Obsah (8)

§ 124§ 152§ 47§ 71§ 43§ 120§ 121§ 77

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2663 Määruse kuupäev 4. märts 2021 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi J.K. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Kuul

) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kohus palus

1. veebruari
2. a määruses kaebajal esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus juhul, kui M. Seppor pani talle etteheidetava teo toime kohtu poolt mõistetaval ajal, tõlgendab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamisega on kaebaja kinnitanud, et vaidlustab M. Seppori
3. oktoobril 2017 toime pandud tegu. Täpsemalt saab kohus
4. veebruari
5. a puuduste kõrvaldamise avaldusest aru, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses M. Seppori käitumisega, mis seisnes selles, et M. Seppor ropendas ning sellega alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati tema vaimset tervist. 11.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kaebaja on vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 juhindudes enne kohtule kaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetav lahend on Tartu Vangla
2. juuni
3. a otsus nr 1-13/87-2.

§ 47

lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kohtule pole teada, millal kaebaja sai kätte 6. juuni 2018. a otsuse nr 1-13/87-2, kuid arvestades, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas kaebaja haldusasjas nr 3-18-1365 kaebuse seoses eelmainitud Tartu Vangla otsusega 4. juulil 2018, on antud asjas 30. detsembril 2020 kaebuse esitamisega ilmselgelt ületatud 30-päevane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks. 2 13.

§ 71

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a määruse nr 3-3-1-26-06 p-st 12 nähtuvalt on ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks selle ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Riigikohtu halduskolleegiumi
3. jaanuari
4. a määruse nr 3-3-1-75-08 p 16 kohaselt peaksid üldjuhul tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
5. J.K. on
6. veebruari
7. a puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et palub tähtaja ennistamist. Kaebusega kohtusse hilinemise põhjusena on kaebaja toonud esile asjaolu, et just tagajärjed näitavad, et kaebajal oli õigus ja M. Seppor oli süüdi ning see ei pea olema tavapärane käitumine.
8. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kaebajal oleks kaebuse esitamisel esinenud takistusi. Eelnevat kinnitab ka kohtute infosüsteemist nähtuv, mille kohaselt esitas J.K. kaebetähtaja jooksul Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-18-1365, milles vaidlustas M. Seppori tegevust, lisades kaebusele Tartu Vangla
9. juuni
10. a otsuse nr 1-13/87-
11. Kaebajal ei saanud olla alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul ning Tartu Vangla
12. juuni
13. a otsuses nr 1-13/87-2 toodud vaidlustamisviite järgimiseks puudub vajadus. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning sealhulgas esitanud kohtule tähtaegselt sisuliselt menetletavaid kaebusi. Seega oli ta ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama ning kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest ning kaebaja jätkuvast veendumusest, mille kohaselt on M. Seppor oma tegevusega rikkunud kaebaja õigushüvesid, ei saa lugeda õigustatuks.
14. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 17.

§ 152

lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152

lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab M. Seppori

1. oktoobri
2. a tegevusest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. II

1. Kaebaja nõuab kohtule esitatud kaebuses mittevaralise kahju hüvitist
2. novembril 2017 T. Vaapi poolt kaebaja inimväärikuse alandamise ja kaebaja tervise kahjustamise eest, kui ta ei saanud sel kuupäeval ratastooli.
3. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja esitas haldusasjas nr 3-18-267 kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et ta ei saanud
4. novembril 2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli. Kaebaja väitis esitatud kaebuses, et eelnevaga alandati ja solvati kaebajat ning tekitati valu ja kannatusi. Tartu Halduskohus jättis
5. detsembri
6. a otsusega J.K.i kaebuse haldusasjas nr 3-18-267 rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
7. aprillil 2019.

§ 152

lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 3

1. Kuna
2. novembril 2017 kaebajale ratastooli andmata jätmisega seonduvas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on olemas jõustunud kohtuotsus, ei ole käesolevas asjas samal alusel hüvitamisnõude esitamine lubatav.
3. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus asja menetluse ka osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist seonduvalt
4. novembril 2017 ratastooli andmata jätmisega,

§ 152lg 1 p 1 alusel.

Menetluse lõpetamise korral ei ole sama nõudega samal alusel kaebuse esitamine halduskohtule lubatav (

§ 43lg 1 p 2).

III

1. Võttes arvesse Tartu Halduskohtu
2. veebruari
3. a määruse p-des 14 ja 15 toodud kohtu tõlgendust ja kaebaja
4. veebruari
5. a puuduste kõrvaldamise avaldust, saab kohus aru, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et
6. novembril 2017 alandas T. Vaap kaebaja inimväärikust ja kahjustas kaebaja tervist, kui talle ei kutsutud meedikut, ning selle eest, et Ülar Jurs pani
7. novembril 2017 kaebajale käerauad selja taha ja kaebaja kukkus, millega kahjustati kaebaja tervist.
8. Tulenevalt

§ 120

lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 24.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadusega mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja määruse p-s 22 välja toodud kaebuse asjaoludega seonduva hüvitamistaotluse vanglale
2. oktoobril 2020 (registreeritud nr 1-13/263-1 all). Tartu Vangla jättis
3. detsembri
4. a otsusega nr 1-13/263-2 J.K.i taotluse läbi vaatamata. Kaebuse esitamine määruse p-s 22 välja toodud osas on lubatav vaid juhul, kui kaebaja kahjunõue on vangla poolt lahendatud ebaõigesti. Kui läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, ei ole kinnipeetaval kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbitud.
5. Tartu Vangla jättis J.K.i
6. oktoobri
7. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata põhjusel, et vangla on samasisulise taotluse lahendanud
8. jaanuari
9. a otsusega nr 1-13/232-
10. Vangla sõnul on taotluse menetlus sellisel juhul haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 4 p 2 kohaselt lõppenud ning samasisulise nõude uuesti läbivaatamiseks ei ole alust.
11. J.K. esitas
12. novembril 2017 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, milles kaebaja tõi muuhulgas välja, et
13. novembril 2017 alandati kaebaja inimväärikust ning tekitati füüsilist ja hingelist valu, kui T. Vaap ei kutsunud meedikut, ning
14. novembril 2017 tekitati kaebajale füüsilised vigastused ja psüühiline trauma, kui kaebajale taheti panna käerauad ning kaebaja kukkus. Tartu Vangla jättis
15. jaanuari
16. a otsusega nr 1-13/232-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Et kaebaja on nii
17. oktoobril 2020 vanglale esitatud kahjunõudes kui ka
18. novembri
19. a kahjunõudes nõudnud vanglalt hüvitist selle eest, et
20. novembril 2017 alandas 4 T. Vaap kaebaja inimväärikust ja kahjustas kaebaja tervist, kui talle ei kutsutud meedikut, ning selle eest, et Ü. Jurs pani
21. novembril 2017 kaebajale käerauad selja taha ja kaebaja kukkus, millega kahjustati kaebaja tervist, nõustub kohus Tartu Vanglaga selles, eelpool nimetatud osas on tegemist korduvate samasisuliste nõuetega. Kuivõrd
22. oktoobril 2020 vanglale esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, nt uute oluliste tõendite ilmnemine vms, mis tingiksid HMS § 44 lg 1 alusel menetluse uuendamise, on kohtu hinnangul vangla lõppkokkuvõttes põhjendatult leidnud, et samasisulise nõude uuesti läbivaatamiseks puudub alus.
23. Eeltoodud põhjendustele tuginedes esines määruse p-s 22 toodud osas alus vanglale esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning selles osas ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda nõuetekohaselt läbituks. Seega tagastab kohus

§ 121

lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist Ü. Jursi tegevuse eest ja T. Vaap poolt meediku kutsumata jätmise eest. 29. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. IV
2. J.K. on taotlenud
3. veebruari
4. a puuduste kõrvaldamise avalduse lisade tagastamist. Kohus tagastab eelmainitud dokumendid kaebajale ning jätab haldusasja toimikusse lisade koopiad.
5. Samuti peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5