maksma elatist 150 eurot kuus. Lähtuvalt kohtu poolt kogutud tõenditest on kostja kohtu hinnangul võimeline ja kohustatud hagejale maksma elatist avaldatust suuremas summas. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks alates

1. septembrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis 180 eurot kuus. Ajavahemiku
2. veebruar 2020 kuni
3. september 2020 (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tuleb hageja kasuks elatis välja mõista ühekordse summana 1402,60 eurot (142,60 + (7×180)). Maakohus arvestas elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma ja täitmine ei paneks vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist perioodi
4. veebruar 2019 kuni
5. veebruar 2020 summas 3263,52 eurot eest (

§ 108

). Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta 3 oleks kostjalt eelmärgitud ajavahemikul elatist nõudnud. Kostja märkis hagivastuses, et hageja pöördus tema poole elatise nõudmisega viimati

1. märtsil 2019 (tl 23). Seega oli kostja teadlik, et tal on hagejale elatise tasumise kohustus vähemalt alates
2. märtsist
3. Hageja ei ole põhistanud, et tal on tekkinud perioodil
4. veebruar 2019 kuni
5. veebruar 2020 seoses elatise saamata jäämisega kahju või et hageja vajadused on jäänud eelmärgitud perioodil rahuldamata. Maakohus pidas põhjendatuks tagasiulatuva elatise nõue rahuldada osaliselt, s.o 50% ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista elatis muutuva suurusena (

§ 101lg 2).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale selliselt, et elatise summa muutub koos kuupalga alammäära muutumisega. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena perioodi
2. veebruar 2019 kuni
3. veebruar 2020 eest 3000 eurot. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja leiab, et maakohtul puudus õiguslik alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuna kostjal on piisav sissetulek, ta ei ole töövõimetu ning tal pole teisi alaealisi lapsi. Väide peagi sündivast lapsest on paljasõnaline. Maakohus ei ole võrdselt analüüsinud mõlema vanema majanduslikku olukorda ning on asetanud ühele vanemale suurema ülalpidamiskohustuse. Elatise tasumine miinimummääras ei jätaks kostjat ennast ülalpidamiseta ega seaks kostjat majanduslikult halba olukorda.
4. märtsil 2016 lubas kostja tasuda lapsele 215 eurot kuus. Kostja sissetulekud pole selle perioodiga võrreldes muutunud. Kohus jättis selle asjaolu kontrollimata. Samuti ei kontrollinud maakohus, kas kostja on ametlikult tööle asunud või varjab oma tulusid. Kostja on X juhatuse liige ning ettevõttele kuulub kinnistu. Saab eeldada, et kostja saab juhatuse liikme tasu või võtab tasu muul moel ettevõttest välja, et vältida maksude tasumist. Maakohus jättis vanemate sissetulekuid võrreldes tähelepanuta, et hageja seadusliku esindaja sisstulekud olid ainult siis suuremad, kui ema käis tööl. Maakohus jättis arvestamata, et lapse ema on töövõimetu ning hetkel ei tööta. Hageja seaduslik esindaja teatas
5. juuni 2020 kirjas kohtule, et talle laekus viimase aasta jooksul töötasu X eurot. Samuti on maakohus segamini ajanud hageja ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõtted ning pidanud kõiki lapse kontole laekunud summasid seadusliku esindaja sissetulekuteks. Riiklik miinimumelatis oli hagiavalduse esitamise seisuga 584 eurot kuus, millest kumbki vanem pidi kandma poole. Kohus on 224 euro ulatuses vähendanud summat, mis kulub kohtu arvates hageja igakuiseks ülalpidamiseks, selles ulatuses jäävad hageja vajadused rahuldamata. Hageja möönab, et on jätnud esitamata eraldi kulude koondtabeli. Samas ei ole kostja menetluse ajal kordagi väitnud, et miinimummääras elatis on hageja vajadusi arvestades liiga suur. Maakohtu etteheide hageja seaduslikule esindajale elatise nõude hilinenud esitamise kohta, on hagejat kahjustav. Hagejal on seaduslik õigus nõuda elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Hageja seaduslikul esindajal puuduvad õigusteadmised ning ta oli arvamusel, et hagi oli advokaadi poolt kohtusse esitatud varem. Maakohtul puudus alus tagasiulatuva elatise vähendamiseks, kohus ei ole vähendamist põhjendanud.
6. Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. 4 Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Hageja on jätnud tähelepanuta, et maakohus põhjendas elatise vähendamist laiemalt kui üksnes vanema töövõimetuse või teise alaealise lapse olemasoluga. Maakohus käsitles ka hageja reaalseid kulusid ühes kuus. Kuna hageja kulusid ei tõendanud, tugines maakohus põhjendatult RAKE uuringule. Maakohus analüüsis mõlema vanema sissetulekuid. Kostja on kohtule esitanud pangakonto väljavõtte ega ole varjanud, et talle kuulub ettevõte X. Ettevõtte
7. a käive oli 2657 eurot. Ettevõttele kuuluva kinnistu puhul on tegemist põllumaaga, mis ei kuulu ettevõtte ainuomandisse. Kohtuotsusest ei saa järeldada, et kohus oleks vähendanud väljamõistetavat elatist seetõttu, et hageja seadusliku esindaja varaline seisund oli kostja varalisest seisundist parem. Kohus on õigesti hinnanud hageja igakuiseks vajaduseks 360 eurot. 360 eurole lisandub igakuiselt ka lapsetoetus 60 eurot. Kohus ei ole tagasiulatuva elatise summa vähendamisel rikkunud materiaalõiguse norme. Hageja seaduslik esindaja viivitas elatise hagi esitamisega vaid seetõttu, et tal tekiks võimalus nõuda tagasiulatuvalt elatist. Kui kohus mõistab kostjalt tagasiulatuvalt välja 3263,52 eurot, paneb see kostja majanduslikult äärmiselt raskesse olukorda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada osaliselt kostjalt välja mõistetud elatise suuruse ning tagasiulatuva elatise suuruse ja perioodi osas. Ringkonnakohus saab teha ise TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks elatisena välja alates hagi esitamisest
8. veebruaril 2020 kuni
9. detsembrini 2020 292 eurot kuus, kokku 10,5 kuu eest 3066 eurot, alates X kuni hageja täiealiseks saamiseni X 250 eurot kuus ja tagasiulatuva elatise perioodi
10. veebruar 2019 kuni
11. veebruar 2020 eest ühekordse summana 2580 eurot. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 7.Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks osaliselt ning kostja taotluse täielikult. Pooled vastaspoole tõendite vastuvõtmisele vastu ei vaidle. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3-5 alusel kogus ringkonnakohus ka ise tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et rahvastikuregistri andmetel on kostjal sündinud X tütar E.E. (ik XXXXXXXXXXX). Ringkonnakohus võtab tõenditena asja juurde B.B. ja C.C.
12. märtsi 2016 kokkuleppe A.A.le elatise tasumiseks; Eesti Töötukassa
13. aprilli 2020 otsuse C.C. töövõime kohta; Maksu- ja Tolliameti
14. veebruari 2021 tõendi B.B. maksuandmete kohta; Tartu Ülikooli Kliinikumi
15. novembri 2020 tõendi D.D. raseduse kohta; Tartu Maakohtu
16. juuni 2017 otsuse kriminaalasjas nr 1-17-
17. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja taotluse võtta asja juurde tõendina
18. detsembri 2018 koostatud hagiavalduse projekt ja C.C.
19. detsembri 2018 e-kiri, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega.
20. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest
21. veebruaril 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusega sätestatud minimaalmääras, mis on alates
22. jaanuarist
23. aastal 292 eurot kuus. Samuti nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist kokku 3000 (12 x 250) eurot. Maakohus leidis, et esineb alus kostjalt välja mõistetava elatise vähendamiseks

§ 102

lg 2 alusel, rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi 5 esitamisest arvestusega 180 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise alates elatise kohtuvälisest nõudmisest

1. märtsil 2019 kokku summas 965 eurot. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ole veebruarist 2019 kuni käesoleva ajani hagejale elatist maksnud. Hageja vaidlustab maakohtu seisukoha, et esineb seadusest tulenev alus kostjalt mõistetava elatise vähendamiseks, sh tagasiulatuva elatise osas. välja
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 102

lg-t 2 ning on ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja varaline olukord võimaldab tal tasuda jooksvalt elatist üksnes 180 eurot kuus. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanema varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas seotud TsMS § 436 lg 6 järgi esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalisi TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1) ning ei ole arvestades poolte seisukohti piisavalt selgitanud välja asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, eelkõige kostja varalist olukorda puutuvat. Asjaolude välja selgitamiseks, sh varasemate elatise maksmise kokkulepete osas oleks maakohus saanud pooli küsitleda. Nimetatud rikkumised on viinud maakohtu ebaõige otsuseni hagi rahuldamise ulatuse osas. 10. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise nõudmisel ei ole vaja tõendada lapse vajadusi (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16). Kuna hageja nõudis kostjalt miinimumelatist, ei ole hagejale etteheidetav, et ta jättis maakohtule andmed lapse vajduste kohta esitamata. Põhjendatud on hageja väide apellatsioonkaebuses, et kostja maakohtu menetluses hageja vajadusi ei vaidlustanud. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus saab igal üksikjuhtumil asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise maksmiseks.

1. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Riigikohtu praktika kohaselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või ka muu vara arvel. Olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetulekute suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17). Asjaolusid, mis annavad mõjuva põhjuse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära peab tõendama kostja (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse hageja kasuks väljamõistetava miinimumelatise vähendamiseks kuni kostja teise lapse sünnini. Kostja poolt menetluses esitatud andmed oma töise tegevuse ja sissetulekute kohta ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohtu poolt vastu võetud tõendist nähtub, et kostja nõustus juba
2. aastal tasuma elatisena 215 eurot kuus, mis on rohkem kui maakohus temalt välja mõistis. Kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks selle ajaga võrreldes halvenenud. 6 Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole
3. veebruari 2020 vastuses hagile (lk 23) nõutavale elatise suurusele vastu vaielnud, vaid on nõustunud elatist maksma. Kostja on üksnes märkinud, et ei ole saanud neli aastat lapsega kohtuda ja on pakkunud kompromissina tasuda elatisena esialgu 150 + 100 eurot kuus.
4. juuni 2020 vastuses (lk 75) põhjendas kostja väiksema elatise maksmise soovi üksnes asjaoluga, et tal puudub püsiv sissetulek ja on oodata teise lapse sündi. Laekumisi pangakontole põhjendas sugulaste ülekannete ja sõpradele ehitusmaterjalide ostmisega, eitades seega sissetuleku laekumist pangaarvele. Alles
5. septembril 2020 (pärast kohtu poolt
6. juuli 2020 määrusega kõigi dokumentide esitamiseks määratud tähtaja lõppu) avaldas kostja, et ta nõustub tasuma elatisena 150 eurot kuus (lk 89), jättes seejuures summa suuruse põhjendamata. Seega on kostja jätnud maakohtu menetluses oma sissetulekute suuruse avaldamata.
7. Maksu- ja Tolliameti õiendi kohaselt kostjal aastatel 2019-2020 deklareeritavad sissetulekud puuduvad. Kuigi kostja on X ainuosanik, ei teeni kostja enda väitel tulu ka osaühingu kaudu. Kostjale kuulub kinnisasi asukohaga X. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kostja väidab end tegevat juhutöid, kuid ei ole oma tulusid riigile deklareerinud, ei ole põhjendatud lähtuda kostja majandusliku olukorra hindamisel üksnes laekumistest kostja pangakontole, nagu on teinud maakohus, kuna see ei anna piisavat tõendust kostja tegelikku varalise olukorra kohta. Olukorras, kus kostja ise ei ole andnud kohtule andmeid oma sissetulekute suuruse kohta ja on jätnud tulud deklareerimata, võtab ringkonnakohus kostja sissetulekute hindamisel aluseks keskmise töötasu riigis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on töövõimeline. Kostja ei ole seda asjaolu ümber lükanud. Arvestades kostja vanust ja tema tegevust ettevõtjana, saab ringkonnakohus eeldada, et kostja on võimeline teenima sissetulekuna vähemalt riigi keskmist töötasu. Statistikaameti andmetel on keskmine brutopalk 2020.aasta III kvartalis 1441 eurot ja X 1268 eurot. Ringkonnakohus leiab, et keskmist brutopalka teeniv isik on võimeline tasuma ühele ülalpeetavale elatist seadusega ettenähtud alammääras.
8. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole tuginenud maakohtu menetluses asjaolule, et hageja vajadused on seadusega sätestatud miinimumist väiksemad ja seega ei saa ta tugineda sellele asjaolule ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 4). Nõustuda ei saa kostja seisukohaga vastuses apellatsioonkaebusele, et maakohus hindas otsuse p-s 22 hageja igakuiseks vajaduseks tuginedes RAKE uuringule 360 eurot. Maakohus on viidatud otsuse punktis küll käsitlenud RAKE uuringut ja laste ülalpidamiskulude kindlaksmääramist standardeelarve meetodi alusel vanuserühmade kaupa, kuid ei ole selle alusel teinud järeldusi hageja vajaduste kohta. Ringkonnakohus lisab, et hageja miinimumist väiksemate vajaduste tõendamiskoormus oleks selle asjaolu õigeaegse esitamise korral kostjal.
9. Seega puudub kostjal kuni teise lapse sünnini mõjuv põhjus

§ 102

lg 2 tähenduses, mis oleks aluseks hageja kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101sätestatud alammäära.

Hageja kasuks tuleb alates hagi esitamisest

1. veebruaril 2020 kuni X elatis seadusega sätestatud alammääras 292 eurot kuus, kokku 10,5 kuu eest 3066 eurot.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka kostja teiste ülalpeetavatega. Kostja teise ülalpeetavaga saab arvestada lapse sündimisest X. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt alates X välja mõistetav elatis kuulub

§ 102

lg 2 alusel vähendamisele 250 euroni kuus, vastasel juhul võib nii kostja ise kui ka kostja teine laps osutuda hagejast varaliselt vähemkindlustatuks. Ringkonnakohus leiab, et kui hageja tasub 7 mõlema lapse ülalpidamiseks kokku 500 eurot kuus, jätab see kostja eeldatava sissetuleku juures ka kostjale piisavalt rahalisi vahendeid tema enda toimetulekuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus kohus ei mõista elatist välja minimaalmääras, ei ole põhjendatud elatist välja mõista muutuva suurusena. Ringkonnakohus arvestab seejuures Riigikohtu seisukohtadega miinimumelatise ebaproportsionaalse suuruse osas (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 30).

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et olukorras, kus kostja ei tasunud üldse elatist, on hagejale etteheidetav, et ta ei ole elatise nõudega enne veebruari 2020 kohtusse pöördunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole välja selgitanud kõiki asja otsustamiseks olulisi asjaolusid, mis puudutavad hageja ja hageja ema suhteid kostjaga, samuti on maakohus jätnud hindamata hageja esitatud väited ja tõendid kostja vägivaldsuse kohta. Hageja seadusliku esindaja sõnumivahetus terapeut K. Sinisaluga (lk 40-43) tõendab, et hageja emal oli soov esitada kostja vastu elatise nõue juba
2. aasta alguses, sh pöördus ta õigusbüroo poole kohtumenetluse algatamise sooviga. Ka kostja ise ei eita, et hageja seaduslik esindaja nõudis elatise maksmist märtsis
3. Maakohus ei ole hageja seaduslikku esindajat küsitlenud, kas hageja vanematel oli sõlmitud varasemaid kokkuleppeid hagejale elatise maksmise osas. Ringkonnakohtu menetluses on hageja esitanud
4. märtsi 2016 kirjaliku kokkuleppe, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja ja kostja olid kokku leppinud elatises hageja ülalpidamiseks 215 eurot kuus. Seega oli kostja teadlik oma kohustusest sellises suuruses elatist hageja ülalpidamiseks maksta sõltumata hageja poolt elatise nõudega kohtusse pöördumisest.
5. juuli 2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-40 on tõendatud, et kostja on süüdi tunnistatud hageja seadusliku esindaja kehalises väärkohtlemises, kusjuures on kohus karistuse mõistmisel võtnud arvesse, et kostja peab andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Olukorras, kus kumbki pooltest ei olnud
6. märtsi 2016 kokkulepet üles öelnud, ei ole hagi esitamata jätmine hagejale mõistlikult ette heidetav. Nimetatud asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu poolt tagasiulatuva elatise arvestamist alles
7. märtsist 2019 ja summa vähendamist 50 % võrra. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda
8. märtsil 2016 kokkulepitud elatise suurusest 215 eurot kuus. Ringkonnakohus mõistab tagasiulatuva elatisena kostjalt perioodil
9. veebruar 2019 kuni
10. veebruar 2020

§ 108alusel hageja kasuks välja 2580 eurot (12x 215 eurot).

17. Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas vaidlustanud ning on palunud jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Arvestades hageja nende seisukohtadega ei muuda ringkonnakohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulude jaotust maakohtus ning jätab ka ringkonnakohtus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 8 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks