KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- august 2021 Kohtuasja number 1-15-7872 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Lauri Silla (isikukood 39309223516) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- juuni 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Lauri Sild Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Alar Häidberg Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Pärnu Maakohtu
- jaanuari 2016 otsusega tunnistati Lauri Sild süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 5 – § 25 lg 2 järgi ning teda karistati 12 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
- mai 2015 ja vangistus lõppeb
- mail
- Tartu Vangla esitas
- mail 2021 Tartu Maakohtule materjalid L. Silla tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur L. Silla vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- juuni 2021 määrusega L. Silla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed alused L. Silla vabastamiseks on täidetud.
- Vabaduses soovib L. Sild asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse Uus Põlvkond, kus talle saaks kohaldada elektroonilist valvet. Rehabilitatsioon kestab keskuses aasta ja sellele järgneb kuue kuu pikkune adaptatsiooniaeg. Keskus on kinnine, kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse läbi koos saatjatega ning keskuses viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid.
- Vangistuses on L. Sild uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks läbinud sotsiaalprogrammid ja teraapiapõhised vestlused, on käinud psühholoogi ja psühhiaatri nõustamisel, on omandanud keevitaja kutseõppe ning on osalenud tööhõives. Siiski on L. Silla retsidiivsusoht kohtu hinnangul jätkuvalt kõrge.
- 27-aastane L. Sild kannab juba kolmandat karistust äärmiselt jõhkra kuriteo eest. Kehtivaid karistusi on L. Sillal kolm, kuigi oma noore elu jooksul on teda kriminaalkorras karistatud kaks korda rohkem. Praegust vangistust kannab L. Sild röövmõrva katse eest. L. Silla vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Varasemad karistused ei mõjutanud teda hoiduma äärmiselt jõhkrast kuriteost. Sedavõrd julma teo toimepanemine varasemalt korduvalt vanglakaristust kandnud isiku poolt kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja eskaleeruvast ohust. Mida raskemaid kuritegusid on kinnipeetavalt oodata, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Arvestades L. Silla kuriteo iseloomu, peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus olema üliväike. Paraku nii ei ole.
- Kahjuks on L. Sillal üks distsiplinaarkaristus: 10-ööpäevane kartser katseajaga 2 kuud
- detsembrist 2020 keelatud esemete (ravimite) eest. L. Sild põhjendas kohtuistungil, et ta tahtis talle määratud ravist loobuda, pani tabletid kõrvale ja unustas need. Paraku pole tegu ainsa ja juhusliku eksimusega kehtestatud korra suhtes, vaid L. Silla senise võrdlemisi pika vangistuse jooksul on esinenud probleemset käitumist pidevalt. Lisaks mitmetele distsiplinaarmenetlusele on tema suhtes kahel korral kohaldatud ka täiendavaid julgeolekumeetmeid. Seega on L. Silla käitumine rangetes tingimustes mittekorrakohane ja allumatu. Ei saa loota, et sellise isiku arusaamad õiguskorrast ja sellest kinnipidamisest oleksid vabaduses teistsugused. Risk, et L. Sild jätkab õigusrikkumistega, on jätkuvalt väga suur ja kohus on seisukohal, et senine vangistus pole L. Sillale piisavalt mõju avaldanud. Seda hoolimata sellest, et L. Sild on läbinud aastatel 2015–2017 teraapiapõhised taasühiskonnastavad vestlused ja nende läbiviija tagasiside kohaselt on L. Sild muutnud oma hoiakuid ning saab aru, et normid ja reeglid on täitmiseks ka temale. Paraku ei peegelda L. Silla käitumine vangistuses reaalseid muutusi tema mõttemaailmas ja käitumises.
- Murettekitav on ka L. Silla mõtlemise kohta märgitu. Nii on kinnipidamisasutus välja toonud, et L. Sild on käitunud agressiivselt ja kaotanud enesevalitsemise ning seda ka vanglas kontrollitud keskkonnas kainena. Seega pole kuriteod põhjustatud üksnes alkoholi tarvitamisest. Kohtuistungil avaldas L. Sild, et kuriteo toimepanemise põhjustes pole ta kindel ja ta ei mõista ka ise, miks ta seda tegi. Vangla iseloomustusest ilmneb, et konfliktsituatsioonides vallandub L. Sillal äkkviha, ta ei suuda siis ennast kontrollida ning muutub vägivaldseks. Vangistustoimikust nähtuvast saab järeldada, et L. Sillal on tõepoolest äkkvihaga probleeme ja see ei teki üksnes joobes. Näiteks viitab L. Sild ise oma seletuses
- novembril 2020 julgeolekuabinõude kohaldamise menetluses närvitsemisele ja „krussis närvidele“. On tõsi, et L. Silla mõttemaailmas ja käitumises on märgata kerget nihet positiivsema suunas, kuid hetkel ei saa kohus teha järeldust, et L. Silla käitumine pole enam probleemne, vihasööstud on jäänud minevikku ning edaspidi suudab L. Sild elada vaid normikohaselt. Edasise vangistuse jooksul on L. Sillal võimalik näidata, kas tema tahe muutuda on tõeline ning kas ta suudab end ohjata või siiski mitte.
- Eeltoodut arvestades ei ole L. Silla ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus ei ole kindel, et ka käitumiskontrollile allutamine ja erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. 2
(5)Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas L. Sild määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus ei arvestanud kõiki kogutud tõendeid ja asjaolusid piisava hoolikusega ning tegi sellest tulenevalt ebaõige kohtulahendi. Põhjendamata on see, miks L. Silla käitumine vangistuse ajal väärib vähem tähelepanu kui tema kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohus piirdus põhjendustes peamiselt viitega üldpreventiivsetele kaalutlustele ja kuriteo raskusele, kuid kuriteo raskust on silmas peetud juba KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade määratlemisel. KarS § 76 lg 4 räägib kuriteo toimepanemise asjaoludest.
- L. Silla vangistusaegses käitumises ja tulevikuplaanides on rohkesti positiivseid asjaolusid. Ta on vangistuses pikaajaliselt töötanud erinevatel töökohtadel ega pelga tööd. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Lisaks on ta vangistuse jooksul omaalgatuslikult läbinud teraapiapõhised vestlused ning käib psühholoogi ja psühhiaatri nõustamisel, kus arutatakse elulisi küsimusi (majanduslik toimetulek, eluase, õiguskuuleka tuleviku planeerimine, lähisuhted jms) ja aidatakse aru saada varasemast probleemsest käitumisest. Kohus jättis tähelepanuta, et vangistuses on L. Sild viibinud juba enam kui kuus aastat ning vangi sattus ta 20-aastasena, s.o alles täiskasvanuks saanuna. Nüüd on ta sirgunud täiseas meheks, keda ootavad koju abikaasa ja laps. L. Sild mõistab, et miski ei õigusta tema tegu ja ta kahetseb toime pandut siiralt.
- Kuigi L. Sillal on olemas kodu, soovib ta vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse Uus põlvkond. Kohus jättis arvestamata, et ta soovib vahetada elukeskkonda ja tegeleda kontrollitud keskkonnas elektroonilisele valvele allutatuna rehabilitatsiooniga. Kuna vanglas on L. Sillal avastatud ka maksakasvaja, peab ta olenemata keelust edasiselt lähtuma tervislikest eluviisidest ega tohi alkoholi tarvitada. Pere on valmis toetama teda nii moraalselt kui ka vajadusel materiaalselt. Ta soovib tööle minna. Töökoha leidmine ei tohiks talle raskusi tekitada, kuna ta omab keevitaja kutsetunnistust ja on juba vanglas töötanud aasta keevitajana. Kuna keevitaja töö ei ole liikuv, ei tohiks elektrooniline valve seda takistada. Ringkonnakohtu seisukoht
- L. Silla ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul jäi maakohus L. Silda mitte vabastada otsustades talle antud diskretsiooniõiguse piiresse.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise 3
(5)tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
- aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47).
- Väga oluliselt tõstab L. Silla retsidiivsusriski tema kuritegelik taust: ta on sooritanud palju kuritegusid. Sealjuures oli viimane kuritegu väga raske: L. Sild lõi teda sõidutanud taksojuhti mitmel korral noaga pea- ja kaelapiirkonda ning nõudis taksojuhilt raha. Rünne lõppes alles siis, kui kannatanul õnnestus L. Sild autost välja lükata ja viimane põgenes sündmuskohalt. L. Sild põhjustas taksojuhile eluohtlikud tervisekahjustused, mis oleksid ilma kõrvaliste isikute abita lõppenud tõenäoliselt taksojuhi surmaga. L. Silla enda sõnul „sõitis tal katus ära“. Seega kinnitab mõrvakatse esiteks L. Silla impulsiivsust ja võimalikku kalduvust vägivalla tarvitamisele. Teiseks aga tähendab sellise väga raske kuriteo toime panemine seda, et L. Silla retsidiivsusrisk peab tema vabastamiseks olema väga madal.
- L. Sild kannab juba kolmandat vangistust. Kuna on ilmne, et varasemad vangistused ei avaldanud L. Sillale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju, on põhjust eeldada, et ka seekordne vangistus ei osutu edukamaks. Tõsi, praeguse vangistuse jooksul on L. Sild läbinud mitmeid programme. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et juba ühe oma varasema vangistuse kandmise ajal läbis L. Sild sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mis peaks inimesel aitama probleemsetes olukordades toime tulla, kuid sellele vaatamata pani L. Sild toime raske kuriteo. Ka märkis sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ läbiviija, et L. Sild vajab pikaajalist teraapiat, mis aitaks tal oma enesehinnangut tõsta ja suhtlemisoskusi lihvida, kuna vastasel korral võib ta käituda impulsiivselt. Kuna varem on L. Silla impulsiivne käitumine viinud raskete tagajärgedeni, ei saa programmi läbiviija tagasisides märgitut alahinnata. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ka L. Sild ise avaldanud, et konfliktsituatsioonides vallandub tal äkkviha, ta ei suuda end kontrollida ning on muutunud varasemalt vägivaldseks. L. Sild leiab oma kaebuses, et tänu nõustamisele peaks ta paremini aru saama oma varasemast probleemkäitumisest. Siiski avaldas L. Sild maakohtus ennetähtaegse vabastamise arutamise kohtuistungil, et ei mõista oma kuriteo põhjuseid. Samuti märkis maakohus põhjendatult ära selle, et eelmise aasta lõpus julgeolekuabinõude kohaldamise menetluses viitas L. Sild oma närvitsemisele ja „krussis närvidele“. Teraapiapõhiste vestluste läbimine on iseenesest positiivne, ent ka pärast neid vestlusi on L. Sild siiski rikkunud vangladistsipliini.
- On positiivne, et vabaduses soovib L. Sild asuda rehabilitatsioonikeskusesse ja tegeleda oma probleemkäitumisega. Samas on vanglas eesmärkide seadmine suhteliselt lihtne – vabaduses on aga piiranguid vähe ja ahvatlusi palju, mistõttu ei pruugi nende eesmärkide ellu viimine õnnestuda. Muu hulgas on vabaduses võimalik tarvitada alkoholi. Et L. Silla varasemates kuritegudes mängis alkohol olulist rolli, kujutab see meelemürk endast tõsist uute kuritegude ohtu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas L. Sild enne vangistust alkoholi igapäevaselt, see segas tema elukorraldust ning soodustas majanduslikke raskusi. Kuigi vangistuses läbis L. Sild sõltuvusainete kuritarvitajatele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning enda sõnul on ta juba oma tervislikust seisundist tulenevalt motiveeritud vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduma, võib ta tema vangistuse-eelse alkoholiprobleemi tõsidust arvestades siiski uuesti alkoholi jooma hakata – seda hoolimata tõsiasjast, et see mõjub tema tervisele halvasti.
- Samuti ei saa arvestamata jätta L. Silla majanduslikust olukorrast tulenevat ohutegurit. Mõrvakatse puhul mängis rolli ka L. Silla majanduslik suutmatus. Ehkki L. Sillal on keevitajakutse, mis võimaldaks tal loodetavasti tööd leida, ei saa selles siiski kindel olla. Ka on võimalik, et L. Sild küll leiab töö, ent hakkab uuesti alkoholi tarvitama ja jääb seetõttu tööst ja sissetulekust uuesti ilma. Samuti võivad L. Silla majanduslikku toimetulekut mõneti raskendada tema suured võlad. Nimelt võib kohtutäitur suure osa L. Silla sissetulekust võlgade katteks kinni pidada ja järele jääv osa ei pruugi uute kuritegude toimepanemise ohtu piisavalt maandada. 4
(5)- Ka ei tingi vabastamist see, et kuriteod pani L. Sild toime noorena. On tõsi, et noorus tõstab statistilises mõttes kuritegude riski: noored inimesed sooritavad kuritegusid tihedamalt kui vanad. Tuleb aga arvestada, et L. Sild on endiselt võrdlemisi noor inimene.
- Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- juuni 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)