Obsah (5)

§ 55§ 47§ 61§ 118§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-19-2040 Otsuse kuupäev 31. märts 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüv

§ 55lg 3).

Määrus on kaebajale 19.01.

1. a kätte toimetatud (tl 50) ja 27.01.
2. a täiendavalt selgitatud (tl 58) taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja nõue 2
3. Kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on
4. a sügisel (septembris– oktoobris) 12 päeva kartseris viibimine, tolmulapi mittevõimaldamine ja tolmune kamber.
5. Kaebaja 11.11.
6. a puuduste kõrvaldamise avalduse kohaselt nõuab kaebaja väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest hüvitist.
7. Kui vangla on nõus heastama kaebaja kannatused, siis taotleb kaebaja endale novembrikuu jooksul televiisori väljastamist. Kui vangla ei ole nõus heastamisega, siis soovib kaebaja rahalist hüvitist summas 1000 eurot. Kui kohus arvab, et see on ebaõige summa, siis jätab kaebaja selle kohtu äranägemisele otsustada.
8. Kaebaja selgitab lisaks 22.11.
9. a avalduses, et ei oska eristada, kui suure summa nõutavast hüvitisest moodustab temale tekitatud tervisekahju ja millise osa väärikuse alandamine.
10. Kaebaja ei ole otsesõnu kohtueelses kahjunõudes väljendanud, et nõuab hüvitist tervisekahju ja väärikuse alandamise eest, kuid kasutab väljendeid nagu „vajas arsti abi“ ning „kannatas“, millest järeldub kohtu arvates, et kaebaja pidas silmas nimetatud õigushüvede kahjustamist. Vastustaja vastuväited
11. Vastustaja hinnangul peaks kohus jätma kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja küsib hüvitist õigusvastaselt kartserisse paigutamise, ravimite mitteandmise ning jalavannide ja kambri koristamiseks sooja vee andmata jätmise eest, kuna nendel asjaoludel tekkinud kahju ei ole kaebaja vanglale 07.08.
12. a esitatud taotluses nõudnud (RKHKm 3-3-1-68-08). Samuti tuleb jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus saada hüvitist haldusasjades nr 3-16-1924 ja 3-17-300 võideldes tehtud töö ja kannatuste eest, kuna ka selle eest ei ole kaebaja vanglalt eelnevalt hüvitist nõudnud. Vastustaja hinnangul on alus jätta läbi vaatamata ka kaebaja taotlus temale pettuse teel kahjunõude tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlust ei ole tagastatud vaid vaadati läbi tähtaegselt. Samuti ei ole kaebaja kohtusse esitatud kaebuses selgitanud, miks on tuvastamisnõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik.
13. Ülejäänud kahjunõude põhjenduste osas: taotluse õigusvastaselt lahendamata jätmine, põrandalapi andmata jätmine ning tolmune kamber, mille tõttu vajas kaebaja väidetavalt arstiabi ja talus kannatusi 12 ööpäeva, vaidleb vastustaja kaebusele vastu ning on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtu seisukoht
14. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15. Vanglale esitatud kahjunõude kohaselt (tl 5) taotleb kaebaja hüvitist, kuna kaebaja viibis septembris-oktoobris
16. aastal kartseris ja vangla ei lahendanud tähtaegselt tema pöördumist (haldusasi nr 3-17-200). Vangla ei võimaldanud kaebajale põrandalappi, mille tõttu oli kamber tolmune ja kaebaja vajas arstiabi ja kannatas 12 päeva.
17. Kohtukaebuse kohaselt nõuab kaebaja hüvitist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. 3
18. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolud, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu 30.01.2012 otsus nr 3-3-1-78-11, p 15).
19. Vastustaja taotlusel oli kohtuasjas menetlus peatatud kuni lahendi jõustumiseni kohtuasjas nr 3-16-
20. Kohus võtab tõendina asja juurde Tartu Halduskohtu 30.01.
21. a otsuse, Tartu Ringkonnakohtu 07.05.
22. a otsuse ja Riigikohtu Halduskolleegiumi 22.09.
23. a määruse haldusasjas nr 3-16-1924, mis käsitlevad elusündmust, millega kaebaja on sidunud kahjunõude. Nimetatud kohtuotsuste põhjendavas osas on antud hinnang vastustaja toimingute õigustatusele, millega kaebaja seob oma kahjunõude. Tegemist on tõenditega, millega on saanud varasemalt tutvuda nii kaebaja kui ka vastustaja, olles kohtuasja poolteks ning mis ei saa olla pooltele seetõttu üllatuslik.
24. Halduskohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et käesolevas asjas on seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 8) ja kohus võib hüvitamisnõude lahendada üksnes ulatuses, milles kaebaja pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast (

§ 47lg 1).

1. Kohus ei nõustu vastustajaga, et kaebus tuleb osaliselt läbi vaatamata jätta. Kohus käsitleb kaebaja täiendavaid väiteid võrreldes vanglale esitatud kahjunõudega, kui täiendavat põhjendust kahjuhüvitise saamiseks. Kohus ei laienda nõude ulatust, milles kaebaja taotles hüvitist kohtueelselt.
2. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.
3. Tõendikogumis olevate haldusasja nr 3-16-1924 kohtuotsustega on tõendatud, et elusündmuseks, millel põhineb kaebaja kahjunõue on kaebajast Tartu Vangla kinnipeetava distsiplinaarkaristusena eritingimustel 19.09.
4. a kuni 01.10.
5. a kartserisse paigutamine ja sealt kaebaja 19.09.
6. a vaide alusel vabastamata jätmine vangla poolt vaide tähtaegselt lahendamata jätmise tõttu. Kohtuotsuste põhjendustes tuvastatud asjaolud ei ole andnud alust kaebaja vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
7. Kohtu arusaamisel ei ole poolte vahel vaidlust selles, et Tartu Vangla määras tõendikogumi kohaselt kaebajale 13.04.
8. a käskkirjaga nr 6 2/602 distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise seitsmeks ööpäevaks, mille täitmisele pööramine oli edasi lükatud viiekuulise katseajaga. Samuti selles, et vangla määras 15.08.
9. a käskkirjaga nr 6-2/1303 kaebajale distsiplinaarkaristusena viieks ööpäevaks kartserisse paigutamise. Vaidlust pole ka selles, et Tartu Vangla paigutas 19.09.
10. a kaebaja eritingimustel kartserisse, kus ta viibis Tartu Vangla käskkirjade nr 6-2/1303 ja 6-2/602 alusel kuni 01.10.
11. a. 4
12. Kohus on neil asjaoludel seisukohal, et kuna kaebaja ei ole suutnud murda vangla käskkirjade õigusjõudu käskkirjade tühistamise läbi, siis toimus kaebaja distsiplinaarkorras kartserisse paigutamine õiguslikul alusel.
13. Tartu Ringkonnakohus on 07.05.
14. a otsuse punktis 9 sedastanud, et kuivõrd ringkonnakohtule esitatud tõendite kohaselt ei ole meditsiinilist otsustust selle kohta, et kaebaja suhtes oleks karistuse kandmine tulnud pärast kuu aja möödumist veelkord edasi lükata, siis ei ole kaebaja
15. septembril 2016 kartserisse paigutamine õigusvastane. Vastupidi, olemas oli meditsiiniosakonna seisukoht, et kartserikaristuse kohaldamine kaebajale on lubatav –
16. septembril 2016 oli psühhiaater kooskõlastanud kaebaja kartserisse paigutamise.
17. Seega oli õiguspärane ka kaebaja distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramine ja kartserist vabastamise taotluse rahuldamiseks puudus alus.
18. Otsuse punktis 10 pidas ringkonnakohus võimalikuks: “/…/ jagada halduskohtu seisukohta ka selles, mis puudutab lapi võimaldamist kambrisse. Tõepoolest nähtub kaebaja väidetest, et ta nõudis kambri koristamiseks sooja vett ja põrandalappi koos (tl 6, 16, 30, 40, kd I). Ka nähtub vastustaja seisukohtadest, et kaebajal oli võimalus lapi saamiseks, ent ta ei leppinud sellega ning soovis spetsiaalset põrandapesumoppi ning sooja vett (tl 49p, 53, kd I). Nende asjaolude kontekstis, ning arvestades ka seda, et kirjalikes vastustes kaebajale on vangla korduvalt väljendanud suhtumist, et kui kinnipeetav soovib kambri koristamiseks lappi, siis see talle väljastatakse (tl 72, 74, kd I), on põhjendatud asuda seisukohale, et kaebaja nõudis kambri koristamiseks üksnes tema poolt soovitud vahendeid (eeskätt sooja vett, aga ka varrega põrandaharja või –moppi) ning ei leppinud võimalusega, et ta saaks kambri koristamiseks kasutada üksnes lappi ning külma vett. Kuna õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetaval oleks kartseris õigus soojale veele ning varrega puhastusvahendile, ei ole alust pidada vangla käitumist õigusvastaseks.“
19. Seega ei ole tõendatud ka kaebaja väide, et vangla tegevusetuse tõttu oli kamber tolmune ja kaebaja pidi seetõttu kannatama.
20. Otsuse punktis 12 käsitles ringkonnakohus kaebaja kartseris hoidmise asjaolusid ja sedastas: “ Kaebaja väidab jätkuvalt, et talle oli arsti poolt näidustatud kartserikaristuse ajal jalavannide tegemine ning pesemine kolm korda nädalas. Siin jätab ta aga täielikult tähelepanuta, et vaid kaks päeva pärast kartserikaristuse kandmise algust,
21. septembril 2016, hindas tema tervislikku seisundit arstide konsiilium, kes leidis muuhulgas, et tal „ei esine nahahaigust, mis seaks erisusi teistest kinnipeetavatest, st pesemine tavaalustel“ (tl 52p, kd I). Kaebaja lähtub üksnes varasematest arstide otsustest ega pane tähele seda, et kartserikaristuse kandmise ajal hinnati tema tervislik seisund selliseks, mis niisuguste meetmete kasutamist enam ei nõua. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lähtuda hilisemast arstide hinnangust, st
22. septembri
23. a otsusest ning selle põhjal ei ole kaebajaga õigusvastaselt käitutud.“
24. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et ja kaebaja ei saanud kartserikaristuse kandmise ajal vangla tegevusetuse tõttu arstiabi. Ringkonnakohus on sõnaselgelt tuvastanud, et kartserikaristuse kandmise ajal hinnati kaebaja tervislikku seisundit. Seetõttu ei saa vangla olla selles osas õigusvastaselt tegevusetu, kuna meditsiiniteenistus on kaebaja tervislikku seisundit hinnanud. Kui kaebajale ei osutatud kaebaja arvates seejuures kohast arstiabi, siis toimus see eraõiguslikus suhtes meediku, mitte avalik-õiguslikus suhtes vanglaga.
25. Tõendikogumis olevate kohtuotsustega on lõppkokkuvõttes rahuldamata jäetud kaebaja kaebus Tartu Vangla toimingute (kartserisse paigutamine ja sealt vabastamata jätmine ning 5 sinna sooja vee kindlakstegemiseks. ning koristusvahendite andmisest keeldumine) õigusvastasuse
26. Seega ei ole asjas kogutud tõenditega tõendatud Tartu Vangla õigusvastast käitumist avalik-õiguslikus suhtes esmase kahju hüvitamise eeldusena.
27. Tartu Halduskohtu 30.01.
28. a kohtuotsuse punktide 9-14 kohaselt esitas kaebaja vanglale 26.09.
29. a kaks pöördumist ja ühe vaide, millele vangla vastas 28.09.
30. a, 04.10.
31. a ja 04.10.
32. a.
33. Kohtule ei ole ühegi kaebaja 26.09.
34. a pöördumisele vastamise osas äratuntav vastamistähtaja eiramine, kuna pöördumistele on vastatud kas ülejärgmisel päeval või hiljemalt kaheksa päeva jooksul, mis on kohtu hinnangul kooskõlas kehtiva õigusega. Nimelt sätestab VangS § 11 lg 5, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile kes on vaide rahuldamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab vaide lahendama 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.
35. Seega ei ole tõendatud ka vangla õigusvastane tegevus kaebaja pöördumiste lahendamisel. Nimelt taotles kaebaja vanglalt kahjuhüvitist kahjunõude kohaselt mh selle eest, et vangla ei lahendanud tähtaegselt tema pöördumist (haldusasi nr 3-17-200).
36. Kuna vangla tegevus, millega kaebaja on sidunud kahjunõude ei olnud õigusvastane, siis ei saadud kaebajale tekitada ka hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
37. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema poolt esitatud väited (HKS § 59 lg 1).

§ 61

lg 4 kohaselt hindab halduskohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.

1. Reeglina peab haldusorgani õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel põhjusliku seose esinemist tõendama kaebaja. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4, mille kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga (Riigikohtu 07.10.2015 otsus nr 3-3-1-11-15, p 12; 10.12.2003 otsus nr 3-2-1-125-03, p 27).
2. Kuna tõendatud ei ole kaebajale õigusvastase tegevusega kahju tekitamine, puudub ka põhjuslik seos vangla tegevuse ja kaebaja kirjeldatud hingeliste ja füüsiliste kannatuste vahel.
3. Kokkuvõttes ei ole kaebaja esitanud tõendeid tema poolt kohustuslikus kohtueelses menetluses esitatud kahjunõudes esitatud asjaolude (tl 5) õigusvastasuse tõendamiseks.
4. Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (RKHKm 3-3-1-68-08).
5. Vastustaja hinnangul peaks kohus jätma kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja küsib hüvitist õigusvastaselt kartserisse paigutamise, ravimite mitteandmise ning jalavannide ja kambri koristamiseks sooja vee andmata jätmise eest, kuna nendel asjaoludel tekkinud kahju ei ole kaebaja vanglale 07.08.
6. a esitatud taotluses nõudnud. Samuti taotleb vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmist kaebaja taotluse osas saada hüvitist haldusasjades nr 3-16-1924 6 ja 3-17-300 võideldes tehtud töö ja kannatuste eest. Vastustaja hinnangul on alus jätta läbi vaatamata ka kaebaja taotlus temale pettuse teel kahjunõude tagastamise õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlust ei ole tagastatud vaid vaadati läbi tähtaegselt.
7. Nagu eelpool tuvastatud paigutati kaebaja kartserisse õiguslikul alusel, milleks olid vangla kehtivad käskkirjad ning karistuse täitmisele pööramist välistavad asjaolud ei ole tõendatud. Kohus tuvastas kaebajale kartserikaristuse jooksul meditsiinilise läbivaatuse tagamise vangla poolt, seega ei ole vangla vastutav, kas ja millised ravimid olid kaebajale näidustatud ja kas ta sai jalavanne võtta. Samuti ei ole kohtud tuvastanud vastustaja tegevusetust kaebajale kambrisse sooja vee andmisel.
8. Kaebaja on ise valinud menetlustaktika, s.o mida ja mis järjekorras ta halduskohtus vaidlustab. Käesoleval juhul otsustas kaebaja esmalt taotleda toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist ja on alles seejärel esitanud samadel asjaoludel kahjunõude. Vastustaja ei pea vastustama kaebaja ebaõige menetlustaktika valiku eest. Samuti on kaebaja kohtueelne kahju hüvitamise taotlus vangla poolt otsusega (tl 6) lahendatud.
9. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
10. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb riigi kanda (

§ 118

lg 3) ja avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 7