Obsah (4)

§ 4§ 10§ 6§ 7

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1508 Määruse kuupäev 19.08.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi C.C. riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – C.C. RESOL

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Muud selgitused ASJAOLUD

1. C.C. esitas 04.07.2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse. Taotleja märgib, et ta soovib riigi õigusabi Viru Vangla vastu kahjunõude esitamiseks ning ta ei saa sellega iseseisvalt hakkama, kuivõrd ta ei ole varasemalt vangla vastu hüvitamiskaebust esitanud. Taotleja selgitab, et vangla ametnikud on teda väärkohelnud, piinanud, solvanud ja mõnitanud. Taotleja soovib riigi õigusabi korras esindajat vanglale kahjunõude koostamiseks ja hiljem kohtule kaebuse koostamiseks ja enda kohtus esindamiseks. Taotlejal on raske dokumente koostada ka seetõttu, et tal on diagnoositud raske depressioon.
2. Viru Vangla edastas 09.08.2021 koos vastusega kohtunõudele C.C. 20.07.2021 vanglale esitatud kahjunõude, milles C.C. muu hulgas märgib, et teda kägistati, peksti, mõnitati, väänati tema käsi jne igapäevaselt. Vangla esitas kohtule ka muud liiki C.C. pöördumised vanglale (sh muudele asutustele, mis on edastatud vastamiseks vanglale), milles ta viitab enda väärkohtlemisele, piinamisele, solvamisele ja/või mõnitamisele ametnike poolt. KOHTU SEISUKOHT
3. Taotluses on märgitud taotletavate õigusabi liikidena isiku esindamine haldusmenetluses ja isiku esindamine halduskohtumenetluses (

§ 4lg 3 p-d 5 ja 6).

Taotluse lahendamine on halduskohtu pädevuses (

§ 10lg-d 1, 2 ja 31).

1. Taotluse kohaselt soovib taotleja esitada kahju hüvitamise nõude Viru Vanglale ning kahju tekitati taotlejale sellega, et vangla ametnikud on teda väärkohelnud, piinanud, solvanud ja mõnitanud. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et taotleja on esitanud 3-21-1508 20.07.2021 vanglale kahjunõude, milles ta toob muu hulgas välja ka praeguses asjas kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses märgitud asjaolud. Kohus möönab, et taotleja tahe võib olla vanglale uue kahjunõude esitamine ning selle tarbeks riigi õigusabi korras esindaja saamine.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (

§ 6lg 1).

Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§-s 7 on sätestatud alused, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta. 6. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. 7.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et taotleja on varasemalt iseseisvalt pöördunud nii vangla kui ka muude asutuste poole. Seejuures on taotleja esitanud vanglale 20.07.2021 iseseisvalt ka põhjaliku ja seaduseviiteid sisaldava kahjunõude. Kohtutoimikus olevatest materjalidest ei saa järeldada, et taotlejal esineks raskusi enese väljendamisega, tal ei oleks piisavalt teadmisi erinevatest menetlustest või tal diagnoositud raske depressioon takistaks tal erinevate pöördumiste koostamist ja/või nendele esitatud vastustest arusaamist. Eelneva tõttu ei näe kohus põhjuseid, miks taotleja ei oleks võimeline uuesti vangla poole kahjunõudega pöörduma või esitama kohtule hüvitamiskaebuse pärast vanglalt tema 20.07.

1. a kahjunõudele vastuse saamist. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtub, et taotleja on varem korduvalt suutnud esitada halduskohtule ja vanglale nõuetekohaseid kaebusi ja taotlusi ning ka varem on taotleja riigi õigusabi taotlused jäetud rahuldamata põhjusel, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (vt nt Tartu Halduskohtu määrused asjades nr 3-21-1791 ja nr 3-21-431). Tulenevalt uurimisprintsiibist lasub haldusorganil ja kohtul haldusasjades kohustus vajadusel kinnipeetavat suunata ja abistada. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitavad haldusorgan ja kohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika. Seega kompenseerib uurimisprintsiip taotleja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita.
2. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul riigi õigusabi andmine vajalik ega põhjendatud. Seega jääb riigi õigusabi taotlus

§ 7lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) 2