Obsah (4)

§ 251§ 112§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1900 Määruse kuupäev 23.08.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 09.08.20

) § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja määruse tõlge vene keelde toimetatakse taotlejale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Viru Vangla tunnistas 09.08.
2. a käskkirjaga nr 6-3/646-1 (digitoimiku lehed (dtl) 19– 24) Mikhail Simtsovi süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises ning määras talle selle eest distsiplinaarkaristuseks 4 ööpäevaks kartserisse paigutamise katseajaga 6 kuud.
3. M. Simtsov esitas 13.08.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohtul peatada Viru Vangla 09.08.
4. a käskkirja nr 6-3/646-1 kehtivus ja täitmine. Taotleja märgib, et esitas vangla käskkirjale vaide. Taotleja ei nõustu vaidlusaluses käskkirjas toodud põhjendustega ning leiab, et määratud karistus on ebaseaduslik. Käskkirja kehtivus tuleb peatada, sest vastasel korral on tegemist kehtiva rikkumisega, kuid alusetu karistus rikub taotleja iseloomustuse ennetähtaegselt tingimisi vabastamiseks. Kuna antud asjas ei selgitatud välja kõiki asjaolusid, võib vangla tulevikus käituda samal moel ja distsiplinaarasja uuesti algatada ning vaidlusalune käskkiri viiakse automaatselt täide. Ühes esialgse õiguskaitse taotlusega esitas M. Simtsov taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 3-21-1900
5. Viru Vangla palus 23.08.
6. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (dtl 64–65). Vangla hinnangul on kinnipeetava vaie ja võimalik hilisem kaebus vähese perspektiiviga ning avalik huvi kinnipeetava rikkumisele reageerimiseks kaalub üles tema huvi kuni lahendi jõustumiseni mitte karistust kanda. Distsiplinaarkaristusel on seda tõhusam mõju, mida vahetum on selle reaktsioon kinnipeetava rikkumisele. Üheks sellist lähenemist pooldavaks õiguslikuks asjaoluks on see, et vangistusseaduse § 65 lg-s 6 on sätestatud suhteliselt kitsas ajavahemik, mille jooksul saab karistust täitmisele pöörata. Vangla on seisukohal, et ei ole võimalik tuvastada ühtegi ilmselget asjaolu, mis tooks kaasa vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamise. Põhjendatud ei ole ka taotleja väide, et käskkiri on kehtetu selle tõttu, et tema eksemplaril puudub kontaktisiku allkiri. Käesoleval ajal koostatakse distsiplinaarkäskkirjad elektroonselt ning digitaalallkirjastatakse. KOHTU SEISUKOHT
7. Taotleja on palunud peatada Viru Vangla 09.08.
8. a käskkirja nr 6-3/646-1 kehtivuse ja täitmise (

§ 251lg 1 p 1).

Taotleja on esitanud käskkirjale 12.08.2021 vaide, mistõttu on esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitamiseks lubatav. 5. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasuda riigilõiv 15 eurot. Taotleja on esitanud kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest. Taotleja isikukonto väljavõttest ajavahemiku 13.04.2021– 12.08.2021, s.o menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu kohta nähtub, et taotlejale menetlusabi andmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016.

a otsus nr 3-3-1-35-15). Seetõttu vabastab kohus taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eelkõige sellega, et tema suhtes kehtiv distsiplinaarkaristus mõjutaks negatiivselt tema võimalusi ennetähtaegselt vabanemiseks. Kohus möönab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks esitatakse kohtule ka kinnipeetava iseloomustus, milles märgitakse muu hulgas andmed kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta ja riskihinnangu kokkuvõte (justiitsministri 12.08.
2. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 9 lg 2 p 10, p 11). Samas on taotlejal tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses võimalik juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele, et ta on Viru Vangla 09.08.
3. a käskkirja nr 6-3/646-1 vaidlustanud vaide- ja/või kohtumenetluses ning vangla iseloomustuses esitatud väited on tema hinnangul ebatäpsed. Kohus märgib, et kuigi ühe punktina tuleb kinnipeetava iseloomustusse märkida ka distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, ei ole tegemist asjaoluga, mis igal juhul kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse välistab. Kinnipeetava enne tähtaega vabastamine ei sõltu üksnes sellest, millise hinnangu annab taotlejale vangla. Vastava otsuse teeb maakohus, tuginedes kõikidele kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele kogumina. Seega ei ole vangla poolt koostatud taotleja iseloomustusel määravat tähendust taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses.
4. Lisaks peab kohus antud juhul oluliseks avalikuks huviks ühiskonna turvalisust, mida võib mõjutada ebaõigele või mitteterviklikule teabele tuginedes kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamine. Taotlejale etteheidetav tegu iseloomustab tema käitumist, uue kuriteo 2 3-21-1900 toimepanemise võimalikkust, ohtlikkust jne. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et taotlejal oli rikkumise toimepanemise ajal 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seetõttu peab kohus vajalikuks, et taotleja tingimisi enne tähtaega vabastamist otsustaval maakohtul oleks olemas kogu taotlejat iseloomustav teave, mille põhjal hinnata tema võimekust elada õiguskuulekalt. See tähendab nii teavet taotleja distsiplinaarkorras karistamise kohta kui ka teavet, et taotleja on talle määratud distsiplinaarkaristused vaidlustanud.
5. Eeltoodud põhjendustel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3