-1, § 141-2, § 383, § 141-1 lg 5 ja 384 ja § 387 kohtunik MÄÄRAS: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohaldada kriminaalasjas nr 21244000668 kahtlustatavale K. K.ile ik xxx, elukoht: xxx, kriminaalmenetluse lõpuni ajutist lähenemiskeeldu:
lg 5 kohaselt jõustub ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrus selle tegemisest. Kahtlustatav, süüdistatav või tema kaitsja võib ajutise lähenemiskeelu kohaldamisest nelja kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida ajutise lähenemiskeelu põhjendatust või muuta ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Uue taotluse võib esitada pärast nelja kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest. Taotlus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistus menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel selle kohta, et 17.07.2021.a. kell 22.00 ajal x keskuse lähedal, mis asub aadressil xxx, A. Z. tuttav ja ühise lapse isa K. K. lõi teda ühe korra rusikaga vastu paremat õla piirkonda, mille tõttu A. tundis füüsilist valu. Lisaks 11.08.2021 kell 00.20 korteris aadressil xxx, tiris K. K. A. Z.t juustest, seejärel tiris kannatanu korterist välja ning hakkas lükkama trepikoja trepi poole. Hoides ühe käega kinni A. Z. juustest ja teise käega tema kätest kinni nii, et kannatanu ei saaks ära joosta, lükkas K. K. kannatanu enda ees neljandalt korruselt õue, kus ta lükkas kannatanut kahe käega nii kõvasti, et kannatanu kukkus trepikoja treppidest alla asfaldile, mille tagajärjel lõi kannatanu katki oma küünarnukid ja tundis valu. Seejärel võttis K.K. kannatanu kätest kinni ja tiris Kohtla-Järve polikliiniku hoone poole. Polikliiniku majade juures hakkas ta A.t tõukama kätega, mille tagajärjel kukkus kannatanu asfaldile selja peale ja vigastas selga. Seejärel lõi K. K. kannatanut vastu vasakut puusa. K.K. tekitas kanntanule oma tegevusega füüsilist valu ja kehavigastusi. K. K. kuulati 18.08.2021 kahtlustatavana üle selles, et tema 17.07.2021.a. kell 22.00 ajal x keskuse lähedal, mis asub aadressil xxx, haaras selja tagant kahe käega endist elukaaslast A. Z.t kõhu ümber kõvasti kinni, millega tekitas füüsilist valu kõhu piirkonnas, et viimasel oli raske hingata. A. Z. vabanes haardest lükkates K. K.it eemale, peale seda K. K. uuesti võttis kätega A. Z.t seekord eestpoolt õlavarre kõrguselt ümber ja kiskus. K. vägisi tiris ja tassis A.Z.t, tahtis, et A.Z. tuleks temaga kaasa, kuid A. ei tahtnud, ta püüdis lahti saada. Kui A.Z. vabanes haardest, lõi teda K. K. ühe korra rusikaga vastu paremat õla piirkonda, mille tõttu A. Z. tundis füüsilist valu. Samuti 11.08.2021 kell 00.20 korteris aadressil xxx, tiris K. K. juustest oma endist elukaaslast A. Z.t, seejärel tiris korterist välja ning hakkas lükkama kannatanu trepikoja trepi poole. Hoides ühe käega A. Z.t juustest kinni ja teise käega kannatanu kätest kinni nii, et viimane ei saaks ära joosta. Lükkas K. K. kannatanu enda ees neljandalt korruselt õue, kus ta lükkas A.Z.t kahe käega nii kõvasti, et viimane kukkus trepikoja treppidest alla asfaldile, 2 mille tagajärjel lõi kannatanu katki oma küünarnukid ja tundis valu käte ja pea piirkonnas. A. Z. tundis hirmu oma elu ja 10-kuulise lapse elu pärast, kes jäi üksinda koju. Agressiivselt käitudes ja kasutades ebatsensuurseid sõnu võttis K. K. A.Z.t kätest kinni ja tiris KohtlaJärve polikliiniku hoone poole otsides pimeda koha. Polikliiniku majade juures hakkas ta A.t tõukama kätega, mille tagajärjel kukkus viimane asfaldile selja peale ja vigastas selga. K. kükitas ja hoidis A.Z.t selili nii, et viimane ei saaks püsti tõusta. Seejärel K. tõusis püsti ja andis käelöögiga tugeva hoobi A.le puusa piirkonda vasakut poolt, mis tekitas viimasele tugeva valu. Seega K. K., tekitas temaga lähisuhtes olevale isikule valu ja tervisekahjustusi, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes. Kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas K.K. oma süüd osaliselt, kuid keeldus sisuliste ütluste andmisest. K. K. on Eesti Vabariigi kodanik, elab aadressil xxx. Isikul on põhiharidus, ei õpi ega tööta. Kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Väärteokorras on karistatud kolm korda. Prokurör leiab, et K.K.ile esitatud kahtlustus on põhjendatud ja seda tõendavad järgmised kriminaaltoimiku materjalid: Kannatanu A. Z. 26.07.2021 ja 11.08.2021 antud ütlused, mille kohaselt oli ta K. K.iga suhtes 3 aastat ja suhtest on neil ühine 10-kuune laps. Suhte otsustas lõpetada, kuna K. kogu aeg solvas ja alandas teda. 17.07.2021 kella 22-00 ajal jalutasin sõbranna K. Kohtla-Järvel. Järsku tuli selja tagant K., kes haaras tugevalt kahe käega ümber kõhu kinni, mille tagajärjel tundsin kõhu piirkonnas tugevat valu ja hingata oli raske. Lükkasin K.i eemale ja lõin käes oleva telefoniga ühe korra vastu pead, peale mida läks K. ära. Umbes 7 minuti pärast tuli K. uuesti meie juurde ja võttis seekord eespoolt mult ümbert kinni õlavarre kõrguselt ja kiskus endaga kaasa. Sõbranna aitas K.ist vabaneda. Kui K. ära läks, lõi ta mind ühe korra rusikaga vastu parema õla piirkonda. Tundsin löögist füüsilist valu. Paar päeva oli õla piirkonnas ja roietes tunda valu. K. tahab kogu aeg minuga rääkida, kuid ma ei soovi seda, kuna tean, et see lõpeb vägivaldselt. Soovin, et K. ei läheneks mulle ega mu lapsele ja ka mu kodule. 2018 a tutvus ta K.K.iga, oli siis 15-aastane. Omavahel tekkisid armu ja intiimsuhted. 22.09.2020 sündis ühine laps. Koos ei elanud K.iga kunagi. K. käis tal ja lapsel külas aadressil xxx. Käisime koos lapsega jalutamas, suhted olid head ja toetavad. 2021 aasta juulis, kuupäeva ei mäleta, kasutas ta minu suhtes füüsilist vägivalda, selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus. 11.08.2021 kella 00.20 paiku ma olin kodus korteris aadressil xxx. Kodus ma olin koos 10kuuse lapsega. 11.08.2021 kella 00.20 ma kuulsin, et keegi kõvasti koputab vastu välisust. Ma sain aru, et see on K. ja ei läinud ust avama, sest ei tahtnud temaga suhelda. Siis hakkas K. jalgadega kobistama vastu ust, ärkas minu 10-kuune laps ja hakkas nutma. Mina läksin ukse juurde ja tegin ukse lahti selleks, et öelda K.ile, et ta rahuneks maha ja läheks koju. Kui ma tegin ukse lahti, siis ühtegi sõna ütlemata võttis K. mind juustest kinni ja tiris korterist välja ning hakkas lükkama mind trepikoja trepi poole. Hoides ühe käega minu juustest kinni ja teise käega minu kätest kinni nii, et ma ei saaks ära joosta, ta lükkas mind enda ees neljandalt korruselt õue. Oma tegevusega tekitas ta mulle valu käte ja pea piirkonnas. Ma sain aru, et ta on purjus, sest oli tunda alkoholilõhna. Ja K. on alati agressiivne joobeseisundis. Korterisse jäi üksinda nuttev 10-kuune laps. Kui me tulime trepikojast välja, lükkas mind K. kahe käega nii kõvasti, et ma kukkusin trepikoja treppidest alla asfaldile, mille tagajärjel ma lõin katki oma küünarnukid ja tundsin valu. Siis võttis ta mind kätest kinni ja tiris Kohtla-Järve polikliiniku hoone poole, sest seal on olemas pimedad majade hoovid ning seal ei ole inimesi, kes takistaksid teda. Polikliiniku majade juures hakkas ta 3 mind tõukama kätega, sõimama mind, väljendus ebatsensuurselt. Siis lükkas ta mind kätega nii kõvasti, et ma kukkusin asfaldile selja peale. See oli väga valus, sest ma lõin oma selga vastu asfaldi. K. kükitas ja hoidis mind selili nii, et ma ei saaks püsti tõusta. Sel ajal solvas ja sõimas ta mind. Siis K. tõusis püsti ja andis käelöögiga tugeva hoobi vastu minu vasakut puusa. See oli väga valus. Mul tuli hirm peale, sest ei teadnud, mida K. tahab minuga teha ja kui kaua see kõik veel kestab. Ma muretsesin ka koju üksi jääva lapse pärast. Siis tõstis mind K. oma kätega ülesse ja tahtis veel kuhugi tirida. Mul vedas, et mööda läksid kaks jalakäijat – 2 noormeest, keda ma ei tunne. Nad sekkusid, K. põgenes, noormehed saatsid mind koju. Ma tulin koju kella 02.00 paiku. See tähendab seda, et K. lükkas, lõi, haaras kätest ja juustest kinni, igale poole tiris ja igatpidi piinas mind 1.5 tunni jooksul. Ma tahan, et K.ile oleks tehtud lähenemiskeeld minule, lapsele ja minu elukohale aadressil Mõisa tee 7-52, Kohtla-Järve 100 meetrit, kuna ta on vägivaldne, käitub ebaadekvaatselt, ma kardan enda ja lapse elu pärast. Tema telefon on juba ammu minu mustas nimekirjas, ehk helistada ta mulle ei saa. - Fototabel 11.08.2021 – fotografeeritud on kannatanu A.Z.l nähtavaid kehavigastusi. LSV infoleht 11.08.2021 – kannatanu A.Z. ja vägivallatseja K.K.. 11.08.2021 kl 00.20 aadressil xxx tiris K.K. kannatanut juustest, seejärel tiris korterist välja nii, et teataja ei saaks ära joosta, tekitas füüsilist valu. Õiend – väljavõte politseisüsteemist MIS, millest nähtub, et 28.06.2021 peksis noormees läbi tüdruku ja lõhkus ta telefoni. Politsei kohale minnes selgus, et füüsilist vägivalda ei olnud A. ja K.i vahel, oli vaimne vägivald. Konflikt tekkis, kuna tüdruk soovis suhet lõpetada, poiss võttis tüdruku telefoni ja viskas selle pilbasteks. LSV infoleht 28.06.2021 – millest nähtub, et kannatanuks on A.Z. ja vägivallatsejaks K. K.. A. ja K.i vahel tüli selle pärast, et tüdruk soovib suhet lõpetada. K. võttis N. sülle ja viis sõpradest eemale, siis võttis tüdruku telefoni ja tegi pilbasteks. Tunnistaja J. L. 18.08.2021 antud ütlused, millest nähtub, et kannatanu A. Z. on tema tütar. Tütar hakkas K.iga kohtuma 13-aastasena ja 2020 jäi ta rasedaks. K. ja N. koos ei ela, tütar elab temaga ja vahepeal on K. nende juures ööbinud. K. ja tema vanemad ei toetanud tütart rahaliselt ega muud moodi. K. käis mõnikord koos N. ja lapsega jalutamas. K. ei tööta ega ei õpi ja elab koos oma emaga. Teab tütre sõnades, et umbes pool aastat tagasi hakkas K. tütre vastu kätt tõstma. N. otsustas minna K.iga lahku. Peale seda hakkas K. füüsilist vägivalda kasutama. Olen näinud tütrel vigastusi. K. on löönud katki 2 tütre telefoni, et ta ei saaks helistada. Viimasel ajal on K.i käitumine muutunud ebaadekvaatseks. Tunnistaja V. S. 17.08.2021 antud ütlused, millest nähtub, et tunnen A. Z.t umbes 2 aastat. K.i K.it tunnen samuti kuskil 2 aastat. Siis kui ma sain nendega tuttavaks, siis nad juba olid paar. Varem N.l ja K.il olid head suhted. Pärast tekkisid K.il probleemid alkoholiga, ta hakkas tihti koos oma sõpradega alkoholi tarvitama. Ma tean, et K. ja N. läksid praegu lahku. Kuskil 1 kuu juba nad koos ei ela ja ei suhtle. N. ei taha, et K. suhtleks lapsega, sest ta on tihti joobes, käib mustades riietes, käsi ei pese. K.ile see ei meeldi ja nad tihti hakkasid riidlema, siis K. hakkas ka N. suhtes vägivalda kasutama. Olen ise olnud tunnistaja ühes episoodis. See oli 17.07.2021 õhtul, me läksime koos sõbrannadega jalutama. Me jalutasime koos N.ga ja K. J.ga. Olime Kohtla-Järvel Dünamo peatuses. Me ei märganud kust kohast K. tuli. K. oli üksinda. Ta tuli järsku tagant poolt. K. kohe haaras N.t kätega tagant poolt. Ta tahtis, et N. tuleks temaga koju kaasa. N. ei tahtnud temaga koos minna, ta kardab teda. Ta võib ükskõik mida temaga teha. Ta kardab K.iga üksi jääda. Ta ütles K.ile, et ta ei taha minna temaga. K. hakkas teada vägisi tirima ja tassima hoides taljest. N. osutas vastupanu. Ma pole näinud seda, et K. oleks N.t löönud. Võib-olla see juhtus nii kiiresti, et me ei märganud. Sest me olime kõrval, kuid olime kuskil 5 sammu eemal. Ma mäletan, et N. järsku hakkas nutma ja hakkas karjuma, et tal on valus. Ta hoidis ennast kätega õlgadest. Me K. kohe tulime nende juurde. Teisest episoodidest ma tean ainult N. sõnadest, ise ma pole näinud. Viimane episood oli augustikuus 2021. N. rääkis, et K. oli tema juures öösel käinud ja oli teda kodus 4 peksnud ja trepist alla visanud. Peale seda olid N.l küünarnukkidel ja vasakul pool puusa piirkonnas vigastused ning kuklal oli muhk. Tunnistaja K. E. 17.08.2021 antud ütlused, milles ta ütleb, et tunnen A. Z.t umbes 2018 aastast. K.i K.it tunnen samuti ammu, me koos õppisime ühes koolis. Tean, et nemad olid koos ja nendel sündis poeg, ta on 11 -kuune. 17.07.2021 õhtul, me jalutasime koos sõbrannadega. Meiega oli ka K.. Olid N. ja V. S.. Olime Kohtla-Järvel Dünamo peatusel. K. tahtis, et N. läheks tema juurde. N. ei tahtnud, ta ütles, et ta ei taha temaga olla. K. kohe haaras N.t kätega tagant poolt. Ta tahtis, et N. tuleks temaga koju kaasa. Kell oli kuskil 22.00-23.00 vahel, täpselt ma ei mäleta. N. kardab K.i, sest ta on vägivaldne tema suhtes. Ta kardab K.iga üksi jääda. Ta mitu korda ütles K.ile, et ta ei taha minna temaga. K. hakkas teada vägisi tirima ja tassima hoides taljest. N. osutas vastupanu. Ma mäletan, et me hakkasime K.i käed N. eest ära võtma. K. läks tigedaks, hakkas karjuma. Ma mäletan, et K. lõi ühe korra rusikaga N.le, kuhu täpselt ma ei märganud, nad K.iga olid kuskil 2 meetri kaugusel. N. hakkas nutma, ta rääkis, et ta on temast väsinud. Ma mäletan, et N. tõukas K.i endast eemale ja lõi teda oma telefoniga näkku parema kulmu piirkonda. Prokurör, tutvudes kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et kannatanu A. Z. vajab kaitset ajutise lähenemiskeelu kohaldamise näol oma endise poiss-sõbra ja ühise lapse isa K. K.i eest. Kannatanuna ülekuulamisel 11.08.2021 taotles A.Z. ajutise lähenemiskeelu kohaldamist, kuna ta kardab K.K.it ja soovib, et kahtlustataval keelataks temale ja tema lapsele lähenemine mitte vähem kui 100 meetrit, keelata viibida mitte vähem kui 100 meetrit aadressile xxx, viibida avalikes kohtades ja muus viibimiskoha läheduses mitte vähem kui 100 meetrit ja mitte suhelda kannatanuga nendes kohtades ning suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite kaudu (telefoni teel, interneti teel, suhtlusportaalide kaudu ja e-posti kaudu). Lisaks esitas kannatanu 11.08.2021 vastavasisulise taotluse Ida prefektuuri ka kirjalikult. Vastavalt Põhiseaduse §-le 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Kriminaaltoimiku andmetel tekkisid A.Z.l ja K.K.il intiimsuhted 2018 aastast, millest sündis 22.09.2020 ühine laps. Mõlemad elasid kogu suhte ajal eraldi aadressitel. A.Z. on avaldanud soovi suhe lõpetada, kuna K.K. on muutun agressiivseks ja kasutab tema suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. A.Z. kardab K.K.it, kuna viimane on ebaadekvaatse ja vägivaldse käitumisega tema suhtes. A.Z. selgitas antud ütlustes, et K.K. on käitunud tema suhtes ka teda alandavalt ja solvab teda. K.K. on kannatanu suhtes kasutanud füüsilist vägivalda korduvalt ja kannatanu on pöördunud seoses sellega politseisse. Arvestades isikule esitatud kahtlustuse sisu käesolevas kriminaalasjas ja tema iseloomu, on kannatanul A.Z.l põhjendatud hirm oma endise poiss-sõbra ja lapse isa ees. Sellises olukorras on prokuratuuri hinnangul ajutise lähenemiskeelu panemine kahtlustatavale vajalik kannatanu elu, tervise, vabaduse ja rahu kaitseks, nende õiguste vastu suunatud kuritegude ohu ja mõju tõrjumiseks ning füüsilise ja vaimse vägivalla tõkestamiseks. Arvestades esitatud kahtlustuse mahtu ja asjaolu, et kuritegu on toime pandud kahtlustatavaga lähisuhtes oleva isiku vastu, on kaitseabinõu sobiv, sest hoiab ära võimalikud õigusvastased ründed kannatanule. Kriminaalmenetluses kohaldatav ajutine 5 lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus kiireks ja konkreetseks reageerimiseks, et peatada vägivald ja vähendada võimalikku ohtu ohvri elule ja tervisele. Ülaltoodud arvesse võttes peab prokurör vajalikuks keelata K. K.il läheneda A. Z.le mitte lähemale kui 100 meetrit, sh tema elukohale aadressil xxx. A.Z.ga juhuslikul kohtumisel on K.K.il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 m kaugusele. Samuti taotleb prokurör keelata K.K.il suhelda A.Z.ga erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu.
lg 1 kohaselt võib kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos kahtlustataval või süüdistataval keelata kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise. Ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse
lg 2 alusel kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul.
kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Ajutise lähenemiskeelu rikkumine võib kaasa tuua kriminaalvastutusele võtmise KarS § 3312 (Lähenemiskeelu rikkumine) järgi, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduse § 26 ja
ringkonnaprokurör taotleb: lg 1, 2, 3, Viru Maakohtu eeluurimiskohtunikult ajutise lähenemiskeelu kohaldamist kahtlustatav K. K.i suhtes, keelates tal lähenemise A. Z.le mitte lähemale kui 100 meetrit, sh tema elukohale aadressil xxx. A. Z.ga juhuslikul kohtumisel on K. K.il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 100 m kaugusele. Lisaks keelata K. K.il suhelda A. Z.ga erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti kaudu. Ajutine lähenemiskeeld panna K. K.ile kogu kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Poolte seisukohad Kohtuistungil jäi prokurör esitatud taotluse põhjenduste juurde ja palus kohaldada ajutist lähenemiskeeldu. Prokurör märkis, et ka tema arvates on kaitsja märkused lähenemise distantsi kohta asjassepuutuvad ja väärivad kaalumist, sest kahtlustatav ja kannatanu elavad kõrvuti xxx majades. Kahtlustatav K. K. on esitatud taotlusega nõus osaliselt. Ta soovib siiski suhelda lapsega, näiteks jalutada temaga, kuid täieliku keelu puhul ei ole siis see enam võimalik, kuidas suhelda lapse emaga. Kaitsja juhtis tähelepanu asjaolule, et lähenemiskeelu kohaldamise selles mahus nagu taotletud ei ole proportsionaalne. Lapsega suhtlemist ei ole alust keelata ja sel teemal võivad tekkida vajadused suhelda siiski just lapse emaga. Samuti palus kaitsja arvestada, et lähenemiskeelu kohaldamise puhul peab arvestama reaalidega. Majad paiknevad kõrvuti, kõrval on ka toidupood, mida külastavad ümbritsevate maja elanikud. Sisuliselt tähendaks taotletud mahus lähenemiskeelu kohaldamine, et kahtlustatav rikub kogu aeg keeldu, sest elabki vahelises läheduses. Kaitsja palus kaaluda, et lähenemiskeelu kohaldamise puhul oleks keelatud läheneda lähemale kui 20 m, see oleks mõistlik. 6 Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, seda osaliselt. Kohus arvestab otsustuse tegemuisel ka kaitsja põhjendatud seisukohta. Vastavalt Põhiseaduse § 26 on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Vastavalt
¹ lg 1 võib prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel isikuvastases kuriteos kannatanu eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks keelata kahtlustataval kohtu määratud paikades viibimise, kohtu määratud isikutele lähenemise ja nendega suhtlemise ja vastavalt sama sätte lg 2 kohaldatakse ajutist lähenemiskeeldu kahtlustatavale kannatanu nõusolekul. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu A. Z. on
¹ lg 2 sätestatud nõusoleku andnud (11.08.2021 kannatanuna ülekuulamisel protokollitud taotlus ja 11.08.2021 prokuratuurile esitatud kirjalik taotlus). Seega on lähenemiskeelu kohaldamise formaalne eeldus on täidetud. Kohtupraktikas on lähenemiskeelu küsimuses võetud seisukohad. Kohus osutab Riigikohtu lahendile kohtuasjas 1-19-
§-s 3101 nimetatud lähenemiskeeluga peab kohus ka ajutise lähenemiskeelu kohaldamisel selgepiiriliselt kindlaks määrama need piirangud, mida keelu 7 adressaadil tuleb järgida. Nende piirangute määramisel peab arvestama konkreetse juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul konkreetse kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist ei oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. (Vt RKKKo 3-1-1-59-10, p 7.2.) (p 19). 5. Piigangute seotus asja tehiolude ja kaitseeesmärgiga. Ajutise lähenemiskeelu raames süüdistatavale või kahtlustatavale kohaldatavad piirangud peavad olema põhjendatud kriminaalasja tehioludega ja kannatanu kaitse eesmärgiga. (p-d 20-21). Kohus on tutvunud kriminaalasja materjalidega (kriminaalasja materjalid olid kohtunikule edastatud elektroonilisel viisil ja kohtunik tutvus sellega 24.08.2021) ja leiab, et isiku puhul esineb põhjendatud kuriteokahtlustus. Kannatanu ütlustest tuleneb, et K. K. on kannatanu suhtes kasutanud vägivalda avalikus kohas (17.07.2021 kehast haaramisega valu tekitamine) ning tunginud kannatanu tahte vastaselt tema koju ning sundinud vägivalda kasutades öisel teda endaga kaasa minema (11.08.2021 ajavahemikul 00:20-02:00). Ta tiris kannatanut juustest, lükkas teda korduvalt pikali ja solvas ning sõimas teda. Kannatanu sõnul oli ta väga mures koju üksi jäänud 10-kuuse lapse pärast ning ta ei teadnud, millega tema vastu suunatud vägivald võib lõppeda. Kannatanu on selgitanud, et K. K.iga lõppes kooselu kuna K. K. hakkas alkoholi kuritarvitama ning muutus alkoholi tarvitades agressiivseks. Kannatanu on ülekuulatud konkreetselt sündmuste kohta ja isikule esitatud kahtlustus põhinebki kannatanu ütlustel. Kannatanu ütluste järgi on tal hirm, et K. K. võib tema suhtes ka edaspidi vägivalda kasutada. Kannatanu ütlused on kinnitatud ka muude tõenditega, nimelt: - Fototabel 11.08.2021 – fotografeeritud on kannatanu A.Z.l nähtavaid kehavigastusi. - Tunnistaja J. L. (kannatanu ema) 18.08.2021 antud ütlused, mille kohaselt ta teab tütre sõnades, et umbes pool aastat tagasi hakkas K. tütre vastu kätt tõstma. N. otsustas minna K.iga lahku. Peale seda hakkas K. füüsilist vägivalda kasutama. On näinud tütrel vigastusi. K. on löönud katki 2 tütre telefoni, et ta ei saaks helistada. Viimasel ajal on K.i käitumine muutunud ebaadekvaatseks. - Tunnistaja V. S. 17.08.2021 antud ütlused, millest nähtub, et kui K. K.il tekkisid probleemid alkoholiga, siis K. K. ja kannatanu läksid lahku. K. K. hakkas Kannatanu suhtes vägivalda kasutama. 17.07.2021 õhtusel ajal kui tunnistaja koos kannatanuga õues viibis tuli järsku tagant poolt K. K. ja kohe haaras kannatanust kätega tagant poolt ja hakkas teda vägisi tirima ja tassima hoides taljest. Kannatanu osutas vastupanu. Kannatanu hakkas nutma ja karjuma, et tal on valus. 11.08.20121 episoodidest teab ta ainult kannatanu sõnade kohaselt, et kahtlustatav oli kannatanu juures öösel käinud ja oli teda kodus peksnud ja trepist alla visanud. Peale seda olid Kannatanu küünarnukkidel ja vasakul pool puusa piirkonnas vigastused ning kuklal oli muhk. - Tunnistaja K. E. 17.08.2021 antud ütlused, milles ta ütleb, et 17.07.2021 õhtul, nad jalutasime koos kannatanu ja V. S.ga. Nendega koos oli ka kahtlustatav, kes tahtis, et kannatanu läheks tema juurde. Kannatanu ei tahtnud, ta ütles, et ta ei taha temaga 8 olla. K. K. kohe haaras kannatanust kätega tagant poolt ja tahtis, et kannatanu tuleks temaga koju kaasa. Kannatanu kardab K. K.it, sest too on vägivaldne tema suhtes. K. K. läks tigedaks, hakkas karjuma ja lõi ühe korra rusikaga kannatanut. Kannatanu hakkas nutma. Seega on põhjendatud kuriteokahtlustus usaldusväärselt kinnitatud. Kriminaalmenetluses kohaldatav ajutine lähenemiskeeld on seadusest tulenev võimalus kiireks ja konkreetseks reageerimiseks, et vähendada võimalikku ohtu ohvri elule ja tervisele. Prokuröri ettepanek lähenemiskeelu sisu osas on mõistlik ja proportsionaalne. See ei riiva kahtlustatava õigusi suuremas osas, kui on vajalik kannatanu kaitsmiseks. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud põhjendustega, et ajutise lähenemiskeelu panemine kahtlustatavale vajalik kannatanu elu, tervise, vabaduse ja rahu kaitseks, nende õiguste vastu suunatud kuritegude ohu ja mõju tõrjumiseks ning füüsilise ja vaimse vägivalla tõkestamiseks. Arvestades esitatud kahtlustuse mahtu ja kasutatud vaime ja füüsilise vägivalla iseloomu, samuti asjaolu, et kuritegu on toime pandud kahtlustatavaga lähisuhtes oleva isiku vastu ( kuigi kannatanu ja kahtlustatav ei ela käesolelval ajal koos, on neil ühine laps), on kaitseabinõu sobiv, sest võib olla tõhusaks meetmeks mis hoiab ära võimalikud õigusvastased ründed kannatanule. Kohus nõustub, et kannatanu eraelu võib olla kahtlustatava tegevuse kaudu olla häiritud olulisel määral, ning on vajalik kriminaalmenetluslik sekkumisega vastavate meetmete kohaldamisega kannatanu kaitseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud vägivallakuriteos kahtlustatav K. K.i suhtes, keelates tal lähenemise A. Z.le mitte lähemale kui 30 meetrit, sh tema elukohale aadressil xxx. A. Z.ga juhuslikul kohtumisel on K. K.il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 30 m kaugusele ja siseruumides vähemalt 5 m kaugusele, kui samaaegne ühises ruumis on vältimatult vajalik nt tervishoiuasutuses või riigivõimu teostavates asutustes. Ajutine lähenemiskeeld panna K. K.ile kogu kriminaalmenetluse läbiviimise ajaks. Kohus leiab, et sellise sisuga lähenemiskeelu kohaldamine on vastavuses isikule esitatud kahtlustusega. Kohus arvestab, et kahtlustatava ja kannatanu elukohad on läheduses ja objektiivselt 100 meetri nõude täitmine võib olla oöluliselt raskendatud või võimatu. Kohus leiab, et arvestades elukohtade paiknevus on põhjendatud määrata keeld läheneda lähemale kui 30 meetrit. See peab kaitsma kannatanu piisavalt. Siseruumides, näiteks tervishoiuasutustes, on põhjendatud ja reaalselt ka täidetav, et kahtlustatav eemaldus kannatanult vähemalt 5 meetri kaugusele, teda kõnetamata. Kahtlustuse korduvad episoodid on seotud kannatanuga isiklikult ja tema elukohaga. Sel juhul on põhjendatud reageerida lähenemiskeeluga kannatanule isiklikult ja elukohale. Kohus ei näe asjaolusid, neid ei ole näha ja kriminaalasja materjalide pinnal, miks tuleb kohe keelata suhtlemine telefoni ja muude sidekanalide teel. Ei ole tubastatud, et suheldes kannatanuga sidekanalide teel, oleks kahtlustatav toime pannud vägivaldse teo – oleks ähvardanud, jälitanud kannatanut. Kohus nõustub, et kahtlustatavale jääb õigus suhelda oma lapsega, kohustus osaleda lapse kasvatamisel. Ei ole täheldatud, et kahtlustatav oleks 9 kasurtanud sidekanaleid pahatahtlikult. Sidekanalide laudu vältimatult vajaliku suhtlemise võimaluse tuleb kahtlustatavale praegu võimaldada. Lauskeeld suhelda sidekanalide kaudu oleks käesoleval ajal ebaproportsionaalne. Põhjendatud on läbiviimise ajaks. ajutise lähenemiskeelu panemine K. K.ile kogu kriminaalmenetluse /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.